1-06-11061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 november 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11061 (05231600162) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga; 2.

Tallinna Linnakohtu 10.07.1998 otsusega

§ 139lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga; 3.

Tallinna Linnakohtu 03.09.1999 otsusega

§ 139

lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 6 kuud,

§ 41alusel 1 aasta ja 3 kuud; 4.

Tallinna Linnakohtu 01.11.1999 otsusega

§ 139

lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 kuud,

§ 41alusel 1 aasta ja 3 kuud; 5.

Tallinna Linnakohtu 18.02.2002 otsusega

§ 139lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 kuud; 6.

Tallinna Linnakohtu 22.03.2002 otsusega

§ 139lg 2 p 2, 3; 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 8 kuud; 1 7.

Tallinna Linnakohtu 14.06.2002 otsusega

§ 139

lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta,

§ 40lg 3 alusel 1 aasta ja 8 kuud; 8.

Harju Maakohtu 31.01.2003 otsusega

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 5 kuud, Kar

S § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 2 kuud ning 21 päeva;

1. Tallinna Linnakohtu 09.11.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva karistuse kandmise aja algusega alates 10.06.
2. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON
3. Maksim Trusevitš süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
5. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva kergema karistuse, so vangistuse 4 kuud kaetuks eelmise, so Tallinna Linnakohtu 09.11.2005 otsusega mõistetud raskema karistusega, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 10.06.
7. Maksim Trusevitš KarS § 199 lg 2 p 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista süüteokoosseisu puudumise tõttu.
8. Maksim Trusevitšilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
10. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisiks nr GE-1659-05/4037 tehtud kulu 17 520 krooni jätta riigi kanda.
11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
12. OÜ esitatud tsiviilhagi 14 962 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Maksim Trusevitšilt välja mõista OÜ kasuks 14 962 (neliteist tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) krooni.
13. OÜ esitatud tsiviilhagi 8550 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Maksim Trusevitšilt välja mõista OÜ kasuks 8550 (kaheksa tuhat viissada viiskümmend) krooni.
14. Asitõend: PO vastutavale hoiule antud tangid, autovõtmete komplekt, kolm võtmehoidjat ja siganalisatsiooni pult jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule PO. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 Maksim Trusevitšit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.01.2005 ajavahemikul kella 03.00st kuni 08.00ni, tungis välisukse rippluku kinnituse lõhkumise teel XXX asuvasse OÜ töökotta, mille garaažist võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜle kuulunud kaubiku XXX registreerimismärgiga XXX maksumusega 200 000 krooni koos võtmete ja sõidukiregistreerimistunnistuse B poolega, kaubikus olevad OÜle kuulunud 120 kasutatud rehvi maksumusega 350 krooni tükk, kokku maksumusega 42 000 krooni, akudrelli Makita maksumusega 2000 krooni, elektridrelli maksumusega 300 krooni, elektrilise ketaslõikuri maksumusega 300 krooni, akudrelli maksumusega 300 krooni, needitangid maksumusega 550 krooni, stroboskoobi maksumusega 1090 krooni, lihvmasina maksumusega 732 krooni, pneumomutrikeeraja maksumusega 1529 krooni, klapilihvija maksumusega 1000 krooni, dünamomomentvõti maksumusega 934 krooni, 2 narrega mutrivõtit maksumusega 80 krooni ja 50 senti tükk, kogumaksumusega 161 krooni, laserloodi maksumusega 300 krooni, kruvikeerajate komplekti maksumusega 233 krooni, spetsiaalpadrunvõtmete komplekti maksumusega 279 krooni, 3 otsmikulampi maksumusega kokku 304 krooni, 3 paari lukustuvaid tange maksumusega kokku 1500 krooni, materiaalse väärtuseta tangid ja sõiduauto Chevrolet Caprice võtmekomplekti, tekitades OÜle varalist kahju 253 512 krooni ulatuses, misjärel Maksim Trusevitš tungis vaheukse luku südamiku lõhkumise teel OÜle kuuluvasse boksi, kust võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜle kuulunud ketaslõikuri Bosch maksumusega 1500 krooni, löökdrelli Bosch maksumusega 1500 krooni, sõiduauto XXX mootori varuosade komplekti maksumusega 4500 krooni, plastkarbis oleva löökkruvikeerajate komplekti maksumusega 350 krooni, elektridrelli maksumusega 500 krooni, taskulambi maksumusega 150 krooni, tekitades OÜle varalist kahju kokku 8500 krooni ulatuses. Seega Maksim Trusevitš isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega ja suures ulatuses võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 8 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Maksim Trusevitš seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja varavastase süüteo katse toimepanemine on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 08.01.2005 koostatud PO suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas P.O, et 08.01.2005 ajavahemikul kella 03.00st kuni 08.00ni on sisse tungitud XXX asuvasse OÜ ruumidesse rippluku lõhkumise teel ja varastatud kaubik XXX registreerimismärgiga XXX väärtusega 200 000 krooni, sõidukis olnud dokumendid, umbes 120 kasutatud rehvi väärtusega 42 000 krooni, tööriistad, kokku kahju 244 500 krooni. (t/l 3-4) 11.01.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas TK, et ajavahemikul 07.01.2005 kella 16.00st kuni 08.01.2005 kella 10.00ni on sisse tungitud XXX asuvatesse OÜ ruumidesse. Sisse on tungitud vaheukse lõhkumise teel ja varastatud on tööriistad ja uued XXX varuosad. Varaline kahju 8 550 krooni. (t/l 5-6) 08.01.2005 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Veerenni 54 asuvaid ruume. (t/l 13-16) 09.01.2005 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. (t/l 17-25) 20.10.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi tange, autovõtmete komplekti, kolme võtmehoidjat, signalisatsiooni pulti. (t/l 27-28) 09.01.2005 koostatud avaldus, millest nähtuvalt sai PO kätte pakiauto XXX registreerimismärgiga XXX. (t/l 29) 3 07.09.2005 koostatud avaldus, millest nähtuvalt on PO kätte saanud Chevrolet Caprise võtmekomplekti ja tangid. (t/l 30) 23.08.2005 koostatud ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt on jõudnud ekspert järeldusele, et roolilt ja käigukangilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, mille analüüsil saadud tulemsute põhjal on võimalik eristada peamisi profiile, mis on omavahel kokkulangevad ja osutavad samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad KK, PO ega RO võrdlusproovidest määratletud profiilidega. Autopuldi nupult DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, mille analüüsil saadud tulemustel ei saa kindlalt välistada PO ja RO pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Tandidelt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, mille analüüsil saadud tulemuste alusel on eristatav peamine DNA profiil, mis ei ole kokkulangev KK, PO ega RO võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Pastapliiatsi kummist osalt, sõrgkangilt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, mille analüüsi tulemusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi KK, või PO või RO bioloogilise materjali kohta. Vasaku käe nahkkinda peopesast sisevoodrilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, mille analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada KK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, samuti ei saa välistada PO bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. (t/l 32-34) 08.01.2005 koostatud tunnistaja PO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lahkus tunnistaja garaažist 08.01.2005 kell 03.00 ning lukustas metallist ukse ripplukuga. Garaaži jäi kaubik, mille uksed ei olnud suletud, süütevõti oli sees, signalisatsioon puudus, samuti puudus signalisatsioon garaažil. Hommikul oli lahti kangutatud rippluku kinnitus uksel, teine kinnitus lõhutud. Sõidukil kasko kindlustus puudus. Teine võtmete komplekt oli kodus. Sõidukil on kolm kasutajat: tema ise, RO ja AM. (t/l 36-37) 09.01.2005 koostatud PO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt käis tunnistaja autot otsimas Tallinna erinevates piirkondades, samuti Jüris, Maardus, Kallaveres. Männikule jõudes kella 13.00 paiku nägi autot seismas Männiku tee 123 juures. Läks sinna varitsema ja märkas kahte meest seal askeldamas. Üks istus autosse, teine jäi eemale seisma. RO sõitis oma autoga kaubiku juurde ja kaubikus olnud mees pani jooksu. Pidasid kinni teise mehe ja teatasid politseisse. Autost olid kadunud auto dokumendid, tööriistad. (t/l 38-39) 17.10.2005 koostatud kannatanu PL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et pärast auto ja rehvide kättesaamist on tekitatud varaline kahju 14 962 krooni., milline kahu tekkis tööriistade vargusest ja sõidukile uute lukkude ostmisest, uuest registreerimisest ja registreerimismärkide vahetusest. (t/l 40) 11.01.2005 koostatud kannatanu TK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tekitatud varalist kahju tööriistade ja varuosade vargusega 8550 krooni ulatuses. (t/l 41-42) 09.01.2005 koostatud tunnistaja RO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt leidsid nad vennaga auto üles 09.01.2005 kella 13 paiku XXX hoovist. Ootasid eemal ning nägid kella 18.00 paiku, kuidas üks mees istus autosse, teine jäi eemale. Sõitis oma autoga juurde, kuid autos olnud mees pistis jooksu. Pidasid kinni teise mehe. Panid kinni peetu autosse istuma ja pärast avastas sealt istmelt nahkkindad ja süstla. (t/l 43) 11.06.2005 koostatud kahtlustatava KK ülekuulamisprotokollist ja 19.10.2005 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnistanud kahtlustatav end temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et autot nägi vaid ühe korra. Juhututtav A oli talle võlgu ja ütles, et tal on mingid kummid,. Kui need saab maha müüa, siis tasub ka võla. A kutsus endaga kaasa ja seletas, et ostja tuleb kohale, misjärel sõitsid Männikule. Siis tulid kohale mingid autod ja ta peeti kinni ning viidi kaubiku juurde. Kaubikus käinud ei ole. (t/l 46-47, 54) 19.10.2005 koostatud fotode järgi äratundmise protokollist nähtuvalt on Kalev Kippar fotol nr 2 kujutatud Maksim Trusevitšis ära tundnud mehe, kellega läks Männikule kumme vaatama. (t/l 55-56) 05.10.2005 koostatud kahtlustatava Maksim Trusevitši ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas Maksim Trusevitš end temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et liikus Veerenni tänaval ja otsis mida saaks varastada. 4 Metallukse juures ei õnnestunud lukku lahti murda, kuid sai lahti väiksema ukse, mis ei olnud kõvasti kinni. Sisenes ruumi ja avas vaheuksi ja vaatas kaubikusse. Kaubikus olid rehvid ja tekkis mõte need varastada. Otsustas võtta rehvid koos kaubikuga. Sõitis Männikule hoovi, kus olid firmad ja jättis kaubiku sinna. Seejärel läks minema. Kaasa võttis kaubikus olnud tööriistad. Järgmisel päeval läks tagasi koos tuttavaga, keda teab kasiinost ja tahtis, et tuttav aitaks rehvid maha müüa. Tuttava nimi on K . Nägi taksosid seismas ja juhte omavahel juttu rääkimas. Tahtis sõita valgemasse kohta. Istus autosse ja nägi taksosid tulemas. Sai aru, et midagi on valesti ja pani jooksu. (t/l 67-68, 72-73) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Maksim Trusevitši süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindajate PO ja TK ütlusi, tunnistajate RO ja KK ütlusi ning fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli ja PO avaldusi osa varastatu kättesaamise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava Maksim Trusevitši süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungis süüdistatav sisse võõrasse ruumi, mida kohus hindab sissetungimisena ja pani selle teo toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tekitas süüdistatav varguse toimepanemise hetkel varalise kahju kokku 262 062 krooni. Kuriteo toimepanemise ajal, so 08.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alates 01.01.2005 palga alammääraks 2690 krooni, mistõttu olnuks vastavalt KarSRS § 8 p 2 kohaselt suures ulatuses varguse toimepanemisega tegemist juhul, kui varaline kahju ulatunuks üle 269 000 krooni. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine tuleb ümber kvalifitseerida, jättes süüdistusest välja KarS § 199 lg 2 p 6 ettenähtud teo toimepanemise, mõistes süüdistatava sellise teo toimepanemises õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tekitas süüdistatav OÜ lõppkokkuvõttes varalise kahju 14 962 krooni ulatuses ja OÜle varalise kahju 8550 krooni ulatuses ning kahju seisnes süüdistatava poolt varastatud esemete väärtuses. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena ning varaline kahju kuulub süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohus ei pea võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust, kuivõrd süüdistatava järjekindel aastase jooksul varguste toimepanemine näitab ilmselgelt kahetsuse puudumist ja soovi parandada oma elujärge võõra vara arvelt. Süüdistatav on kriminaaltoimikust nähtuvalt varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust eelmise kohtuotsuse järgi. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus, mis kuulub reaalsele ärakandmisele. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanud suurema osa oma varast tagasi saanud, mistõttu on tekitatud kahju suhteliselt väike. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd inkrimineeritav kuritegu on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, siis tuleb mõistetav karistus liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Eelmise kohtuotsusega on süüdistatavale mõistetud pikemaajaline karistus, mistõttu peab kohus võimalikuks käesoleva otsusega mõistetava 5 karistuse lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega. Kuivõrd kuritegu oli avastatud juba enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja süüdistatava huvides pidanuks kriminaalmenetlused ühendama, leiab kohus, et puudub alus süüdistatavalt välja mõista sundraha. Kohus ei pea ka võimalikuks välja mõista süüdistatavalt ekspertiisitasu, kuivõrd ekspertiisi läbiviimisega süüdistatavat süüstavaid tõendeid ei kogutud. Märt Toming kohtunik 6