4-07-5748\2

4-07-5748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-5748 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi Siim Rinne(isikukood 38503186027, elukoht XXXXXX kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjäreleval-veosakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs 24.09.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2373,07,006056 VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna Liiklusjärelevalveosakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs 24.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2373,07,006056 jätta muutmata RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kohtunik L.Raedla, vaatas läbi kirjalikus menetluses Siim Rinne kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs 24.09.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2373,07,006056 Nimetatud otsusega karistati Siim Rinne’t Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut e. 6000 krooni ja Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut e. 2700 krooni ja lisakaristusena LS § 7422 lg 4kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Siim Rinne rikkumine seisnes selles, et 28.08.2007.a. kell 23:35 Harjumaal, Tallinn-Paldiski maantee 12-l kilomeetril juhtis ta mootorsõidukit , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud , kiirusega , mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 100 +/-3 km/h , millega rikkus LE § 70 p.1, § 126 p 3 nõudeid. Kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu (4 kehtivat karistust, neist kaks viimast seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutama seaduskuulekalt käituma. Siim Rinne vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse LS § 74¹ lg.2 järgi määratud rahatrahvi ja lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest (vastava otsuse jõustumisest oli möödas 2 päeva) ja seoses sellega ei saa teda karistada LS § 74¹ lg.2 alusel, samuti pikenes seetõttu tema juhtimisõiguse äravõtmise aeg. Juhtimisõiguse olemasolu on aga vajalik tööülesannete täitmisel. Kaebuse esitaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 01.11.2007.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja palub kohtul jätta väärteootsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Siim Rinne’le inkrimineeritavad rikkumised on täielikult tõendatud. Isik juhtis mootorsõidukit ,omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust . Isik oleks ise pidanud kontrollima oma sõiduki vastavust kehtivatele nõuetele ,samuti oli ta kohustatud oma eelnevale karistamisotsusele ise järele minema ning kui ta seda ei teinud, siis rikkus isik
3. augustil 2008.a. liikluseeskirja nõudeid tahtlikult . Kohtuväline menetleja leiab, et isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist ning liiklusrikkumiste toimepanek ei ole millegagi põhjendatud. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse teo toimepanemise asjaolusid, aga samuti selle raskust. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, kontrollides väärteoasja nr.2373,07,006056 materjale VTMS § 123 lg 2 sätestatud ulatuses ja tutvunud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et Siim Rinne’le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, väärteo menetlemisel pole rikutud menetlusõigust. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna Liiklusjärelevalveosakonna komissari Aivar Hirs 24.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2373,07,006056 jätta muutmata. Kohus ei nõustu Siim Rinne väitega, et ta ei ole juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata , kuna ta ei olnud teadlik, et temalt on karistusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Kohtule esitatud õiendist nähtub, et Siim Rinne’le on eelmine karistamisotsus tehtud 01.augustil 2007.a. , rikkumise pani ta toime 11.juulil 2007.a. ,seega oli Siim Rannel võimalus oma karistamisotsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minna alates
4. augustist 2007.a. ja kui isik ei tundnud ise huvi , kuidas teda õiguserikkumise eest karistati, näitab see tema hoolimatut ja ükskõikset suhtumist .Kõnesoleva liikluseeskirja rikkumise pani S.Ranne toime 28.augustil 2007.a.. Kohus leiab ka ,et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on seaduslik ja õigustatud. LS 7422 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS 7422 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega ei ole taoline lisakaristuse rakendamine mitte mingil juhul ebaseaduslik. Mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmise otstarbekusse, siis see on nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu diskretsiooniõigus. Kahtlemata tuleb kaalutlusotsust põhjendada ja kohtuväline menetleja seda teinud ongi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse valikut põhjendavate motiividega ega pea vajalikuks neid üle korrata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu seisukohalt kaalub kaasliiklejate turvalisus siinjuures üle Siim Ranne ajutiselt äravõetud õiguse töötada autojuhina. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtunik