1-07-12801 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12801 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Robert Gribovski (isikukood: 37402280248; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 15.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Robert Gribovski mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 15.06.2005.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 4-aastase ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel karistus suurendati 10.06.2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 18 päeva võrra ning loeti lõplikuks karistuseks 5 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.11.2004.a ja lõpp on 10.05.2010.a. Robert Gribovski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas 2007.a veebruarikuust töötab OÜ-s „Edipsos.“ Vabanemisel on töökoht garanteeritud. Head suhted on säilinud elukaaslase ja isaga. Vabanemisel asuks elama XXX. Vangistuse jooksul karistatud 1-korral 2004.a distsiplinaarkorras. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele vastavalt KarS § 76, kuna kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, kuid arvestada tuleb R. Gribovski poolt korduvalt toimepandud kuritegusid, mis on muutunud raskemaks, seega uue kuriteo oht on kõrge. Robert Gribovski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 3-korral, vanglas viibib 2.korda. Kannab karistust narkokuriteo eest. Vabanemisel on elukoht elukaaslase juures. Töökoht on ka garanteeritud. Prokuröri ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd toimepandud kuritegu oli oma asjaoludelt väga raske. Tegemist on rahvatervisevastase kuriteoga – kinnipeetav soovis oma materiaalse heaolu suurendamise nimel rikkuda teiste isikute tervist. Käesoleval ajal võitleb riik eriti tugevalt just selliste kuritegude vastu. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et ühiskond ei mõistaks, kui sellise kuriteo toimepannud inimene saaks niivõrd pikka aega enne vangistuse lõppu ennetähtaegselt vabaks. Kinnipeetava karistusregistrist nähtub, et ta on varasemalt tarvitanud narkootikume, kuid vanglas ei ole osalenud sellesisulistel sotsiaalprogrammidel. Prokurör on seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Robert Gribovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Robert Gribovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Gribovski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Gribovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tegemist on rahvatervisevastase kuriteoga – kinnipeetav soovis oma materiaalse heaolu suurendamise nimel rikkuda teiste isikute tervist. Käesoleval ajal võitleb riik eriti tugevalt just selliste kuritegude vastu. Ühiskond ei mõistaks, kui sellise kuriteo toimepannud inimene saaks niivõrd pikka aega enne vangistuse lõppu ennetähtaegselt vabaks. Kinnipeetava karistusregistrist nähtub, et ta on varasemalt tarvitanud narkootikume, kuid vanglas ei ole osalenud sellesisulistel sotsiaalprogrammidel. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. 3 Arvestades R. Gribovski poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul R. Gribovski ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.