4-06-843\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-06-843 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Merike Gutmani kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 14.02.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2510,06,000500 Kaebuse esitaja Merike Gutman, isikukood 46006090283, elukoht xxxxx xxxxx x xxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond Kaebuse läbivaatamise aeg
2. märtsi 2007.a kohtuistungil, millest võtsid osa Merike Gutman ja kohtuvälise menetleja ametnik Ülle Koha RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskonna 14.02.2006.a otsus nr 2510,06,000500 ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajat karistatud selle eest, et ta möödus Türi Säästumarketi kassast, jättes kauba (20 kohukest–54 krooni, kartulisalat-25.90 krooni, kaktus-14.50 krooni, 2 paari villaseid sokke–39.80 krooni, 0,484 grammi pirne–6.70 krooni) eest 140.90 krooni tasumata. Karistusseaduse (KarS) § 218 lg 1 alusel on teda karistatud rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Kaebuse motiivid Kaebuse esitaja leiab, et tema pole väärtegu toime pannud. Kaasas oli oma kaup, mis ei olnud Türi Säästumarketist ostetud. Peale kauba eest tasumist pandi ta kinnisesse ruumi ja ei lastud kaupluse juhatajale selgitada. Kui kutsuti kaupluse juhataja, siis ei olnud võimalust enam juhatajaga vestelda. Politseis võttis varguse omaks kuigi ei ole seda teinud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Süüks pandud teo kohta on isik ise andnud ütlusi ja kirjutanud ütlused omakäeliselt, tunnistades tegu ja vabandanud. Karistuse määramisel on järgitud karistuse kohaldamise aluseid, rikkumisi ei esine. Kohtumenetlus Menetlusalune isik on kohtuistungitel korduvalt loobunud kaitsja abist. Eelnevalt on selgitanud, et arstitõendi on kohtule esitanud selleks, et saaks selgitada, mis ajendas kirjutama seletust politsei poolt ette öeldud sõnade järgi. Viimasel kohtuistungil selgitas kohus veelkord, miks on esitanud arstitõendeid menetluse käigus. Menetlusalune isik selgitab, et tõenditega tahab näidata, mis ajendas teda selliselt käituma kiirmenetluses. Muud otstarvet tõenditel ei ole. Seisund, mis on arstitõendil märgitud, ei takista vajalike asjaolude tõendamist kohtuistungil. Kaitsjat ei vaja, sest saab ise tõendid esitatud. Kohus nõustus menetlusaluse isiku selgitusega. Menetlusalune isik on võimeline iseseisvalt osalema kohtumenetluses. Kohus jätkas kaebuse läbivaatamist menetlusaluse isiku tahte kohaselt. Kohus kuulas ära tunnistajad. Tunnistaja A. P on tõendanud kohtule, et saabudes kauplusesse peale politseijaoskonna korrapidamise korraldust seisis M. Gutman turvatöötaja ja müüjaga kaupluses ostjate tarbeks paigutatud laua juures. Turvaruumis ta ei olnud. Kuna juhataja oli sealsamas, siis oli tal juba kaupluses võimalik juhatajaga rääkida. Protokoll on koostatud politseis, kus menetlusalune isik palus protokolli mitte koostada, sest keegi lähedane pidi politseis töötama ja pidevalt tema tausta kontrollima. Nõudis kaupluse juhatajat. Tal oli selleks helistamise võimalus. Ta ei helistanud. Seletus on omakäeliselt kirjutatud ja allkiri samuti. Talle sai öeldud, et kirjutada tuleb mida võttis ja kus kohas kõik toimus ning seda, et ütlused on õiged. Kaalumisel oli kas kiirmenetlus või üldmenetlus. Menetluste erinevust sai talle selgitatud. Ta võttis kauba maksmata jätmise omaks ja seetõttu sai väikesema karistuse. Et ta oleks kauba mujalt ostnud, seda ta ei rääkinud. Tunnistaja H. A on tõendanud töötamist turvatöötajana kaupluses. Vahetusevanem kutsus teda kaasa, et kontrollida kahtlast ostjat. Ostja viidi turvaruumi, tema jäi ukse peale. Ostja ei olnud kinnises ruumis ei enne politsei tulekut ega politsei saabumisel. Kauba kontrollimisega tegeles vahetusevanem V. S ja hiljem kaupluse juhataja. Ta ei mäleta, kas M. Gutmani sellel ajal midagi ütles. Haapsalu Säästumarketist ei kuulnud küll midagi. Politsei võttis M. Gutmani temalt üle. Tunnistaja V. S on tõendanud, et jälgis kaebuse esitajat kaupluses. Piimaleti juures pani see isik hästi palju kohukesi kilekotti. Siis märkas lilleriiuli juures kilekotiga kaktust võtmas. Peale seda jäi uuesti silma, sest tema liigutused olid naljakad, nagu haaraks korvist ja paneks kotti. Tekkis kahtlus. Kassa juures oli kott täis, mis pani mõtlema, kuidas see saab võimalik olla, muist asju on kadunud, eriti kaktus. Nii jäigi kummitama kaktus ja palju kohukesi. Peale 2 kassat saigi kontrollitud. Turvaruumis toimus kontrollimine, turvamees oli uksel. Turvaruum on valgustatud, küllalti suur. Sinna mahub kolm inimest sisse. Peale kinnipidamist oli hästi rahulik. Tavaliselt lähevad inimesed närviliseks. Seejuures ei öelnud ta selgitavalt midagi, ei öelnud mujalt ostmise kohta. Maksmata kaup oli kaupluse oma. Korvis olev kaup klappis tšekiga. Kohtuistungitel menetlusalune isik ei muutnud oma kaebust ega loobunud sellest. Ta on selgitanud, et 13-ndal veebruaril tuli Hiiumaalt Paidesse. Vahepeatus oli Haapsalu Säästumarketis, kus ostis jooki, kohukesi, villaseid sokke, kartulisalatit, kaktuse ja pirne. Kaubatšeki viskas minema. Kauba koos koti ja rahakotiga pani auto pakiruumi. Järgmisel päeval sõitis Türile ja käis Türi Säästumarketis. Kauplusse minnes võttis autost koti Haapsalust ostetud kaubaga ja sisenes kauplusesse. Kaupa kellelegi ei näidanud, sest unustas. Peale kauba maksmist kassas peeti kinni. Ta paigutati kinnisesse turvaruumi, kus oli politsei tulekuni. Seal võttis rahustit, et olla rahulik. Kaupluse juhatajat nõudis politseis sellepärast, et ei saanud kaupluse juhatajaga kaupluses rääkida. Politseinik seletas millist menetlust on võimalik korraldada. Kuna elukohajärgne kohus oli kõne all, siis ütles, et Hiiumaa kohtusse ei taha. Oli nõus kiirmenetlusega. Politseinik luges ette, mida peab seletuses kirjutama. Prille ei olnud kaasas. Silmad olid ära nutetud. Seletuse vabandava lause all mõtles kiirmenetluse omaksvõtmist, sest ei olnud varastanud seda kaupa. Vabandus on kirjutatud omast peast. Kaupluses sai aru kauba varastamise süüdistusest. Nii turvamees kui politseinik said teada, et kaup on mujalt ostetud. Kohtuvälise menetleja ametnik ei ole nõus kiirmenetluse otsuse tühistamisega. Kohtuistungid on näidanud, et menetlusalune isik on suuteline ennast ise kaitsma ja enda eest seisma. Selgunud on, et tal oli võimalus kaupluse juhatajale anda vajalikke selgitusi. Et ta seda ei saanud teha ei ole põhjendatud ütlus. Oma vastuväiteid oleks saanud samuti politseis esitada. Müüjal ja politseinikul pole põhjust valetada. Menetlusalune isik on kogu menetluse aja erinevaid ütlusi andnud ja on neid istungitel samuti muutnud. Kuupäeva muutus Haapsalust ostetud kauba kohta tuli peale Rimi Eesti Food ASilt saadud vastust. Ütlused on antud enda kasuks ja on ennast vabandavad. Tunnistajate ütlustega on leidnud väärtegu tõendamist. Samuti pole menetlusalune nõudnud välja kauplusest oma kaupa, kui ta neid ei varastanud. Kohtuistungil uuriti veel kirjalikke materjale, milledeks oli väärteoasja toimik ja –otsus, kohtuvälise menetleja kirjalik vastus kaebuse motiividele, arstitõendid, Rimi Eesti Wood AS vastus, mis kinnitab, et
3. veebruaril 2006 ei ole Haapsalu Säästumarketist ostetud protokollis märgitud kaupu. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi, mis sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, välja arvatatud röövimine ja väljapressimine kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Sellega on sätestatud vastutus varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja vastu. Karistus on leebem võrreldes varguse kui kuriteo lihtkoossseisu karistusega. Märgitud paragrahvi teine lõige 3 annab selguse, mida loetakse väheväärtuslikuks asjaks või varaliseks õiguseks või oluliseks kahjuks. Väheväärtuslik asja väärtus ei või ületada 1000 krooni. Tegemist on vähemohtlike varavastaste süütegudega. KarS § 3 järgi on väärtegu seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Menetlusaluse isiku poolt maksmata jäetud kauba väärtus on 140.90 krooni. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo. Menetlusalune isiku tunnistab Türi Säästumarketis viibimist protokollis märgitud ajal sisseostude tegemisega. Seda on kohtule tõendanud kõik tunnistajad. Tunnistajate V. S, A. P ja H. A ütlustega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik on protollis märgitud kaubad jätnud maksmata Türi Säästumarketis. Veel on tunnistaja V. S ütlustega leidnud tõendamist, et maksmata jäetud kaup oli selle kaupluse oma. Tunnistajatele ei ole ta midagi rääkinud Haapsalu Säästumarketist kauba ostmisest. Tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist väärteo toimepanemine. Kohus on üle vaadanud menetlusaluse isiku ütlused kohtus Haapsalu Säästumarketis ostude tegemise aja kohta. Eelviimasel kohtuistungil, kui kohtuväline menetleja oli esitanud Rimi Eesti Food ASi kirja, hakkas menetlusalune isik väitma, et ta oli kaubad ostnud
4. veebruaril mitte
5. veebruril, nagu on varem kohtule selgitanud. Samal istungil kontrollis kohus üle eelnevad kaks istungiprotokolli ja avaldas need istungil. Menetlusalune isik sai koheselt teada ütluste muutmisest. 21.11.2006.a protokolli on kantud küsitlus, kuidas sai võimalikuks 14.02.2006.a kaubaost Haapsalus. Kohus on veendunud, et need ütlused on usutavad oma üksikasjalise selgituse kohta Hiiumaalt läbi Haapsalu Türile sõitmise kohta. Oma ütluste muutmist viimasel istungil, et tegi oma ostud päev enne Haapsalus, s.o
6. veebruaril, siis jättis need autosse koos rahakotiga ning järgmisel päeval võttis kauba autost koos rahakotiga kaasa Türi kauplusesse, ei ole menetlusalune suutnud kohtule usutavaks teha. Varem on väitnud, et kaupa ei olnud
7. veebruaril kaupluses kuhugi jätta, mistõttu pidi müügisaali kaasa võtma. Olles autoga, siis ei olnud tal vajagi kaupa kauplusesse võtta. Rimi Eesti Food ASi teade, et Haapsalu kauplusest ei ole neid kaupu ostetud, on kohtule täiendavaks tõendiks ja usutav, sest videolinte ei säilitata, kuid kassaandmed saavad olla säilitatavad. Oluline on ka see, et menetlusalune isik ei ole kordagi viimase kohtukoosseisu protokolle vaidlustanud, kuigi peale nende avaldamist kohtuistungil on üle kontrollinud protokollid ning on nendest koopiad saanud, nagu talle on antud varakult koopia Rimi Eesti Food ASi kirjast. Talle on veel lisaks antud võimalus mitmel korral toimikuga tutvuda kohtuistungite vaheaegadel, mis on olnud pikaajalised vahed. Kohtuvälise ülekontrollimise järel ei ole samuti protokolle vaidlustatud. Kohus hindab menetlusaluse isiku ütlusi paljasõnaliseks ja asjasse mittepuutuvaiks ning püüdeks kohut igati eksitada tegelike asjaolude väljaselgitamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kauba mujalt ostmise kohta. Süüteole miteepuutuvate asjaolude otsimise ja jõulise surve tõttu kohtule peab kohus vajalikuks neid selgitada. Kui hinnata asjaolu, et arstitõendi järgi on vastunäidustatud kinnises ruumis olemine, siis tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et ruum, kuhu ta paigutati, ei olnud suletud uksega ega valgustuseta. Tema juuresolekuta ei ole kaupade kuuluvust ja maksmist selgitatud. Teda ei ole jäetud ega ka olnud üksinda suletud kinnises ruumis. Seega on ebaõige väide kinnisesse ruumi sulgemise kohta. Menetlusalune isik on kohtule öelnud, et rahustavaid ravimeid on võtnud peale kinnipidamist. See on ajal, kui makstud ja maksmata kauba ülevaatamine oli tehtud. Seega ei saanud ta olla ravimi mõju all kaupluses. Kohtuistungil on kinnitanud oma selgelt arusaamist tema vastu 4 tekkinud kahtlustusest ja tagajärjest. Täiendavalt on ta kohtule kinnitanud, et selline tegu on õigusvastane. Kohtul puudub põhjus või tõend, et kaupluses menetlusaluse isiku vaimne seisund või arusaamise võime süüdistusest oleks olnud takistatud. Ta on aru saanud siis ja edaspidi oma õigusvastasest käitumisest. Politseiasutuses aga toimus protokolli vormistamine peale asjaolude selgumist kaupluses. Seal ei ole ta samuti midagi rääkinud kauba mujalt ostmisest. Hinnates tema poolt oma käega kirjutatud seletust, mis on selge ilusa käekirjaga kirjutatud, siis sellest ei saa järeldada, et menetlusalune isik ei ole mõistnud toimuvat või oleks ravim mõju avaldanud. Selle kinnituseks on politseiametniku selgitus, et oli otsustusvõimeline otsustamaks millist menetlus tahab. Menetlusalune isik on ise kohtule samuti selgitanud, et sai menetlustoimingutest aru. Samuti ei ole selgunud, et politseiametnik oleks teda sundinud kirjutama seletust. Vajalike asjaolude selgitamine kirjutamisel ei ole sund ega politseipoolne etteütlemine ega menetlusõiguse rikkumine. Kohus ei ole tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud samuti raskendavaid asjaolusid. Kergendavat asjaolu on kohtuväline menetleja arvestanud. Kohtumenetluses mingit kahetsust ei avaldatud. Karistus ei ületa seadusega kehtestatud määra. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Tegu on toime pandud tahtlusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5