4-06-5570\2

Väärteoasi nr.4-06-5570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 22.05.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe sekretär Erlike Karjus kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu kohtuvälise menetleja tunnistus nr 69 kaebuse esitaja Victor Shevtsov´i osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 07.03.2007.a Ees – ja perekonnanimi: Victor Shevtsov Isikukood: 36001230401 Kodakondsus: Vene Elukoht: XXX Töökoht: OÜ Kaebuse esitaja kaitsja Tatjana Pometova Aadress: XXX kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birk poolt „17.11.2006.a.väärteoasjas nr 2314,06,023917“ tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7419lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni, lisakaristusena LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 7500 krooni ja LS § 7431 lg 2 alusele juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt V. Shevtsov 26.10.2006.a Soo 15 Tallinn, liikus Kungla tn suunas juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile, mille tõttu sõitis viimasele tagant otsa, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt toimunud liiklusõnnetusest politseid teavitamata , mis oli kohustuslik Victor Shevtsov palub kaebuses ja kohtuistungil otsusega mõistetud lisakaristuste tühistamist ja rahatrahvi tühistamist, mis talle määrati LS § 74 31 alusel. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsuses valesti märgitud, et V. Shevtsov tunnistab oma süüd, kuna nii vastulauses kui ka oma ütlustes on V. Shevtsov kinnitanud, et tal polnud kavatsust lahkuda õnnetuskohalt. Pärast otsasõitu ta keeras kõrvaltänavasse selleks, et mitte põhjustada liiklusummikut Soo tn-l. Kuivõrd liiklusõnnetuses polnud kannatanuid, leidis V. Shevtsov, et esmaabi tuleb anda juhul kui on kannatanuid. Peale avariid ta kohe ei peatunud. Kuivõrd liiklusõnnetuses polnud kannatanuid, ei lasunud tal kohustust enne politsei saabumist sõidukit mitte liigutada. V. Shevtsov lähtus ohutuse tagamisest ja peatus kõrvaltänavas. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks on lisakaristuse mõistmine vajalik. Kohtuistungil V. Shevtsov vaidlustab trahvi 3000 kr, mis on määratud LS § 74 31lg 1 alusel ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 ja 5 kuud. Ta on nõus määratud trahvidega 9000 ja 3000 krooni LS § 74´19 lg 1 ja LS § 74´17 lg 1 alusel. V. Shevtsov kinnitab, et ta sõitis Koplisse ja järsku auto pidurdas. Ta ei jõudnud reageerida, riivas autot. Ta tahtis peatuda ja sõitis hoovi, kus olid teised autod. Ta tahtis teatada politseisse, kuid nemad juba tulid. V. Shevtsov tunnistab, 2 et ta ei peatunud kohe ning politsei saabudes asus ta teisest autost umbes 200 m kaugusel. Teise poolega midagi ei juhtunud, s.t. et kannatanut ei olnud. Tal oli stressi seisund. Politseiprefektuuri esindaja H.Küünarpuu ei ole trahvi tühistamisega nõus, kuna karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja järginud seadust. Protokoll on koostatud õigesti. V. Shevtsov on toime pannud mitu väärtegu. Pärast liiklusõnnetuse toimumist oli tal kohustus anda abi, kontrollida, kas keegi on viga saanud, teatada liiklusõnnetusest. Kohtuväline menetleja leiab, et ta pani väärteo toime tahtlikult. Isikut on varem karistatud LS § 74 alusel rahatrahvidega, mis ei ole talle mõju avaldanud ja see pole teda õpetanud, seega oli põhjus määrata talle lisakaristus. Väärteomaterjali dokumentaalsed tõendid on: - väärteoprotokoll AB 811941, mille kohaselt 26.10.2006.a Soo 15 Tallinn, liikus Kungla tn suunas juhtis V. Shevtsov mootorsõidukit alkoholijoobes, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile, mille tõttu sõitis viimasele tagant otsa, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt toimunud liiklusõnnetusest politseid teavitamata , mis oli kohustuslik (lk 10) - otsus 17.11.2006.a väärteoasjas 2314,06, 023917 V. Shevtsov väärteoasjas LS § 74´17 lg 1 alusel rahatrahvi määramises summas 3000 kr ja LS § 74´31 lg 1 alusel rahatrahvi määramises summas 7500 kr lisakaristus 3 kuud juhtimisõigus ära võetud ja LS § 74´19 lg 1 alusel 9000 kr ja lisakaristus 5 kuud juhtimisõigus ära võetud (tl 44, 45); - liiklusõnnetuse akt 26.20.2006.a kell 19.22 Tallinnas Soo 15 sõitis XXX tagant otsa XXX ja lahkus sk-lt (tl 1), mille kohaselt on V. Shevtsovi juhitud sõiduki XXX XXX reg nr XXX esimene parem nurk ja AT poolt juhitud XXX XXXtagumine vasak nurk ning tiib said õnnetuses kahjustada; kokkupõrge toimus tänaval seisva sõidukiga, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, märja püsikatte tee tingimustes, sirgel teel, vihmasajuga, valgustus põles. - protokollidest joobe tuvastamise kohta (tl 2, 3) oli AT26.10.2006 kell 20.26 kaine, V. Shevtsov 26.10.2006 kell 20.08 alkoholijoobes. - V. Shevtsovi ülekuulamise protokollist (tl 6) 26.10.2006.a nähtub, et ta parema küljega põrkus vastu XXXt, kuna see järsult pidurdas jalakäijate ülekäigu ees ja ta ei jõudnud reageerida. Kuna tema tagant tulid autod, siis otsustas ta keerata esimesel pöördel. Enne sõitu jõi ta klaasi õlut, kuna läks riidu naisega. Sündmuskohalt ta ärra ei sõitnud, lijhtsalt mõtles, et keerab ära esimesel pöördel ja siis saab teada, mis on tema autoga ja kokkupõrke tulemustega. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 26.10.2006.a kell 19.22 V.Shevtsov suhtes joobe tõttu kuni kainenemiseni. - fototabelite kohaselt ( tl 15- 17) on sõiduk XXX XXX reg nr XXXesimene parem nurk ja ATpoolt juhitud XXXXXXtagumine vasak nurk ning tiib saanud õnnetuses purustuse; - V. Shevtsovi vastulausest Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnale 06.11.2006.a nähtub, et ta tunnistab oma süüd ebakainena sõiduki juhtimises ja hooletusest liiklusõnnetuse põhjustamises. Kavatsust õnnetuskohalt lahkuda tal polnud. Keeras kõrvaltänavasse põhjusel, et mitte põhjustada liiklusummikut Soo tn-l. Fototabelite ja akti kohaselt sai sõiduk XXX XXX reg nr XXXesimene parem nurk ja AT poolt juhitud XXXXXXtagumine vasak nurk ning tiib õnnetuses kahjustada. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tuli politsei enne kui ta sellest kuhugi teatada jõudis. Vastulauses põhjendab ta kohalt lahkumist asjaoluga, et mitte põhjustada liiklusummikut Soo tn-l. Materjalide kohaselt sõiduk XXX seisab sõidutee paremas servas. Fotodelt ei nähtu autode asetsus teineteise suhtes. Kohus uurinud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja tema esindaja, kohtuvälise menetleja leiab, et avariis osalenud kaebuse esitaja soovib vähendada oma süüd. Fototabelitest ei nähtu, et sõiduk XXX XXX oleks asetsenud pärast kokkupõrget sõiduauto XXX läheduses, mistõttu on usaldusväärsed V. Shevtsovi enda ütlused selle kohta, et ta sõitis paarsada meetrit edasi ning esimesel võimalusel keeras kõrvaltänavasse. Liiklusõnnetuse toimumise aeg, mis on kell 19.22, ei ole enam linnas tipptund ning kohtule jääb arusaamatuks, miks juht pidi keerama paarsada meetrit eemal asuvasse kõrvaltänavasse. LE § 227 kohustab juhti enne sõiduki teisaldamist maha märkima tunnistajate juuresolekul sõidukite asendid, jäljed. 3 V. Shevtsovi ütluste kohaselt ta peale liiklusõnnetust sõidukit ei peatanud ning jätkas liikumist kõrvaltänavasse. Kohus leiab, et V. Shevtsovi enda poolt öeldud väited selle kohta, et ta oli joobes, liikles hooletult ja lahkus sündmuskohalt keerates kõrvaltänavasse on piisavaks tõendiks selle kohta, et ta pani toime talle inkrimineeritud rikkumised. Sõiduki keeramine kõrvaltänavasse on kohtu arvates tingitud V. Shevtsovi soovist vabaneda vastutusest ja vähendada oma süüd. Kuna V. Shevtsovi poolt antud ütlused kattuvad dokumentaalsete tõenditega, siis kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda välja tunnistajaid. Kohus asub tõendeid hinnates seisukohale, et puudub alus seada kahtluse alla V.Shevtsovi enda ütlused, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälisel menetlejal oleks mistahes põhjus subjektiivselt suhtuda V. Shevtsovi poolt toimepandud õiguserikkumisse. Kuna alkoholijoobes juhtimine on raske liiklusalane rikkumine, siis karistus ei saa olla isikule soodne ega mugav. Kohus jõuab järeldusele, et kontakt toimus XXX XXXi esimese parema nurga ja sõiduki XXXtagumise vasaku nurga ja tiiva vahel. XXXtagumine vasak nurk sai löögi, s.t kokkupõrge sõidukiga toimus küljelt nagu kirjeldas ka kaebuse esitaja, s.t. et ta parema küljega põrkus vastu XXXt, kes oli pidurdanud jalakäijate ülekäigu raja ees,. Kontakt sõidukite vahel toimus asendis kus sõiduauto XXXenam edasi ei liikunud ja XXX XXX ei pidurdanud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. V.Shevtsovile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. V.Shevtsovi süü väärteo toimepanekus 26.10.2006.a kell 19.22 Tallinnas Põhja Tallinna linnaosa Soo tn 15 on kohtus leidnud täielikult tõendamist. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole tunnistanud oma süüd liiklusõnnetuse kohalt lahkumises. Alkoholijoobes juhtimist ja otsasõitu ees pidurdanud sõidukile ta ei vaidlustanud. Materjalide kohaselt oli V. Shevtsovi joove 0,70 mg/l ning kohtuväline menetleja on määranud karistuse LS § 74´lg 19 alusel 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks, mis on seadusega kooskõlas. Kuigi V. Shevtsov lisakaristuse määramise vaidlustas, leiab kohus, et tema suhtes on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuna isikut on kuu aega varem enne rikkumist karistatud. Lisakaristuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Karistus, mis on V. Shevtsovile määratud LS § 74´17 alusel, taotluse puudumisel kohtus ümberhindamisele ei kuulu. V. Shevtsov oma süüd kohalt lahkumises ei tunnistanud. Ta kinnitas, et ta ei peatunud kohe ning politsei saabudes asus ta teisest autost umbes 200 m kaugusel. Ta ei veendunud, et teisel osapoolel pole vigastusi. Tal oli stressi seisund, oli raha vaja, olid lähedaste kaotused. Kohtu arvates on V. Shevtsovi ütlused, mis seonduvad muude asjas kogutud tõenditega, usaldusväärsed. Tema ütlusi kinnitavad ka V. Shevtsovi ja ATpoolt juhitud autodel olevate vigastuste asukohad ja vigastuste laad ning seetõttu puudub vajadus ka tehnilise ekspertiisi läbiviimiseks, kinnitamaks sõidukite asetust kokkupõrke hetkel. Autodel olevad kahjustused on tõendatud sõidukitest tehtud fotodega. Poolte vahel puudub vaidlus liiklusõnnetuse tagajärje ehk materiaalse kahju osas. Materjalidest ei nähtu kahju suurus. Ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimuse lahendamisel tuleb hinnata ka teise osapoole käitumist. Kohus ATpoolt liiklusnõuete rikkumist ei tuvastanud, ta järgis liiklusnõudeid. Kohtu arvates õigusliku hinnangu andmiseks on tarvis teada kas juht lahkus sündmuskohalt LS § 74 ´31 mõttes. Materjalide kohaselt XXX XXX seiskus paarsada mmetrit eemal kõrvaltänavas. XXX XXXi paiknemine ja XXXkokkupõrke järgsest asendist saab järeldada, et XXX XXX ei ole XXXliikumise teel. XXXees nähtub jalakäijate ülekäigu rada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ning kohtu arvates on see aktsepteeritav, kuna liiklusõnnetuse järgselt on XXX XXX liikunud edasi. Sõidukite kokkupõrke koht on määratletav sõiduki XXX lõppasendi järgi. Kohtu arvates lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuna isik vähem kui kuu aja jooksul pani toime sama teo juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pannes sellega ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Antud juhul lisakaristus täidab eripreventatiivset eesmärki. 4 Nähtuvalt isiku karistusõiendist rahaline karistus ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt liiklema. Lisakaristuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Liikluseeskirja §-s 227 on sätestatud, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Victor Shevtsov põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-ile. Kuigi antud juhul lähtudes Victor Shevtsovi ütlustest, neil lahkarvamusi sündmuspaigal ei olnud, asub kohus siiski seisukohale, et enne arvamuse kirjalikku vormistamist sõidukeid sündmuskohalt liigutada ei tohi. Seaduse kohaselt tuleb lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Süüdistus on formuleeritud õigesti. V. Shevtsov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ei hoidnud vastavalt kiirusele pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile, mille tõttu sõitis viimasele tagant otsa, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Liiklusseaduse § 7417 mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, -karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Samasuguse karistuse näeb ette Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 ja § 7431 lg 1. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et karistused on määratud seaduslikult ning otsuse tühistamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135, kohus o t s u s t a s: Victor Shevtsov, ik 36001230401, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birk poolt „17.11.2006.a.väärteoasjas nr 2314,06,023917 tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7419lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 7500 krooni ja LS § 7431 lg 2 alusele juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes, mitte rahuldada. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik Merike Allikmäe