1-07-13634\1

(3)kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku Liisi Trausi (asukoht: Kalevi 1, 51010, Tartu) järelevalve alla ning kohustada Janek Mutlerit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Kohaldada Janek Mutleri suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) täitma ülalpidamiskohustust; 4) asuda tööle kahe

(2)nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub; 6) pöörduda psühholoogi vastuvõtule ühe

(1)kuu jooksul vabanemisest; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm

(3)kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 8) jätkata kuriteoga tekitatud kahju heastamist kuni kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumiseni. Janek Mutler vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile, kaitsjale ja Janek Mutlerile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Mutleri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Janek Mutler tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 28.10.2005.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 1 kuu ja 18 päeva, seega ärakandmisele kuulub 2 aastat 10 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.05.2006.a ja lõpp on 31.03.2009.a. Kinnipidamiskohas Janek Mutleri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas töölerakendamist ei leidnud, kuid õpib kutsekoolis ettevõtlust. Kinnipeetav suhtleb tütrega ning osalesid ka sotsiaalprogrammis „Isa ja laps“. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub XXXXXX ning tööle OÜ-sse Alusehitus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Janek Mutleri vabastamist elektroonilise valve alla. J. Mutleril on olemas ema toetus, kindel elukoht ja võimalus tööle asuda. Kinnipeetav on motiveeritud seaduskuulekalt elama. Janek Mutler taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valvega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, asuma tööle õigeaegselt ja pöörduma psühholoogi poole. Vanglas viibib 2. korda, kannab karistust narkokuriteo eest. Elu- ja töökoht on vabaduses garanteeritud. Prokurör ei toeta taotlust. Isikut on varasemalt karistatud vangistusega, kuid sellest ta oma järeldusi teinud ei ole. Käesoleval ajal kannab karistust raske narkootikumidega seotud kuriteo 3 toimepanemise eest. Isiku karistuse kandmise aeg lõpeb 2009.aastal, seega on taotlus esitatud enneaegselt. Kaitsja on arvamusel, et vabastamine on mõistlik. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, õpib koolis ja osales sotsiaalprogrammis. Vabaduses on olemas tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kinnipeetav suhtleb tütrega ning alustas ka kahjude hüvitamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Mutleri, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et J. Mutler võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, määrates talle elektroonilise valve 3-kuuks. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janek Mutleri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses ja osales sotsiaalprogrammis „Isa ja laps“. Vabaduses on olemas tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kinnipeetav suhtleb tütrega ning alustas ka kahjude hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt on Janek Mutleri karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – J. Mutler on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et Janek Mutlerit iseloomustatakse vanglast positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas. Seega on J. Mutler aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et Janek Mutleri tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on Janek Mutleril olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa Janek Mutleri edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata Janek Mutleri püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik