1-07-12295\2

1-07-12295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12295 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Silvar Tselištševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Silvar Tselištšev (isikukood: 38207146010; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Silvar Tselištšev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 02.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Silvar Tselištševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Silvar Tselištšev mõisteti süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.08.2006.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 2-aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus KarS § 64 lg 1 sätestatud alustel, s.o loeti kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Karistusaja algus oli 17.07.2006.a, seega mahaarvamisele kuulub 24 päeva, ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 11 kuud ja 6 päeva. Karistuse kandmise algus oli 10.08.2006.a ja lõpp on 16.07.2008.a. Silvar Tselištševi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei õpi, ei tööta ega osale sotsiaalprogrammides oma haiguse tõttu. Enamuse asjast kinnipeetav viibib meditsiiniosakonnas statsionaaris. Vabanemisel soovib minna elama 1toalisse korterisse XXX. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Silvar Tselištšev tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik ja raskesti teostatav. Kuna kinnipeetav on teiste poolt väga kergesti mõjutatav, siis ei ole kindel, et ta suudab järgida väga konkreetset liikumisskeemi, mille kehtestab elektrooniline valve. Samuti on väga raske temale üldse liikumisaegade määramine, kuna ta saab juhutöödel käia ainult hooajatöödel. Kuna ühendus valla keskusega on halb, siis ei ole võimalik ka täpselt fikseerida, millal ta kuskil ametiasutuses hakkab asju ajama. Silvar Tselištšev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valvega. Varem on ta kohtulikult karistatud 4-korral, vanglas viibib
2. korda. Vanglas ei õpi ega tööta, vaid viibib kinnises osakonnas. Elukoht on olemas õe juures. Prokuröri hinnangul kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja kontrollis elukohta, kuhu kinnipeetav peaks minema pärast võimalikku vabanemist ning leidis, et elukoht ei ole piisavalt turvaline ning elektroonilise valve kohaldamine oleks äärmiselt raskendatud – nimelt asub elukoht keskusest kaugel ja ühenduse pidamine on keeruline transpordiprobleemide tõttu. Kinnipeetaval ei ole vabaduses ka isikuid, kes teda toetaks ning tal puudub igasugune sissetulek. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Silvar Tselištševi ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Tselištšev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on S. Tselištševi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Tselištševi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava elukoht ei ole piisavalt turvaline ning elektroonilise valve kohaldamine oleks äärmiselt raskendatud – nimelt asub elukoht keskusest kaugel ja ühenduse pidamine on keeruline transpordiprobleemide tõttu. Kinnipeetaval ei ole vabaduses ka isikuid, kes teda toetaks ning tal puudub igasugune sissetulek. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile. 3 Arvestades S. Tselištševi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul S. Tselištševi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik