KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15133 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada tema soovil Mati Selbergile või juhul kui ta ei soovi asitõendit tagasi, siis

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.

M.Selberg’i kaitsja poolt esitatud bussipilet Tartu-Elva liinile 13.06.06.a., milline asub kriminaaltoimikus (tl. 108, selle vaatlus – tl. 111) ja Häirekeskusele tulnud kõne salvestus CD plaadil, milline asub kriminaaltoimikus (tl. 115)-

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

§-de 175 lg 1 punktide 2,4,5,9, 10; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista MATI SELBERGILT menetluskulud järgmiselt:
sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni;
määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 20 343 (kakskümmend tuhat kolmsada nelikümmend kolm) krooni 20 senti;
kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 93 (üheksakümmend kolm ) krooni 30 senti;
ekspertiisi tasu 9 835.- (üheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) krooni;
postikulu 99.-.(üheksakümmend üheksa) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, 1-06-15133, menetluskulu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 04.aprillil 2007.a. kell 14.
2. Süüdistuse sisu Mati Selberg’i süüdistatakse selles, et tema 13.06.2006.a. kella 13.00 ja 13.15 vahel Tartu linnas Väike-Turu tänaval asuvate garaažibokside vahelisel alal tahtliku tapmise eesmärgil lubas sõnaliselt maha lüüa V.O. ning seejärel lõi teda noaga rindkere piirkonda ja põgenes sündmuskohalt. Mati Selberg´it tabati AS Falck Eesti turvatöötaja poolt Tartus Lemmatsi bensiinijaama lähedal samal päeval kl. 13.30 paiku. Noaga löömisega põhjustas Mati Selberg V.O. rinnaõõnde tungivat torkelõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal haavakanali suunaga alt vasakult taha üles paremale, VI – VII roide, keskseinandi, südamepauna ja südame vigastusega, millest tekkinud verisüdamepauna ja südame tamponaadi tõttu saabus kannatanu surm sündmuskohal. Seega pani Mati Selberg toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. Mati Selberg end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. 2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Lõuna Politseiprefektuuri teatise (tl 114) kohaselt on politsei ühtses infosüsteemis POLIS 13.06.2006.a. registreeritud teade nr 2602,06,0,
3. Kohus uuris kohtuistungil eelpoolviidatud teate sisu tutvudes nii kõne salvestusega kui ka kõne salvestuse stenogrammiga (tl 116). Kohtus leidis tõendamist, et tunnistaja T.Z. on pöördunud 13.06.2006.a. Lõuna-Eesti Häirekeskusesse telefoninumbrile 112 ja kell 13.15 fikseeritud kõnes palunud kiirabi saatmist Turuhalli taha garaažide juurde. Tunnistaja avaldas oma kõnes, et ta nägi, kuidas ühele noormehele löödi nuga kõhtu. Kannatanu A.L. kinnitas kohtus, et V.O. oli tema vend, kuid ta ei suhelnud oma vennaga eriti tihedalt ja ei tea ka tema surma asjaolude kohta midagi rääkida. Kannatanu kinnitas, et ta kandis venna matmisega seotud kulud summas 4570.- krooni. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 2170.- krooni, kuid avaldas kohtus, et ta ei soovi kriminaalasjas tsiviilhagi esitada. Tunnistaja T.Z. kohtus antud ütluste kohaselt tuli tema 13.06.2006.a.a turult umbes kella 13.00 paiku ja teel Sadama turu juurest oma ema elukohta läks ta läbi garaažide vahelt. Garaažide vahelt läbi minnes nägi ta temast vasakult tulemas ühte meest nahktagi ja nokamütsiga ning teist noormeest, kellel olid jalas teksased ja sinine särk. Tunnistaja tundis kohtus nahktagis olnud noormehes ära teise tunnistaja A.P. . T.Z. sõnade kohaselt nägi ta samal hetkel tulemas paremalt isikut, kellena ta tundis ka kohtuistungil ära süüdistatava Mati Selbergi. Tunnistaja kirjeldas, et sellel mehel, kes tuli eelpool kirjeldatud noormeestele vastu, oli seljas meremeeste triibuline särk ja punane vest ning jalas heledad püksid. Mees oli ise olnud purjus, nägu karvane ja pea sassis. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks ristunud tema teekond eelpool kirjeldatud kahe noormehe teekonnaga ja selle vältimiseks läks ta väikese kaarega noormeestest mööda. Sel hetkel kohtusid noormehed Mati Selbergiga ja tunnistaja mäletamist mööda rääkisid omavahel midagi vaikselt. Kui tunnistaja oli meestest umbes 1-1,5m kaugusel, kuulis ta purjus mehe häält, kes ütles, “et nüüd ma panen sulle raibe”. Samal hetkel pööras tunnistaja enda sõnul pead ja nägi, et Mati Selberg lõi seda noormeest, kellel olid jalas teksased ja seljas T-särk vasakule poole ribide alla. T.Z. ütluste kohaselt pani nimetatud noormees oma käe vasakule poole vastu rindkeret. Samuti nägi tunnistaja, et Mati Selbergi käes oli suur nuga. Tunnistaja kirjeldas kohtus, et nuga võis olla umbes 15 cm pikk, see oli läikiv ja noatera laius oli umbes 3 cm. Noa pea oli Mati Selbergi rusikast väljas umbes 3-4 cm ja tunnistaja nägi, et noa pea oli punane. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kohtueelsel uurimisel tegi ta noast joonise, kuid sellel kirjeldas ta noa tera pikemana. Kui ta oli aga kodus järele mõelnud noatera võimaliku pikkuse üle, siis on ta arvamusel, et selle pikkus oli pigem 15-18 cm kui 20 cm (tl 28). Samuti nägi tunnistaja, et noal läikisid veretriibud. Tunnistaja mäletas, et Mati Selberg oli kas raputanud verd noa pealt ära või pühkinud seda enda riiete peale. T.Z. kinnitas, et noormees, keda löödi, ei öelnud peale löömist midagi ja hakkas liikuma garaažide poole ja paari minuti pärast viskas end pikali. Temaga kaasas olnud noormees oli hakanud aga lööjat sõimama. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kuni selle ajani oli sündmuskohal ka Mati Selberg, kuid siis kui tunnistaja hakkas telefoni teel helistama numbrile 112, nägi ta Mati Selbergi liikumas bussijaama poole ja kui ta oli kõne lõpetanud, siis oli mees kadunud. Tunnistaja sõnul tegeles nii tema kui ka tunnistaja A.P. peale helistamist noormehe elu päästmisega, koos püüti hoida noormehe mütsi haava peal, et takistada verejooksu. Tunnistaja osales kohtuistungil CD -le salvestatud POLIS infosüsteemi saabunud kõne kuulamisel ja tunnistaja kinnitas, et Häirekeskusesse helistajaks oli tema. Tunnistaja kinnitas kohtus ka seda, et vahetult peale sündmust järgmisel päeval esitati talle äratundmiseks kolme mehe fotod, millelt ta tundis ära noormeest rünnanud isikuna Mati Selbergi. Äratundmise aluseks oli tunnistaja sõnul isiku näokuju, näojooned ja punakas habe. Tunnistaja ütlused vastavad äratundmiseks esitamise protokollis kajastatule (tl 29-30). T.Z. kinnitas ka kohtus, 3 et isik, kes on vahistatute pingis on sama isik, kes lõi noaga 13.06.2006.a. tunnistajale tundmatut noormeest. Samas selgitas tunnistaja, et pildil, milline talle kohtueelsel uurimisel esitati oli Mati Selberg viisakama väljanägemisega kui siis kui kohtuti 13.06.2006.a. garaažide juures. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt tuli tema 13.06.2006.a. koos V.O. iga lahtiselt turult poest ja nad suundusid garaažide vahele, millised on Sadama turu taga. Garaažide vahel tuli neile vastu süüdistatav ja V.O. ning süüdistatav hakkasid omavahel sõimlema. Kuna tunnistaja oli oma kaaslasest 1-2 m eespool, siis ta ei kuulnud täpselt kumb alustas sõimlemist, kuid kuulis seda, et süüdistatav ütles V.O. ile, et viimane on pederast. Järgmisena nägi tunnistaja, kuidas V jooksis temast mööda ja tuigerdas umbes 10 m ning kukkus seejärel maha. Tunnistaja läks enda sõnul V.O. järele ja nägi, et kõhu tema piirkonnast tuli verd. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta nägi, et süüdistatav liikus sel ajal turu parkimisplatsi poole. Nuga tunnistaja aga süüdistatava käes ei näinud. A.P. kinnitas, et sel päeval ei olnud temaga ühes seltskonnas Mati Selberg, kuid varem on ta küll sealsamas garaažide vahel süüdistatavat näinud. Tunnistaja kinnitas, et kui talle politseis esitati isikud äratundmiseks, siis ta tundis kohe Mati Selbergi ära. Samuti kinnitas ta, et äratundmiseks esitamisel oli Mati Selberg samade riietega kui garaažide vahel. Tunnistaja ütlused vastavad äratundmiseks esitamise protokollis kajastatule (tl 23-24). Tunnistaja ütluste kohaselt helistas kiirabisse T.Z. . A.P. kinnitas kohtus ka seda, et ta oli 13.06.2006.a. lõuna ajal alkoholi tarvitanud. Tunnistaja A.V. poolt kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta 2006.a. juunis Falck Eesti patrullteenistuses. Tunnistaja sõnul tuli 13.06.2006.a. juhtimiskeskusest teade ja isikukirjeldus kodaniku kohta, kes oli tagaotsitav seoses kas pussitamise või röövimisega. Tunnistaja sõnul sai ta seoses oma tööga väljakutse Külitsesse ja sõites välja Lemmatsi bensiinijaamast enne Valga maanteele keeramist nägi ta isikut, kes vastas kirjeldusele. Sel hetkel ei olnud isikul seljas punast vesti, kuid kui tunnistaja temani jõudis, siis nägi, et vest oli isikul kaenla all. Tunnistaja kinnitas, et pidas isiku kinni ja, et selleks isikuks on süüdistatav Mati Selberg. Tunnistaja avaldas ka arvamust, et tema meelest tuli Mati Selberg kohaliku bussipeatuse poolt ja avaldas, et viimane võis olla sinna tulnud bussiga. Tunnistaja sõnul kinnipeetud mehel mingit relva ei olnud. Tunnistaja T.S. ütluste kohaselt töötas tema 2006.a. juunis Sõbra Keskuses AS-i Rain poes. Tunnistaja mäletas, et 13.06.2006.a. otsiti ühte meest, kuid temale konkreetselt juhtimiskeskusest informatsiooni ei tulnud. Küll aga mäletas tunnistaja, et kirjeldati mehe tundemärke ja riietuses oli midagi punast. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tema ei ole süüdistatavat kunagi tema poolt valvatavas poes kinni pidanud ja ei näinud süüdistatavat poes ka 13.06.2006.a. Tunnistaja sõnul kontrollis ta hiljem vastavat žurnaali, kuhu tehakse kinnipeetud või kontrollitud isikute kohta sissekanded, kuid sellise isikukirjeldusega isikut žurnaal ei kajastanud. Mati Selberg väitis kohtus, et tema viibis kohas, kus rünnati V.O. i, tund aega enne sündmust kui ta jõi koos seltskonnaga garaažide juures õlut. Süüdistatava sõnul oli seltskonnas ka V.O. ja A.P. Süüdistatavale näidati kohtuistungil sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotosid ja Mati Selberg kinnitas kohtus, et õlut joodi fotol nr 1 näha oleva auto ja puu juurest paremal pool trükikoja läheduses. Skeemil viitas süüdistatav jõe poolt neljanda ja viienda garaažibokside rea kõrvale. Õlle joomine toimus süüdistatava sõnul kella 12.00 paiku ja ta lahkus seltskonnast kell 12.
4. Mati Selbergi ütluste kohaselt läks tema seejärel Sõbra Keskusesse, kus ta pidi kokku saama J.K. , kes oli samuti olnud jõe ääres õllejoojate seltskonnas. Sõbra Keskuses tuli süüdistatava sõnul talle järele turvanaine ja tundis huvi, mis Mati Selbergil põues on. Tuvastades, et seal ei ole midagi, lubas turvatöötaja Mati Selbergil lahkuda. Mati Selberg kinnitas kohtus, et turvatöötaja all peab ta silmas tunnistaja T.S. Sõbra Keskusest läks süüdistatav enda sõnul Riia tänaval asuvasse Pauluse kiriku bussipeatusesse ja sealt Tartu-Elva bussi peale. Mati Selberg kinnitas kohtus, et bussipileti ostis ta 4 nimetatud peatuses bussijuhi käest ja ta ei tea kust bussijuht selle pileti võttis, kas pileti trükkimise aparaadist või mitte. Mati Selbergi ütluste kohaselt väljus ta bussist üks peatus enne Külitset, kuigi pilet oli võetud Külitse peatuseni. Seda põhjusel, et Näki peatuseni ei müüa piletit. Süüdistatav kinnitas tunnistaja A.V. poolt räägitut Mati Selbergi kinnipidamise asjaolude kohta. Seoses süüdistava ütlustes ilmnenud vastuoludega, avaldas kohus ütluste usaldusväärsuse kindlakstegemise eesmärgil süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused lk
5. Nimetatud ütluste kohaselt läks süüdistatav Sõbra Keskusesse 13.06.2006.a. umbes kella 13.30 ajal. Mati Selberg selgitas kohtus, et kui tema leidis hiljem kohtueelse uurimise ajal oma taskust bussipileti, siis ta nägi, et seal on bussipilet ostmise kellaaeg teine ja järelikult sai ta Sõbra Keskuses olla kella 13.00 ajal, mitte hiljem, nagu ta on ekslikult rääkinud kohtueelsel uurimisel. Mati Selbergi kaitsja poolt on kohtueelsel uurimisel kriminaalasja juurde esitatud asitõendina bussipilet (tl 107). Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 111) nähtub, et bussipilet on väljastatud 13.06.2006.a. kell 13.18 Tartu bussijaamas Tartu-Elva kiirliinil sõitmiseks Külitse bussipeatuseni. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud ka Mati Selbergile kuuluv vest, kust siseküljelt vasemalt poolt rinna piirkonnast on võetud eksperdi poolt verd sisaldav proov (tl 86-88). Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr 060264 ( tl 82-84) nähtub, et ekspertiisi objektideks oli muuhulgas ka eelpool viidatud vest ja ka Mati Selbergi püksid. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti verd nii Mati Selbergi pükstel kui ka vestil. Arvamuse punktis 2 on ekspert avaldanud, et Mati Selbergi vesti siseküljelt vasemalt poolt rinna piirkonnast võetud verd sisaldanud proovis olnud DNA saab olla pärit V.O. ilt, kuna nimetatud proovist saadud DNA profiil langeb täielikult kokku V.O DNA profiiliga. Mati Selbergi pükstelt leitud veri langes kokku Mati Selbergi DNA profiiliga. Kriminaalasjas oleva sündmuskoha vaatlusprotokoll kohaselt lebas V.O. i surnukeha Väike-Turu ja Sadama tänavate ristmikult vaadates mahajäetud garaažibokside vahelisel alal (tl 1-3). Surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 230 avaldatud arvamuse kohaselt oli V.O. i surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, haavakanali suunaga alt vasakult taha üles paremale, VI-VII roide, keskseinandi, südamepauna ning südame vigastusega. Vigastuste tüsistusena tekkis verisüdamepaun ning südame tamponaad. Kirjeldatud kehavigastused on eksperdi arvamuse kohaselt eluohtlikud. Ekspert on avaldanud arvamuse punktis 2, et punktis 1 kirjeldatud vigastus on tekitatud terava vägivallaga, võimalik, et ekspertiisimääruses kajastatud ajal ja viisil, so 13.06.2006.a. ja löögist teravaotsalise ühe lõikeservaga torke- lõikevahendiga, näiteks noaga (tl 511). Kiirabikaardilt nähtub, et korraldus kiirabile väljasõiduks on tulnud brigaadile 13.14 ja kohale jõuti 13.
6. Kiirabikaardile tehtud kande kohaselt oli patsienti pussitatud vasakule rindkeresse rangluujoonest väljapoole, kus oli 4-5 cm haav. Kiirabibrigaadi kohale jõudes oli patsient agonaalses seisundis ja surmlõpe saabus kell 13.58 (tl 113). Patsiendi nimena on kiirabikaardil kajastatud V.O. Isiku nimi täpsustus kriminaalasjas hilisema uurimise käigus ja kohtu arvates ei ole vaidlust selle üle, et isik, kelle pussitamisega seoses kiirabi kutsuti, oli V.O. . Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud järgmised asjaolud Tunnistajate T.Z. ja A.P. ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et Tartu linnas Väike-Turu tänava ja Sadama tänava ristmiku lähedal asuvate garaažibokside vahelisel alal ründas meeskodanik 5 13.06.2006.a. kella 13.00-13.15 ajal V.O. i. Tunnistaja T.Z. on kohtule kinnitanud, et V.O. i löödi noaga rindkere piirkonda ja tunnistaja on kirjeldanud ning ka joonisena fikseerinud noa kuju ja mõõtmed. Eelpool nimetatud tunnistajad kinnitasid kohtule, et isik, kes V.O. i ründas ja teda noaga lõi oli Mati Selberg. Tunnistajad tundsid temas lööja ära nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ja kohus pole tuvastanud puudusi äratundmiseks esitamise toimingute läbiviimisel ja protokollimisel. Kohtul puudub samuti igasugune alus kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Tunnistaja T.Z. on kohtus andnud väga täpseid ja üksikasjalisi ütlusi, mis vastasid kohtueelsel uurimisel räägitule ja mille usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Asjaolu, et tunnistaja A.P. ei ole kõiki sündmusega seotud fakte tajunud samamoodi kui tunnistaja T.Z. , on loogiliselt põhjendatav sellega, et ta oli sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes, mis võis takistada nii olukorra täielikku tajumist kui ka hilisemat mäletamist kui ka sellega, et noaga löömise momenti ta ei näinud. Samas on sündmuse toimumise olulistes asjaoludes tunnistajate ütlused sarnased. Nii ei ole vaidlust selle üle, et V.O. i rünnanud isikuna tundsid mõlemad tunnistajad ära Mati Selbergi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et isik, kes ründas V.O. i lahkus sündmuskohalt ajal kui tunnistajad tegelesid V.O. abistamise ja kiirabi kutsumisega. Kiirabikaardi koopia ja Lõuna-Eesti Häirekeskusele 13.06.2006.a. tehtud kõne salvestus kinnitavad, et kiirabi sai korralduse juba kell 13.14 ja tunnistaja T.Z. rääkis peale kiirabile korralduse andmist Häirekeskuse töötajaga edasi, mistõttu tema kõne on kelleajaliselt fikseeritud kui 13.15 tulnud kõne. Tunnistaja kinnitas kohtus korduvalt, et peale seda kui V.O. oli mõned sammud liikunud ja maha kukkunud ning kui tunnistaja sai aru, et noormeest on naoga löödud, tunnistaja enam ei jälginud, mida mees, kes noaga lõi, edasi tegi. Tunnistaja A.P. kinnitas kohtus samuti, et kui tema peale V.O. i maha kukkumist viimase juurde jõudis, siis oli ründaja juba kadunud. Nimetatud asjaolude põhjal saab teha kindla järelduse, et isik, kes V.O. i ründas, võis lahkuda sündmuskohalt juba kell 13.
7. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud teo toimepanemise asukohaga, on igati reaalne, et Mati Selberg, keda nähti sündmuskohalt lahkumas avaturu parkla poole, jõudis viie minuti jooksul Tartu bussijaama ja ostis sealt pileti Tartu-Elva kiirliinile kell 13.18 ning sõitis bussiga tema poolt nimetatud Näki peatusesse, kus ta väljus. Tunnistaja A.V. märkas raadioside kaudu saadud isikukirjeldusele vastavat meesterahvast pisut peale seda kui ta oli saanud informatsiooni ja pidas kinni isikukirjeldusele vastava isikuna Mari Selbergi. Kohus on seisukohal, et Mati Selbergi ütlused selle kohta, et ta läks bussi peale Pauluse kiriku peatusest ja käis enne bussi peale minekut veel Sõbra Keskuses, ei ole tõesed. Sellised ütlused on vastuolus nii bussipiletil kajastatuga kui ka tunnistajate T.Z. , A.P. ja T.S. ütlustega. Kohus on veendumusel, et Mati Selbergi ütlused ei ole usaldusväärsed, vaid on oma olemuselt ennastõigustavad, eesmärgiga luua endale alibi, mis välistaks süüdimõistmist. Kohtul puudub alus kahelda eelpool viidatud tunnistajate ütluste tõepärasuses. Mati Selberg ei osanud kohtus usutavalt põhjendada seda, kuidas sai tema vestile V.O. i vere plekk. Verepleki olemasolu süüdistataval seljas olnud riideesemel kinnitab asjaolu, et Mati Selberg pidi V.O. iga kokku puutuma sel ajal kui viimane oli verega koos ja see sai toimuda peale torke-lõikevahendiga löömist. Tuginedes tunnistaja T.Z. ütlustele, kes nägi, et Mati Selberg raputas noalt vere maha, on seletatav ka asjaolu, et vestil oli vaid ühes kohas V.O. i verd. Verega määrdunud koht oli vesti siseküljel vasakpoolse seesmise tasku kohal, seega kohal, kuhu isik parema käega nuga pannes võib seesmise voodri vastu puutuda. Seega on kohus veendumusel, et Mati Selbergile esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga kuriteo subjektiivse külje analüüsi osas ja on sama meelt, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega, sest iga täiskasvanud isik peab mõistma seda, et kui ta lööb pikateralise noaga teist isikut rindkere piirkonda, siis võib sellele järgneda surm. Selline konkreetne tagajärg ka käesoleval juhul saabus, mida kinnitavad nii tunnistajate ütlused, 6 kiirabikaart kui ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt. Kohus ei tuvastanud Mati Selbergi süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes Mati Selbergi puhul ei esine. Kohus leiab, et Mati Selbergi poolt sisuliselt võõra inimese põhjuseta tapmine on ilmselgelt olemuselt julm tegu, kuid kohus ei ole omanud piisavalt informatsiooni, et tuvastada, kas selline käitumine on tingitud Mati Selbergi instinktist nautida vägivalda, või on see pigem tingitud tema ebastabiilsest isiksusest, millele on viidatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku õiendis (tl 41). Karistuse mõistmisel ei saa aga arvestamata jätta asjaoluga, et Mati Selbergi on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, muuhulgas surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu ja raske ning üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest raskendavatel asjaoludel. Mati Selberg kannab käesoleval ajal karistust, mis jäeti esmalt Tartu Maakohtu 18.05.2006.a. kohtuotsuse alusel tingimisi kohaldamata, kuid milline karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 26.05.2006.a. kohtumääruse alusel. Ka eelpool kajastatud karistus on Mati Selbergile mõistetud ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Seega ei ole vägivalla kasutamine Mati Selbergi puhul esmakordne, vaid see on tema tegutsemisele omane pikemat aega. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kuue kuni viieteistkümne aasta pikkuse vangistuse. Kohus on seisukohal, et Mati Selbergi tuleb karistada reaalse vangistusega nii seetõttu, et varasemad karistused ei ole motiveerinud teda õiguskuulekalt elama kui ka tulenevalt sanktsioonis määratud karistusliigist. Kohus leiab, et süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi, sest tegemist on isikutega, kes on aastakümnete jooksul pidevalt toime pannud vägivaldseid tegusid, mis on korduvalt kaasa toonud kas kehavigastusi või isiku surma. Mati Selbergile taotles prokurör KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 14 aastat vangistust. Kohus on küll veendumusel, et Mati Selbergile tuleb mõista pikaajaline ja üle sanktsiooni keskmist määra ulatuv vangistus, kuid arvestades eelpool kajastatud asjaolusid peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks 12 aasta pikkuse vangistuse mõistmise. Mati Selbergile tuleb mõista lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus kohtuotsuste kogumis, sest Tartu Maakohtu 18.05.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistusest on süüdimõistetul osa karistusest, so 15.03.2007.a. seisuga 4 kuud 28 päeva kandmata, seega tuleb mõista Mati Selbergile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 12 aastat 4 kuud 28 päeva. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab

§ 180

lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista kohtukulud.

§-de 175 lg 1 p 10 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Mati Selbergilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 9000.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt

§-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu summas 20 343,20 krooni. Samuti tuleb süüdimõistetul hüvitada

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 93,30 krooni.

§ 175

lg 1 p 10 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada ka postikulu summas 99.- krooni ja

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tasu summas 9 835.- krooni.

7 Rutt Teeveer Kohtunik Marvi Kibe Rahvakohtunik Ene Vaikmäe Rahvakohtunik 8