4-07-5093\4

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-5093 Otsuse tegemise kuupäev 25. oktoobril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Väärteo kvalifikatsioon Viktor ŠELUHHIN (elukoht: XXX, Harju maakond, isikukood 36101200253, töötab OÜ ) Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 Kaebaja Viktor Šeluhhin Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi 31.08.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2302,07,002709 Istungil osalenud isikud Kaebaja Viktor Šeluhhin Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Viktor Šeluhhin’i poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi 31.08.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,07,002709 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastavalt 06.08.2007.a. koostatud väärteoprotokollile AB XXX Viktor Šeluhhin 06.08.2007.a. kella 08:40 ajal juhtis mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX alkoholijoobes. Seega Viktor Šeluhhin rikkus LE § 76 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud LS § 74-19 lg 1 järgi. 31.08.2007.a. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi otsusega Viktor Šeluhhin’ile oli Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so. 12000,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Nimetatud otsusele esitas Viktor Šeluhhin kaebuse, paludes tühistada otsuse lisakaristuse osas, kuna ta töötab autojuhina. Kohtuistungil kaebaja toetas kaebust, kinnitas, et tema rikkumist ei eita, tunnistab, et juhtis autot olles alkoholijoobes, palus lisakaristuse osas tühistada kohtuvälise menetleja otsust, põhikaristuse osas otsust ei vaidlusta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud ning seda ei vaidlustanud oma kaebuses ka kaebaja, et 06.08.2007.a. kella 08:40 paiku juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Väärteoasja materjalide hulgas on ka kaebaja ülekuulamise protokoll, kus ta omakäeliselt kirjutas, et eelmisel õhtul oli joonud konjakit koos oma õega, kuna õel sündis lapselaps, hommikul tundis end hästi ja istus rooli. Samuti alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 06.08.2007.a. kell 08:40 oli kaebajal indikaatorvahendiga tuvastatud joove 0,42 mg/l. Tuvastamise tulemustega oli kaebaja nõus, ekspertiisist loobus, kaebaja kirjutas protokollile alla, mingeid vastuväiteid ega avaldusi ei esitanud. Ka kohtuistungil on kaebaja kinnitanud, et ta juhtis autot alkoholijoobes. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Viktor Šeluhhin rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas juba kaebaja karistust kergendavaid asjaolusid-süü tunnistamine, raskendavate asjaolude puudumist, seda, et tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, mõistetud karistus on õiglane, põhjendatud, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Kaebaja on ka varem toime pannud rikkumisi, talle varem määratud rahatrahvid on tema poolt tasutud, kuid rahatrahvid mingit mõju talle ei avalda ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise näol tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kaebaja juhtis rasket veokit alkoholijoobes, pannes ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Väärtegu toime pannes oli Viktor Šeluhhin teadlik võimalikest tagajärgedest, seega ka sellest, et temalt võidakse väärteo toimepanemise korral ära võtta juhtimisõigus, mille tõttu ta võib kaotada oma töö, kuid väärtegu toime pannes suhtus ta sellesse ükskõikselt. Seega oli ka lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud. Seega kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik