K § 159 lg 2 ning KrK § 1741 lg 4 järgi) õiguslikult lubatavaks. 2. Tunnistada õiguslikult lubamatuks Sergei Aktašev’i väljaandmine kuritegeliku ühenduse moodustamises ja sellesse kuulumises ning valeäritegevuses /
K § 173 järgi/.
-s on nimetatud kuritegu kvalifitseeritav KrK § 173 järgi, s.o. valeäritegevus, ehk äriühingu moodustamine ilma ärilise tegevuse plaanita, mille eesmärgiks on varalise kasu saamine ja keelatud tegevuse varjamine, millega tekitati kodanikele suur kahju.
lg 2 järgi/ ja valeäritegevuses so äriühingu moodustamises ilma ärilise tegevuse plaanita, mille eesmärgiks on varalise kasu saamine ja keelatud tegevuse varjamine, millega tekitati suur kahju kodanikele /
/. Sergei Aktašev seletab, et ta ei ole nõus tema väljandmisega Vene Föderatsiooni ametivõimudele. Ta võib sinna ise minna. Selgitab, et ta ei ole inkrimineeritavaid tegusid toime pannud. Kaitsja vaidleb taotlusele vastu, kuna isik ei ole nõus loovutamisega. Leiab, et Sergei Aktašev’ile ei ole edastatud Vene Föderatsiooni uurimisorganite poolt kutset tulla uurija juurde, seega ei saa isikut süüdistada kõrvale hoidumises. Kohus, kuulanud ära Sergei Aktašev’i selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kontrollinud kogutud kirjalikud materjalid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
Süüdistuse järgi moodustati 2003 aasta mais kuritegelik ühendus eesmärgiga panna toime raskeid kuritegusid – kelmusi. Aktaševit süüdistatakse selles, et ta oli kuritegeliku ühenduse juht, organisaator ja liige ning värbas ühendusse liikmeid. Nimetatud ajal kehtiv Eesti Vabariigi KarS § 255 sätestas, et kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise eest, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Eesti Vabariigi KarS § 209 lg 2 moodustab kelmuse kvalifitseeritud koosseisu ning näeb ette karistusena vangistuse 1-5 aastat, mis KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu. Seega puudub seaduslik alus nimetatud süüdistuses lugeda väljaandmine lubatavaks.
lg 2 ja lg 3 alusel on esitatud süüdistus Sergei Aktašev’ile dokumendi võltsimises ning võltsitud dokumendi kasutamises. Eesti Vabariigi KarS § 344 lg 1 järgi karistatakse dokumendi võltsimise eest rahalise karistuse või vangistusega kuni üks aasta; karS § 345 lg 1 alusel võltsitud dokumendi kasutamise eest rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Väljaandmise Euroopa konventsiooni artikkel 2 punkt 2 alusel on väljaandmine nendes süüdistustes lubatav. Sergei Aktašev’it süüdistatakse
järgi äriühingu moodustamises ilma ärilise tegevuse plaanita, mille eesmärgiks on varalise kasu saamine ja keelatud tegevuse varjamine, millega tekitati kodanikele suur kahju so valeäritegevus. Selline tegevus Eesti Vabariigis ei ole kriminaliseeritud, seega pole täidetud topeltkaristatavuse printsiip ning väljaandmine ei ole selles osas lubatud. Sergei Aktašev’it süüdistatakse selles, et tema esinedes AZ’ina, olles osaühingu XXXSamaara direktor kaasas osaühingusse mänedžeridena rida isikuid, kes korraldasid konsultatsioone Samaara ja Togliatti linnades elanikele, veendes neid osalema investeerimisprogrammides. Olles viidud eksitusse kuritegeliku ühenduse poolt, sõlmisid kodanikud lepinguid ja kandsid osaühingu arvele 20 % korterite maksumusest. Seejärel kandis Sergei Aktašev nimetatud summad osaühing XXXarvetele ning omastasid raha summas 58 578 851,94 rubla väärtusese. Selline tegevus kvalifitseeriti Sergei Aktašev’i suhtes KrK 159 lg 4 so kuritegeliku ühenduse poolt toimepandus kelmusena suures ulatuses. Nähtuvalt väljaandmismaterjalidest võib kvalifitseerida Sergei Aktaševi tegevus Eesti Vabariigi KarS § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi, mille eest võib karistada vangistusega 1-5 aastat. Kuna Sergei Aktašev’i suhtes langeb ära Eesti Vabariigi KarS-u järgi kuritegelikku ühendusse kuulumine ja selles osalemine, nähtub materjalidest, et Sergei Aktašev tegutses koos teiste isikutega, on põhjendatud tema väljaandmine kelmuste toimepanemises isikute grupi poolt suures ulatuses. Samuti taotletakse Sergei Aktašev’i väljaandmist
lg 4 järgi, mille järgi süüdistatakse teda kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite legaliseerimises suures ulatuses ehk rahapesus. Eesti Vabariigis on rahapesu kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Kuna rahapesu koosseis on blanketne, siis Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus sätestab, et rahapesu on kuriteo tulemusena või sellisest teost osavõtmise eest saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, muundamine, üleandmine või varaga seotud tehingute või toimingute sooritamine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku, varaga seotud õiguste, vara asukoha või vara ebaseadusliku päritolu varjamine. Materjalidest nähtuvalt on Sergei Aktašev’ile süüks pandud kuritegelikul teel saadud raha väljavõtmine pangaautomaatidest ning enda kasuks pööramine. Eelkuritegudes ei esinenud Sergei Aktašev oma nime all, vaid teise isikuna, seega oli Sergei Aktaševi tegevus suunatud sellele, et varjata raha tegelikku omanikku st tema tegevuses esinevad rahapesu tunnused KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi ning väljaandmine tuleb lugeda luba tavaks. Vene Föderatssiooni taotlus Sergei Aktašev’i väljaandmiseks ning väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulik kontrollimine ei toimu Vene Föderatsiooni kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud alusel, vaid Eesti Vabariigi kriminaalmenetluse seadustiku vastvate parahgrahvide kohaselt, mis reguleerivad välisriigile isiku väljaandmise menetlust. Samuti toimub kohtu poolt väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine kooskõlas Väljaandmise Euroopa konventsiooni artiklitele. Kuna tegemist on I ja II astme kuriteoga, mis on toimepandud aastatel 2003 - 2004 ning aegumine on 5 ja 10 aastat, siis ei ole kuriteod aegunud. Samuti ei ole Eesti Vabariigis isiku suhtes pooleli menetlust samades kuritegudes. Ka ei ole isiku suhtes kuskil teistes riikides sama episoodide suhtes menetluses kriminaalasja ja ei ole teistes riikides süüdimõistetud samades kuritegudes. Ka ei süüdistata isikut poliitilistes ega sellega seotud või ka sõjaväelistes kuritegudes, mis konventsiooni kohaselt välistaksid tema väljaandmise. Seega puuduvad välistavad asjaolud. Sergei Aktašev on vahistatud 13.09.2007 Harju Maakohtu määruse alusel ning seega tuleb pikendada Sergei Aktašev’i vahi all pidamist tema väljaandmiseni Vene Föderatsioonile või väljaandmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Kohus leiab, et Sergei Aktašev’i väljaandmine on õiguslikult lubatav ja põhjendatud järgmistes süüdistustes Eesti Vabariigi KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1,2,3 ja § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Vastavalt Väljaandmise Euroopa konventsiooni art 2 toimub väljaandmine selliste kuritegude puhul, mis nii taotleva riigi kui taotluse saanud riigi seaduste järgi on karistatavad. Sergei Aktašev’i poolt Vene Föderatsioonis toimepandud kuriteod
MS § 451 lg 1 p 2 alusel on õiguslikult lubamatu Sergei Aktašev’i väljaandmine nimetatud süüdistustes. Kohus leiab, et puuduvad KrMS §-s 440 lg 1-4 loetletud isiku väljaandmist välistavad või piiravad asjaolud. Ka on KrMS §-st 439 lg 1-3 sätestatud väljaandmise üldtingimused täidetud. Sergei Aktašev’i suhtes on välja antud vahistamismäärus, millise õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub. Kohus, juhindudes KrMS §-dest 446; 450; 451 lg 1 p 1, lg 2, lg 4 tunnistab Sergei Aktašev’i väljaandmine õiguslikult lubatavaks. Eda Murak eeluurimiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.