lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 170 2 trahviühiku ulatuses, so 10 200,00 krooni. 4.)
S § 61 lg 1 järgi võtta Anti Leedu’lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. 5.) Määratud rahatrahv tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX (viitenumber XXX). Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise viimane tähtaeg on 4.oktoober
) § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse kohaselt Anti Leedu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ning Anti Leedu’le määrati
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, so 10 200,00 krooni ja
Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada asjas väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuses toodud väidete kohaselt ei olnud kaebaja 11.05.2007 alkoholijoobes vaid tal esinesid üksnes alkoholi tarvitamise tunnused. Kaebaja tugineb asjaolule, et tal mõõdeti joobe suuruseks 0,39‰ ning Vabariigi Valitsuse 2.aprilli 2007 määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ (edaspidi „kord“) § 19 lg 1 p 1 kohaselt tegemist alkoholi sisaldamise tunnustega, juhul kui isiku veres on 0,20 – 0,49‰ alkoholi, isiku kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. Korra § 19 tulenevalt on joobeseisundiga tegemist siis, kui veres on rohkem kui 0,49‰ alkoholi;
lg 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis, mis on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine 3 tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kaebaja väitel tuleneb asjaomastest sätetest ning 11.05.2007 joobe tuvastamise protokollist üheselt, et ta ei olnud alkoholijoobes, tema puhul ei olnud sedastatavad kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine. Kaebaja hinnangul tuleb vastavad spetsiifilised muutused juhi terviseseisundis tuvastada. Kaebaja ei eita, et oli samal õhtul tarvitanud mõned lonksud õlut, kuid jälgis, et enne autorooli istumist mööduks piisavalt aega. Kaebaja isiklik alkomeeter joovet ei näidanud, ta ise ja tema kaaslased ei hinnanud kaebajat joobeseisundis olevaks. Kaebaja hinnangul võis temal 0,39‰ alkoholijoobe leidmise põhjuseks olla politseinike poolt kasutatud indikaatorvahendi eksimus; Eesti Vabariigi liiklusjärelevalves kasutatavad alkomeetrid on indikaatorvahendid, mille mõõtetulemus ei ole kaebaja arvates Mõõteseaduse (MõõtS) kohaselt piisavalt usaldusväärne, tõendamaks väärteovõi kriminaalmenetluses väljahingatava õhu alkoholikontsentratsiooni; sellise indikaatorvahendi näitu võib kaebaja hinnangul mõjutada mistahes muu väljahingatavas õhus sisalduv põhjusel, et need indikaatorvahendid ei ole alkoholipõhised. Kaebaja viitab, et samuti ei ole joobe tuvastamise protokollis märgitud ka indikaatorvahendi numbrit, et saaks kontrollida, kas see oli taadeldud. Kaebaja palub oma teos väärteokoosseisu esinemisel tühistada või vähendada otsuse alusel määratud lisakaristus. Kaebaja väitel on juhtimisõigus talle tööalaselt vajalik, ta peab ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine isikule, keda ei ole eelnevalt joobes juhtimise eest karistatud, on ebaõige; joobe tuvastamine tuli talle üllatusena, samuti on ta juhtunut sügavalt kahetsenud. Juhul kui tema isiklik alkomeeter oleks väiksematki joovet näidanud, ei oleks ta sõidukirooli asunud, ta ei pannud väärtegu toime tahtlikult. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja leidis, et Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 05.06.2007 otsus väärteoasjas nr XXXon seaduslik ja põhjendatud ning palus kaebuse jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja selgitas, et politseipatrulli poolt kasutatud indikaatorvahend mõõdab joovet mg/l, samuti esitas kohtuväline menetleja kohtuistungil patrullilehe ja Baltic Laboratory Systems’i kinnituse, millega kohtuväline menetleja tõendas, et kaebajal tuvastati joove töökorras indikaatorvahendiga. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS 87 järgi arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, so kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega. 11.05.2007 koostatud väärteoprotokolli nr AB XXX kohaselt juhtis Anti Leedu 11.05.2007 kell 23:50 mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: - 11.05.2007 koostatud väärteoprotokollis nr AB XXX on Anti Leedu andnud omakäelised ütlused, mille kohaselt ei olnud ta endale teadaolevalt alkoholijoobes; 4 - - - OÜ kinnitus selle kohta (tl 10), et Anti Leedu töötab OÜ-s projektijuhina, töökohustuste täitmiseks on talle ette nähtud ametiauto, milleta ei ole antud tööd võimalik teha; Anti Leedu 05.06.2007 elektronkiri Põhja Politseiprefektuurile, mille kohaselt palub ta võimalusel leebemat karistust põhjendusega, et vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, tal on ülal pidada 3 alaealist last; 11.05.2007 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt teostati 11.05.2007 kell 23:52 Anti Leedu’l joobeseisundi tuvastamine indikaatorvahendiga LION SD 1L. Anti Leedu’l tuvastati alkoholijoove 0,39 mg/l (promilli). Tuvastamise tulemusega Anti Leedu nõustus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist Anti Leedu ei nõudnud. Protokollist nähtuvalt tehti Anti Leedu’ga suhtlemisel järgmised tähelepanekud: isiku reaktsioonivõime oli aeglane, füüsilised eripärad puudusid, välimus oli puhas, meeleolu rahulik, kõne selge, aja ja koha tajumine oli selge, sõidukist väljumisel oli tasakaal häiritud, kõnnak oli kergelt taaruv, silmad olid märjad, läikivad, sidekestad punetasid, alkoholi lõhn oli suust ja riietel, tehti puhumistest; 11.05.2007 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Anti Leedu 11.05.2007 kell 23:50 sõiduki juhtimiselt kuna oli alust arvata, et isik on joobeseisundis. Anti Leedu kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni; õiend Anti Leedu poolt toime pandud väärtegude kohta, mille kohaselt on Anti Leedu’t eelnevalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud (viimati 28.01.2007
lg 2 järgi) rahatrahvidega, rahatrahvid on tasutud; OÜ kiri 17.09.2007 nr XXX mille kohaselt ei peaks S500 seeria alkomeetrid vajama rekalibreerimist sagedamini kui üks kord kuue kuu möödumisel, perioodilise kontrolli sageduse korra kehtestab üldjuhul kasutaja. Liiklusjärelevalve osakond kasutab väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimisel firma Lion Laboratories Ltd alkomeetrit, mis on vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile „Lion alcometer 500 Technical/Service Handbook“ läbinud peatükis 3 kirjeldatud rekalibreerimise järgmiselt: alkomeeter S-500 seerianumber XXX, rekalibreerimise aeg 30.11.2006; 14.03.2007; 11.12.05.2007 patrullileht, mille kohaselt oli patrullitoimkonna M. Orgussaar ja M. Vaarik töövahendiks alkomeeter nr 1L, 12,8; Anti Leedu andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli väärteoprotokolli koostamise päeval tema sünnipäev, ta oli tarvitanud 2-3 klaasi lahjat alkoholi, kanget alkoholi ta ei tarvita. Tal on alkomeeter „Alcatel“, mis ei näidanud joovet. Alkomeetrit ei pea tema teada kalibreerima, korra aastas peab seda kontrollima, tema hinnangul oli alkomeeter korras. Tema silmad on ka istungil punased, keegi ei käskinud tal joobe tuvastamisel edasi-tagasi kõndida, et tuvastada „taarumine“. Ta oli alkoholi tarvitanud, on töötanud politseinikuna ja talle ei meeldi kui sõidukeid joobes juhitakse. On nõus, et teda karistatakse, kuid 4 kuud ilma lubadeta tähendab seda, et ta ei saa tööd teha. Joobe tuvastamise protokolli ei vaidlustanud põhjusel, et sellega oleks kaua aega läinud, kuid tal olid külalised. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Anti Leedu juhtis 11.05.2007 sõiduautot alkoholijoobe seisundis ja pani seega toime
Kaebaja ütlustest nähtuvalt tunnistab ta, et oli 11.05.2007 tarvitanud 3 klaasi lahjat alkoholi. Joobe tuvastamise protokollist tulenevalt tuvastati kaebajal indikaatorvahendiga LION SD 1L alkoholijoove 0,39 mg/l; joobe tuvastamise protokollis on märgitud, et indikaatorvahendi näit oli nii mg/l kui ka promillides. Nimetatud vastuolu osas selgitas kohtuväline menetleja, et protokoll on tehnilise vea tõttu ebatäpne, indikaatorvahend on seadistatud mõõtma alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mg/l.
lg 4 tulenevalt mõõdetakse alkoholisisaldust 1 liitris juhi väljahingatavas õhus mg/l, alkoholisisaldust veres mõõdetakse promillides. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt tehti kaebajale puhumistest, seega on õige kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt tuvastati kaebajal joove mg/l. 5 Kaebaja väitel ei olnud ta joobeseisundis vaid tal olid alkoholi tarvitamise tunnused ning see ei täida
sätestatud väärteokoosseisu juhul, kui ei ole tuvastatud häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Riigikohtu 18.05.2005 otsuse nr 3-1-1-10205 kohaselt ei ole isiku teo kvalifitseerimisel
või § 7419 järgi teo objektiivse koosseisu olemasoluks vajalik tuvastada joobeastet Korra § 19 mõttes vaid piisab, kui isikul on tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused, mis on Korra § 19 lg 1 p 1 järgi alkoholijoobe kergeim raskusaste.
lg 4 järgi ei või alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus olla 0,1 milligrammi või rohkem; juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Anti Leedu poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,39 mg/l, seega rohkem kui
lg 4 sätestatud määras, so isik oli joobeseisundis
mõttes.
lg 3 järgi ei või juht olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus leiab, et ei ole õige kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud tema kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid häirunud või muutunud. Joobe tuvastamise protokolliga on kohtu hinnangul tõendatud, et Anti Leedu’l tuvastati lisaks alkoholisisaldusele väljahingatavas õhus 0,39 mg/l ka järgmised kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine: aeglane reaktsioonivõime, häiritud tasakaal sõidukist väljumisel, kergelt taaruv kõnnak, märjad ja läikivad silmad. Korra § 7 kohaselt peab joobeseisundi tuvastamise protokollis olema märgitud joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahendi või mõõteriista nimetus ja number. Õige on kaebaja väide, et joobe tuvastamise protokollis ei ole märgitud indikaatorvahendi numbrit ja joobe tuvastamise protokoll on selles osas puudulik. Kohtuväline menetleja esitas tõendina patrullilehe, mille kohaselt väljastati 11.-12.05.2007 autopatrullitoimkonnale koosseisus M. Orgussaar ja M. Vaarik alkomeeter nr 1L, 12, 8. VtMS § 28 lg 2 p 2 järgi on kohtuvälisel menetlejal õigus esitada kohtumenetluses tõendeid; Riigikohtu 02.05.2006 otsuse nr 3-1-1-16-06 kohaselt võib maakohus juhul, kui vaadatakse kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi kohtuistungil, otsuses tugineda ka sellistele menetlusalust isikut süüstavatele tõenditele, millele kohtuvälise menetleja otsuses ei viidata. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud patrullilehest nähtuvalt oli 11.-12.05.2007 autopatrullitoimkonna käsutusse ja kasutusse antud ainult üks alkomeeter, samas koosseisus patrullitoimkond teostas 11.05.2007 joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt ka Anti Leedu’l joobe tuvastamise. Kohus märgib, et indikaatorvahendi number peab olema protokollis märgitud, samas ei muuda taoline puudus kohtu hinnangul protokollis protokolli õigustühiseks kuivõrd patrullilehe abil on tagantjärele tuvastatav, milline indikaatorvahend patrullitoimkonnale anti. Anti Leedu väide, mille kohaselt ei ole tagantjärele võimalik tuvastada, kas tema suhtes kasutatud alkomeeter oli nõuetekohaselt taadeldud ning seetõttu tuleb otsus väärteokoosseisu puudumise tõttu tühistada ei ole õige ja vastavuses kehtiva kohtupraktikaga. Kohtuväline menetleja kasutas oma õigust esitada kohtumenetluses täiendavaid tõendeid ja esitas OÜ kirja 17.09.2007 nr XXX. Kohus, tutvunud esitatud dokumendiga ja 11.-12.2007 patrullilehega, asub seisukohale, et 11.-12.05.2007 patrullitoimkonnale töövahendina antud indikaatorvahendi number ei ühti OÜ kirjas 17.09.2007 nr XXX märgitud indikaatorvahendi numbriga. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas konkreetne indikaatorvahend oli taadeldud või mitte, dokumendist nähtub üksnes asjaolu, et indikaatorvahendeid taadeldakse regulaarselt. Samas on Riigikohus 02.05.2006 otsuses nr 3-1-1-1606 asunud seisukohale, mille kohaselt ei muutu tähtaegselt kalibreerimata jäetud indikaatorvahendiga joobe tuvastamise korral selle vahendiga kogutud teave tõendina lubamatuks; Riigikohtu otsuses on märgitud, et asjaolu, mille kohaselt pole seadusandja kehtestanud nõuet, et joobeseisundi tuvastamisel kasutatav indikaatorvahend peaks olema taadeldud või kalibreeritud, on põhjendatav sellega, et indikaatorvahendi näit pole joobeseisundi tuvastamisel lõplikult määrava tähendusega. Nimelt jääb isikule, kes indikaatorvahendi näiduga ei nõustu, alati võimalus nõuda 6 joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, sh oma veres alkoholisisalduse määramist (
Indikaatorvahendi näit omandab tõendusliku tähenduse üksnes olukorras, kus isik on loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Anti Leedu ütluste kohaselt ei vaidlustanud ta joobe tuvastamise tulemust, samuti ei nõudnud ta joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist põhjusel, et tal ei olnud selleks aega. Kohtu hinnangul on ebaloogiline, et Anti Leedu, arvates, et ta on kaine, ei vaidlustanud joobe tuvastamist viivitamatult peale puhumistesti sooritamist ning joobe fikseerimist vaid andis allkirja, et on joobe tuvastamise tulemustega nõus. Anti Leedu ütluste kohaselt on ta endine politseinik. Kohus leiab, et endise politseiniku puhul on eeldatav, et isikul on väärteomenetlusõigusest ning joobe tuvastamise protokolli allkirjastamise ning vaidlustamata jätmise tagajärgedest laialdasemad teadmised kui tavakodanikul. Joobe tuvastamise tulemust vaidlustamata jättes nõustub isik protokollis märgituga ning protokoll joobe tuvastamise kohta on seega tõendiks vaatamata indikaatorvahendi võimalikule veale.
lg 2 järgi on
§-des 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur seega on Anti Leedu’le karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kaebajale on otsuse alusel
lg 1 järgi määratud rahatrahv 170 trahviühikut, trahvi suurust kaebaja ei vaidlustanud. Kohtu hinnangul on määratud rahatrahv Anti Leedu poolt toimepandut arvesse võttes kohane. Kaebaja palus oma teos väärteokoosseisu esinemisel vähendada või tühistada kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud lisakaristus. Kohus leiab, et arvesse võttes väärteo toimepanemise asjaolusid, kaebaja ülalpeetavate arvu on kaebaja taotlus lisakaristuse vähendamises põhjendatud. Lisakaristuse tühistamiseks alus puudub: väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja oma tegu kahetsenud, kahetsust ei avaldanud isik ka kohtuistungil; ka on Anti Leedu näol tegemist isikuga, keda on eelnevalt, korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda rikkumistest hoiduma. KarS § 61 lg 1 järgi võib kohus erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla alammäära;
lg 2 järgi võib
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud isikult lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise 3-9 kuuni. Kaebaja selgitas, et tal on ülalpidamisel 4 alaealist last; kaebaja töökohast esitatud õiendiga on tõendatud kaebaja väide, mille kohaselt vajab ta töökohustuste täitmiseks autojuhilube. Kuigi kohus möönab, et kaebajale pidi enne sõidukit juhtima asudes olema teada asjaolu, mille kohaselt vajab ta tööülesannete täitmiseks ja seega ka oma alaealiste laste ülalpidamiseks juhilube, tuleb siiski arvestada seda, et isik enne sõiduki rooli istumist kontrollis võimaliku joobe olemasolu isikliku alkomeetriga, oli tarvitanud vähesel määral üksnes lahjat alkoholi ning hoidus alkoholi edasisest tarvitamisest, teades et ta peab oma külalised sõidukiga bussi peale viima. Viimastes väidetes ei ole kohtul alust kahelda. Seega ei pannud Anti Leedu väärtegu toime tahtlikult, kuigi mingilgi määral alkoholi tarvitanuna oleks pidanud isik möönma, et tal võib vaatamata isikliku alkomeetri näidule siiski joove olla. Jaemüügis olevad ja tsiviilkäibes kasutatavad nn. „igamehe“ alkomeetrid ei saa kohtu hinnangul siiski olla 100% usaldatavad. Kohus leiab, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada lisakaristust
S § 61 lg 1 sätteid kohaldades tuleb Anti Leedu’lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.