1-07-12281\1

1-07-12281 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12281 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Elina Huobolainen Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Edvin Butkevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Edvin Butkevitš (isikukood: 37411180306; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Edvin Butkevitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 02.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Edvin Butkevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Edvin Butkevitš tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 16.05.2005.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 alusel antud karistust suurendati Tallinna Linnakohtu 24.04.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 26 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 04.02.2005.a ja lõpp on 30.04.2010.a. Edvin Butkevitši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav õppis väikeettevõtluse kursustel, kuid katkestas õpingud. Läbis eesti keele algkursuse. Vabanemisel planeerib elama asuda XXX. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel on võimalus asuda tööle õe firmasse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Edvin Butkevitši tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohene tööle asumine tagaks kinnipeetavale regulaarse sissetuleku ja hoiaks teda hõivatud mõtestatud legaalse tegevusega. Karske eluviis ja suhtlusringkonna hoolikas valik aitavad vältida seadusvastast tegevust. Edvin Butkevitš taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 3-korral – kelmuse ja varguse eest, vanglas viibib
2. korda. Kannab karistust narkokuriteo eest. Vabanemisel on elu- ja töökoht olemas. Prokuröri ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd toimepandud kuritegu oli oma asjaoludelt väga raske. Tegemist on rahvatervise vastase kuriteoga – kinnipeetav soovis oma materiaalse heaolu suurendamise nimel rikkuda teiste isikute tervist. Käesoleval ajal võitleb riik eriti tugevalt just selliste kuritegude vastu. Eelnevasttulenevalt on prokurör seisukohal, et ühiskond ei mõistaks, kui sellise kuriteo toimepannud inimene saaks niivõrd pikka aega enne vangistuse lõppu ennetähtaegselt vabaks. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ta on varasemalt tarvitanud narkootikume, kuid vanglas ei ole osalenud sellesisulistel sotsiaalprogrammidel. Kuritegu oli toime pandud katseajal ning arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, vanglasisest käitumist ning kuriteo raskust, on prokurör seisukohal, et karistuse eesmärgid pole täidetud ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Edvin Butkevitši ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Butkevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on E. Butkevitši ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Butkevitši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tegemist on rahvatervise vastase kuriteoga – kinnipeetav soovis oma materiaalse heaolu suurendamise nimel rikkuda teiste isikute tervist. Käesoleval ajal võitleb riik eriti tugevalt just selliste kuritegude vastu. Eelnevasttulenevalt on kohus seisukohal, et ühiskond ei mõistaks, kui sellise kuriteo toimepannud inimene saaks niivõrd pikka aega enne vangistuse lõppu ennetähtaegselt vabaks. Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud narkootikume, kuid vanglas ei ole osalenud sellesisulistel sotsiaalprogrammidel. Kuritegu oli toime pandud katseajal ning arvestades kinnipeetava 3 varasemat käitumist, vanglasisest käitumist ning kuriteo raskust, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärgid pole täidetud. Arvestades E. Butkevitši poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul E. Butkevitši ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik