lg 4 p 4 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on süüte-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema,
lg 4 p 2 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik ja
lg 4 p 6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on eriti ohtlik, tavaliselt sõjaväerelvades kasutatav laskemoon (alates 01.07.2007.a kehtiva redaktsiooni kohaselt eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon),
detsembri 2001. a määrusega nr 98 kehtestatud „Tsiviilkäibes keelatud, eriti tugevajõuliste tavaliselt sõjaväerelvana kasutatavate tulirelvamudelite ja eriti ohtliku tavaliselt sõjaväerelvades kasutatava laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 4,6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud, eriti ohtlikuks tavaliselt sõjaväerelvades kasutatava laskemoonaks on soomustläbistava süütekuuliga padrun ja trasseeriva kuuliga padrun,
lg 1 p 6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes on keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering,
lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks,
lg 1 sätteid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või –valdajale relvaloa, mis annab selle omanikule
lg 2 alusel õiguse relva hoidmiseks ja
lg 4 p-de 1 ja 3 sätteid, mille kohaselt füüsiline isik võib hoida laskemoona kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit ja kuni 100 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta ning alates 01.07.2007.a kehtiva redaktsiooni kohaselt 300 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta. Sellise tegevusega pani Einu Jõemaa toime tulirelva ja laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona karistatav alates 15.03.2007.a KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ning sõjaväerelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona karistatav alates 15.03.2007.a KarS § 4181 lg 1 järgi. Prokuröri poolt kohtus Einu Jõemaa`le nõutud karistus: KarS § 63 lg 1 alusel nõudis prokurör kohtus § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Einu Jõemaale vangistust üks aasta, mille kandmisest vabastada tingimisi 18-kuulise katseajaga allutamisega käitumiskontrollile KarS § 74 alusel. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal 3 Ärakiri 1-07-8429 tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Einu Jõemaa süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid: Ekspertiisi käigus hävinenud: õppeotstarbeline traatkildmiini õppe-imitatsioonipadrun, traatkildmiini metallkorpus, 1 signaaltõrvik, 2 valgustõrvikut, 8 süüteelementi, 18 sütik-tikku, 62 käsigranaadi imitatsioonisütikut, 11 signaalraketi padrunit, 373 tulirelva padrunit Hoiul Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis: 1) tulirelva padrunid 1204 tk, 2) 32 kal vintraudne püss, 3) 2 omavalmistatud sileraudset kapsel(tong)lukuga püssi. Prokurör taotles tagastada E.Jõemaale 300 7.62 mm Mossini vintpüssipadrunit, 300 7.62 mm automaadipadrunit, 100 9 mm Makarovi püstolipadrunit, 12 Winchester vintpüssipadrunit ja 2 omavalmistatud sileraudset kapsel(tong)lukuga püssi, kuna neid esemeid võib E.Jõemaa vallata. Ülejäänud padrunite ja vintraudse püssiga käituda vastavalt
s sätestatule. Kaitsja oli prokuröri taotlusega nõus. Kohus leiab, et asitõenditega tuleb käituda vastavalt prokuröri taotlusele Tagastatud seaduslikule valdajale Einu Jõemaa´le /tl 160, 226/ 1) 800 ehitus-montaa ipüstoli padrunit 2) 134 automaadi paukpadrunit 3) 6 vintpüssi õppepadrunit 4) 1 püssirohulaenguta vintpüssipadrun 5) üks sileraudse jahipüssi padruni hülsist valmistatud mikrofon 6) 3 õhupüssi 7) õhupüstol Baikal 8) signaalpüstol 9) 2 Kala nikovi padrunisalve 10) 285 mm keermega ühendatud silindrikujuline ese 11) Mossini vintpüssi lukukoda 12) pistoda 13) metallist torukujuline ese 14) 45 metallist padrunihoidjat 15) metallist padrunilint 16) pruun nahast padrunivöö 17) rohelisest riidest padrunivöö 18) kahe kõrvutise rauaga sileraudne kapsel(tong)lukuga eestlaetava jahipüssi relvaraud 19) eestlaetav kapsel(tong)lukuga vintraudne püss 20) 20 kal jahipüssi relvaraud, lukukoda koos päästikumehhanismi ja püssilukuga 21) kahe kõrvutise rauaga sileraudne eestlaetava jahipüssi relvaraud Eraldatud ja saadetud Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalitusele väärteomenetluse alustamise otsustamiseks: kal 7.92 mm Mauseri süsteemi karabiini tääk, kal 6.5 mm Arisaka süsteemi Jaapani vintpüssi 1897.a. mudeli tääk, pistoda. Menetluskulud Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Einu Jõemaa`lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5400 krooni (1,5 x 3 600). Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: 4 Ärakiri 1-07-8429 1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiga (akt nr PL-06-06/733 24.03.2006) tekkinud kulu 3000 krooni /tl 109/; 2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses ballistika ekspertiisiga (akt nr TB-03706/703 25.04.2006) tekkinud kulu 8820 krooni /tl 122/; 3) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses täiendava tulirelva ekspertiisiga (akt nr TB-026-07/637 15.02.2007) tekkinud kulu 490 krooni /tl 224/; 4) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses trassoloogia ekspertiisiga (akt nr TR-02206/706 06.02.2006) tekkinud kulu 1200 krooni /tl 96/. Kaitsja leidis, et E.Jõemaa`lt tuleb välja mõista ballistika ekspertiisi kulu, sest esemete suhtes, milliste osas on see ekspertiis tehtud, on esitatud ka süüdistus. Teised ekspertiisitasud kaitsja arvates väljamõistmisel ei kuulu, kuna trassoloogia ekspertiisi esemete suhtes on eraldatud materjalid väärteomenetluseks ja teiste ekspertiiside puhul esemete osas mida ekspertiisis on käsitletud, süüdistust esitatud ei ole. Prokurör nõustus kaitsjaga trassoloogiaekspertiisi osas, kuid leidis, et teiste d ekspertiiside kulud tuleb E.Jõemaalt välja mõista, sest ekspertiisid olid vajalikud, kuigi nad välistasid süüdistuse. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et väljamõistmisele kuulub ballistika ekspertiisi kulu, sest see ekspertiis on seotud esitatud süüdistusega. Kohus leiab, et siinkohal tuleb juhinduda KrMS § 183, mis sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Kohus leiab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleks olnud vaid need esemed, mille osas ekspertiisi tulemusel leiti, et nende osas ei ole tegemist kuriteokoosseisuga, oleks tulnud menetlus lõpetada ja kulud oleks jäänud riigi kanda. Seega kuulub E.Jõemaa`lt väljamõistmisele ballistikaekspertiisi kulu 8820 krooni. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.