4-07-4681\2

4-07-4681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.november 2007.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi toimumise aeg 07.november 2007.a Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Väärteoasi Ain-Villu Parvet´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Karin Mikk 15.08.2007.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Ain-Villu Parvet kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON VtMS § 29 lg 1 p 1; 132-125 kohus otsustas:

1. Rahuldada Ain-Villu Parveti kaebus.
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Karin Mikk´u 15.08.2007.a kiirmenetlu otsus väärteoasjas nr 115674936 ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabli Karin Miku 15.08.2007.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt rikkus Ain-Villu Parvet 15.08.2007 kella 15.10 paiku Tallinnas, Endla 3 juures LE § 80 p 1 nõudeid, mis seisnes selles, et Ain-Villu Parvet juhtis mootorsõidukit ühistranspordi rajal. Ain-Villu Parvetile määrati karistuseks Liiklusseaduse §-s 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 4 trahviühikut s.o 240 krooni. 2 30.augustil 2007.a esitas Ain-Villu Parvet Harju Maakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta vaidlustas väärteo toimepanemise. Kaebuse motiivide kohaselt menetlusalune isik ei vaidlusta, et politseiniku poolt peatumismärguande andmisel liikus ta Endla tänaval kesklinna suunas parempoolsel sõidurajal, mis on tähistatud teekattemärgisega nr 973 – ühissõidukirada. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on menetlusalune isik rikkunud LE § 80 p 1, millise sättega kehtestatakse erandid, millal ühissõidukirajal tohib sõita. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, millist erandit menetlusalune isik rikkus. Liiklusnõuded ei sätesta teepikkust, ega aega, kui kaua enne pööret tuleb reastuda ühissõiduki rajale. Ain-Villu Parvet reastus ühissõidukirajal umbes 100 m enne ristmikku, poolel teel Lõkke tänava ja Tõnismäe tänava vahelisel alal. Menetlusalune isik ei olnud teadlik politseiametniku poolt viidatud nõudest, et ühissõidukirajale ei tohi reastuda varem, kui sada meetrit enne ristmikku, kuid ta usaldas politseinikke. Alles hiljem liiklusnõudeid kontrollides sai menetlusalune isik teada, et tema käitumine ühissõidukirajale reastumisel oli tegelikult õiguspärane. LE § 80 p 1 mitte üksnes ei luba vaid lausa kohustab reastuma enne pööret ühissõidukirajale, seega kaebuses toodud väidete kohaselt puuduvad menetlusaluse isiku käitumises süüteokoosseisu objektiivsed tunnuse, mistõttu tema karistamine liiklusseadus § 7435 lg 1 alusel on ebaseaduslik ning menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik Ain-Villu Parvet jäi esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et ta sõitis 15.augustil 2007.a umbes kella 15.00 paiku Mustamäelt Reformierakonna kontorisse, mis asub Tõnismäe tänaval. Kuna tal oli vaja ristmikul sooritada parempööret, siis reastus ta umbes sada meetrit enne ristmikku kõige parempoolsemasse sõiduritta, mis oli tähistatud A-tähega, ühissõidukirajale. Nägi politseiametnikke, kes pidasid kinni kõik autod, mis sõitsid mööda ühissõidukitele mõeldud rada. Ka tema juhitud sõiduk peeti kinni. Politseinik selgitas talle, et keelatud on reastuda pöördeks ühissõiduki rajale varem kui 100 meetri enne ristmikku, tema sellist sätet ei teadnud, kuid uskus politseinikku. Kohtuistungil üle kuulatud Karin Mikk – kiirmenetluse otsuse koostanud ametnik – selgitas, et nemad teostasid liiklusjärelevalvet Rahvusraamatukogu Endla-tänava poolsel küljel, eesmärgiga karistada juhte, kes sõitsid ühissõiduki rajal. Märkas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukit lähenemas mööda Endla tänavat, ta sõitis ühissõidukirajal juba umbes 150 meetrit enne Lõkke tänava ristmikku, tunnistaja otsustas sõiduki peatada ja vormistada rikkumise. Tema paarimees tegeles samal ajal teise rikkujaga. Kohtuvälise menetleja ametnik Põhja politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et Ain-Villu Parvet´i poolt toime pandud rikkumine on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega, kui ka väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsusega, otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus, üle kuulanud menetlusaluse isiku Ain-Villu Parveti, tema kaitsja, ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukoha, uurinud väärteoasja materjale jõudis alljärgnevate järeldusteni. Vastavalt liikluseeskirja §-le 80 p 1 tuleb sõidukijuhil liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, reastuda enne pööret või peatumist. Nagu nähtub tsiteeritud sättest ei ole liikluseeskirjas reglementeeritud täpset teepikkust ega aega, kui kaua enne pööret ühissõiduki rajale reastuda tuleb. Seega tuleb analüüsida konkreetse väärteo asjaolusid, hindamaks, kas seda sätet on menetlusaluse isiku poolt rikutud või mitte. Ainsaks arvestatavaks tõendiks selles väärteoasjas on menetlusaluse isiku enda ütlused, kes selgitab, et reastus parempöördeks ühissõidukirajale pärast Lõkke tänava 3 ristmikul asuvat valgusfoori, seega enne järgmist ristmikku, kust kavatses parempööret sooritada. Kohtuvälise menetleja taotlusel kuulati kohtuistungil üle menetleja ametnik, kes oli koostanud väärteootsuse kiirmenetluses. Karin Mikk selgitas, et nägi menetlusaluse isiku sõidukit kaugelt enne Lõkke tänava ristmikku sõitmas ühistranspordirajas ja seepärast otsustas rikkuja peatada. Vastavalt VtMS §-le 57 lg 1 p 8 peavad kiirmenetluse otsuses olema muuhulgas märgitud ka väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Antud väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsusest ei nähtu ühtegi tõendit, millega Ain-Villu Parveti poolt väärteo toimepanemine oleks tõendatud. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus, mis tähendab seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Muuhulgas saaks väärteo toimepanemist tõendada ka tunnistaja ütlustega. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Menetleja ametnik Karin Mikk saab oma praeguses menetluslikus positsioonis ütlusi anda vaid menetlustoimingu asjaolude kohta, tema poolt antud selgitusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta ei saa kohus arvestada kui tõendit, mis kinnitaks isiku süüd väärteo toimepanemises. Tajudes asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku Ain-Villu Parveti poolt, oleks Karin Mikk pidanud loobuma oma rollist menetlejana ja kasutama isiku poolt väärteo toimepanemise tõendamisel võimalust olla tunnistajana ülekuulatud rikkumise toimepanemise asjaolude kohta. Seda aga käesolevas väärteoasjas tehtud ei ole ning kohtu arvates ei ole tõendatud menetlusaluse isiku Ain-Villu Parveti poolt väärteo toimepanemine. Menetlusalune isik mitte ei juhtinud sõidukit ühistranspordi rajas, vaid kooskõlas LE §-iga 80 p 1 reastus enne pööret ühissõiduki rajale. Seega puuduvad Ain-Villu Parveti käitumises väärteo tunnused ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 Katre Poljakova Kohtunik