1-07-14920\1

Kriminaalasi nr 1-07-14920 KOHTUMÄÄRUS

1. novembril 2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Margot Mikler vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eneli Pau taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja kahtlustatava Jevgeni Dikalenko nõusoleku Jevgeni Dikalenko i.k 39010280295, EV kodanik, haridus 7 klassi, eluk. XXX varem karistamata süüdistuses KarS § 239 järgi Kohus leidis kriminaalasjas nr XXX alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 263 p 1,2,4 tunnustel selles, et 26.04.2007.a. kella 18.15 ajal Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul asuva hauatähise (nn pronkssõdur) juures on pandud toime avaliku korra raske rikkumine, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis vägivalla ja lõhkumisega Tallinna kesklinnas. Nimetatud kriminaalasjas on kahtlustatavaks ka Jevgeni Dikalenko, kelle suhtes on materjalid eraldatud uude menetlusse nr XXX. I Kohtueelse menetluse käigus koguti järgmised tõendid: Kahtlustatav Jevgeni Dikalenko ütlused 26.04.2007.a. kella 23.00 paiku otsustas Jevgeni Dikalenko sõita linna ja vaadata lähemalt linnas toimuvaid meeleavaldusi. Kahtlustatav sõitis Viru keskuse juurde ja hakkas liikuma mööda Pärnu mnt-d Vabaduse väljaku poole. Kahtlustataval polnud konkreetset plaani ning seega liikus ta lihtsalt mööda linna ja vaatas, mis toimub. Mingil ajal jõudis kahtlustatav Pärnu mnt-l oleva Hugo Bossi kaupluse juurde. Kahtlustatav otsustas koos teiste massi liikmetega siseneda kauplusesse ja võtta sealt meelepäraseid asju – konkreetselt võttis kahtlustatav viis paari teksapükse, mille nimetust ei tea. Kahtlustatav sisenes poodi nii nagu ka teised massi liikmed – läbi lõhutud akna. Võetud asjadega hakkas kahtlustatav poe juurest ära jooksma, kuid ei jõudnud eriti kaugele joosta enne kui politsei ta kinni pidas. Kinnipidamisel viskas kahtlustatav riided käest ära ja tema mäletamist mööda need püksid ka sinna maha jäid. Fototabel Fototabel Jevgeni Dikalenkost, kus ta seisab sületäie riietusesemetega Hugo Bossi kaupluse ees (foto nr 1 ja 2), lamab asfaldil (foto nr 3) ja kinnipeetuna (foto nr 4). II Kuriteo kvalifikatsioon Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, et Jevgeni Dikalenko tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Tallinnas olid sel ajal massilised rahutused. Kahtlustatav liikus mööda linnaja vaatas, mida inimesed teevad ja kuidas poode rüüstavad. Mingil ajal jõudis kahtlustatav Pärnu mnt-l oleva Hugo Bossi kaupluse juurde. Kahtlustatav otsustas koos teiste massi liikmetega siseneda kauplusesse ja võtta sealt meelepäraseid asju – konkreetselt võttis kahtlustatav viis paari teksapükse, mille nimetust ei tea. Kahtlustatav sisenes poodi nii nagu ka teised massi liikmed – läbi lõhutud akna. Võetud asjadega hakkas kahtlustatav poe juurest ära jooksma, kuid ei jõudnud eriti kaugele joosta enne kui politsei ta kinni pidas. Kuriteo kvalifitseerimise osas on oluline just asjaolu, et sel hetkel olid Tallinnas massilised rahutused, mis nõuavad riigilt erakorralist tähelepanu ja mis häirivad kogu riigi elanike turvalisust ja rahu. KarS § 239 eesmärk ongi eriliselt kaitsta ühiskonda massirahutuste ajal toimepandud süütegude vastu. Kuritegu on toime pandud kahe eelduse täitmisel – isik on massilises korratuses osaleja ja ta hõivab võõra vallasasja. Võõra vallasasja võtjal ei pea rahutustega liitumisel olema rüüstamiskavatsust, piisab sellest, kui see tekib tal spontaanselt ja ta ikkagi paneb toime süüteo. Jevgeni Dikalenko, olles üks massi liige, rüüstas Pärnu mnt 10 asuvast Hugo Bossi kauplusest eeluurimisel tuvastamata arvu teksapükse. Ta jättis nii massiliikmetele endile kui ka kõrvalseisjatele mulje kui ühest samast tahtest haaratud massiliikmest. Seega on Jevgeni Dikalenko, olles osaleja massilistes korratustes, osalenud Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva Hugo Bossi kaupluse rüüstamises, sisenedes läbi lõhutud akna kauplusesse ja võttes eeluurimisel tuvastamata arvu teksapükse ning väljus kauplusest, mis on KarS § 239 sätestatud kuriteo. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga. III Jevgeni Dikalenko süü Prokurör on seisukohal, et Jevgeni Dikalenko süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Jevgeni Dikalenko toimepandud kuriteo osas on avalik menetlushuvi olemas, kuna kuritegu oli oma olemuselt raske, kuivõrd tegemist on süüteoga riigivõimu vastu. Samas on tema teol ka kergendavaid asjaolusid. Kuriteo toimepanemise ajal oli Jevgeni Dikalenko alaealine. Alaealised on oma ea tõttu äärmiselt mõjutatavad ning lähevad sündmustega kergemalt kaasa, mõtlemata pikemalt ette, mis see nende tulevikule kaasa võiks tuua. Alaealiste puhul on seadusandja näinud mitmeid erinevaid võimalusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks nii, et alaealine kahtlustatav ei saaks esimese eksimuse korral kohe kohtulikult karistatud. Jevgeni Dikalenko ole varem kriminaalkorras karistatud isik. Vanaema Tatjana Balakina, kes kahtlustatavat kasvatab, iseloomustab noormeest positiivselt. Jevgenil on olnud raske lapsepõlv, kuna tema isa väärkohtles teda füüsiliselt. Ka koolis tekkisid probleemid ja ta jättis
2. klassi pooleli. Jevgeni on kinnine ja tagasihoidlik noormees. Jevgeni Dikalenko on täielikult aru saanud oma teo keelatusest ning kuritegude tagajärgedest. Prokurör on arvamusel, et avalik menetlushuvi saab rahuldatud Jevgeni Dikalenkole maksimummääras (50 tundi) üldkasuliku töö määramisel, mis on prokuröri arvates nii noore inimese puhul tõhusamgi mõjutusvahend kui käitumiskontrolli kohaldamine. Sellisel määral üldkasuliku töö tegemisel on prokuröri arvates ka karistuse eesmärgid täidetud. Samuti on Jevgeni Dikalenkole ja tema seaduslikule esindajale selgitatud, et kuriteoga tekitatud kahju nõuab riik tsiviilkorras välja. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Eneli Pau esitas kohtule taotluse Jevgeni Dikalenko kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, leides, et kriminaalasja materjalidest, eriti aga asjaolust, et kahtlustatav oli kuriteo toimepanemisel alaealine, kelle kohta iseloomustused on positiivsed ja, kes siiani on käitunud õiguskuulekalt ning kellele kriminaalne käitumismuster pole omane, kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub prokuröri taotlusega, selles toodud motiividel, kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kahtlustatav on varem karistamata, kahtlustatav on alaealine, kes käesoleval ajal õpib, seega on prokurör õigesti asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse võib lõpetada, pannes süüdistatavale kohustuse määratud tähtajaks tasuda menetluskulud ja teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1 ja 3, lg 3, lg 6 ,§ 385 p 7 kohtunik määras Lõpetada kriminaalmenetlus Jevgeni Dikalenko süüdistuses KarS § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemises seoses sellega, et Jevgeni Dikalenko süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohustada tegema Jevgeni Dikalenkot 50 tundi üldkasulikku tööd. Kohustada Jevgeni Dikalenkot tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1486.80 krooni, milline kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. XXXEÜP või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata viis kuus alates kohtumääruse jõustumisest s.o. 29.veebruariks 2008.a. Kohtumäärus määruskaebuse menetluses vaidlustamisele ei kuulu. Kui Jevgeni Dikalenko ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega Kohtunik Margot Mikler