4-07-5150\7

4-07-5150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Põlva Kriminaalasja number 4-07-5150 Väärteoasi Jaanus Ilp’i kaebus Lõuna 04.09.
3. a otsuse peale 2602,07,013678 Menetlustoiming Menetluskulude hüvitamine menetlusalusele isikule Politseiprefektuuri väärteoasjas nr RESOLUTSIOON Välja mõista Eesti Vabariigilt (riigi eelarvelistest vahenditest) 5086 (viis tuhat kaheksakümmend kuus) krooni Jaanus Ibile (Ilp) menetluskulude hüvituseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 24.10.
4. a otsusega tühistati Lõuna Politseiprefektuuri 04.09.
5. a otsus ning lõpetati Jaanus Ilbi väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Antud otsus jõustus 31.10.
6. a. Menetlusalune isik oli endale valinud kaitsjaks vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk (Advokaadibüroost Kadak & Partnerid). Kaitsja esitas Tartu Maakohtule 26.10.
7. a taotluse, milles taotleb Jaanus Ilbi õigusabikulude hüvitamist riigieelarve vahenditest seoses väärteomenetluse lõpetamisega. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Kadak & Partnerid poolt Jaanus Ilbile väljastatud arve nr 201399 25.10.2007, kogusummas 11213 krooni. Kohtu põhjendused VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale 4-07-5150 makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Arvestades asjaolu, et kohus tühistas Lõuna Politseiprefektuuri 04.09.
8. a otsuse ja lõpetas Jaanus Ilbi väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb menetlusalusele isikule hüvitada mõistliku suurusega tasu. Kohus leiab, et kaitsjale tasu maksmine on vajalik ja põhjendatud, sest kaitsja on andnud menetlusalusele isikule juriidilist abi kaebuse esitamisel ning osalenud ka 24.10.
9. a. toimunud kohtuistungil. Riigikohus on lahendis 3-1-1-131-04 (RT III 2005, 4, 33) leidnud, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. Kuna antud väärteoasi oma sisult ei olnud keerukas ega mahukas ning asja arutamine piirdus vaid ühe kohtuistungiga, siis loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatud kaitsjatasu hüvituseks 4000 krooni. VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab muu hulgas, et menetluskuluks on ka muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Eelmärgitud arve kohaselt on kaitsja õigusabikuluks ka sõidukulud Tallinnast Põlva ja tagasi, s.o kokku 460 km, kusjuures selle kulu suuruse arvestamise aluseks on võetud 5 kr/km. Arvestades asjaolu, et taotluses ei ole millegagi põhjendatud kaitsja sõidukulu arvestuse alust ja ulatust, siis leiab kohus, et otstarbekas ja põhjendatum on sellisel juhul lähtuda kaitsja sõidukulu arvestamisel justiitsministri 26.01.
10. a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 21 lg-s 3 sätestatud määrast, s.o 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta, millele lisandub käibemaksusumma (18%), kuna see kokku peaks katma nii auto bensiini- kui ka amortisatsioonikulud. Seega tuleb menetlusalusele isikule riigi vahenditest välja mõista kaitsjale makstava sõidukulu hüvituseks 1086 (460 x 2 = 920, 920 x 0,18 = 166; 920 + 166 = 1086) krooni. Järelikult tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista menetlusaluse isiku menetluskulude hüvituseks kokku 5086 (4000 + 1086) krooni. Nimetatud hüvitis tuleb välja mõista riigieelarve vahenditest, kuna kohtuväline menetleja on riigiasutus. Lembit Käis kohtunik 2