lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.
alusel on loetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud 20 päeva, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on mõistetud 9 kuud 10 päeva vangistust. 1
lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Vladimir Muravjov 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
Kohtuotsus jõustus 05.10.2005.a. Harju Maakohtu 26.04.2007.a määrusega pöörati täitmisele Rapla Maakohtu 27.09.2005.a otsusega mõistetud karistus 9 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2007.a ja lõpeb 05.02.2008.a.
oktoobriks 2007.a. 23.10.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vladimir Muravjov on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 10.06.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust 2-aastase katseajaga; 2) 27.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1952 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 3) 21.02.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 2 aastat vangistust; 4) 29.09.2006.a Tartu Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja ei toeta oma ettekandes Vladimir Muravjovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. Tema eelnev allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, kuna ta jätkas mitteseaduskuulekat eluviisi, kriminaalhooldusesse suhtus ükskõikselt ning tema katseaeg lõpetati vangistuse täitmisele pööramisega, samuti pani ta katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav ise selgitas kohtuistungil, et sooviks vabaneda, kuna vanglas ei ole midagi asjalikku teha. Tööd teha saaks ainult vabaduses, kuna vanglas pakutav töö ja selle eest makstav tasu teda ei rahulda. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava suhtes on mitmeid uusi kahtlustusi. Kohus leiab, et Vladimir Muravjovi ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada vangistusest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Vladimir Muravjov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 6 kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käeoleval juhul on süüdimõistetu isik, kes on saadetud karistust kandma, kuna ta ei täitnud kriminaalhoolduse ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Peale selle on kohtule esitatud andmed selle kohta, et Vladimir Muravjovile on esitatud kahtlustused katseajal väga mitmete uute kuritegude toimepanemises. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Ka kriminaalhooldusametnik ei toeta Vladimir Muravjovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, § 432. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.