4-07-709\10

4-07-709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2007.a. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Liina Parv Väärteoasja number 4-07-709 (2602,07,000194) Väärteoasi Andres Treimann kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissari Tormas Tuulik 29.01.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2602,07,000194 Kohtuvälise menetleja esindaja juhtivkonstaabel Ove Saar Kaebuse esitaja Andres Treimann (ik 36512242220, elukoht: X X-X, X) Kaitsja adv. Anne Tammer juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135 lg 2, kohus otsustas: Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON jätta Andres Treimanni kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Lõuna Politseiprefektuuri 29.01.2007.a otsus väärteoasjas nr 2602,07,000194 Andres Treimanni karistamise kohta Liiklusseaduse § 7422 lg2 ja lg 4 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Rahatrahv tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas (kood 401). Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Edasikaebus Eesti Vabariigi Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 31.10.
2. a. Tartu Maakohtu kantseleis. Asjaolud Andres Treimanni karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissari Marek Tiiratsi 29.01.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,07,000194 LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Andres Treimann 03.01.2007.a. kell 10.25 Tartu linnas Lembitu tänaval mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 14.02.2007.a esitas Andres Treimanni kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas ja teha uus otsus. Kaebaja esindaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud lisakaristuse määramisel süüdlase isikut ning lisakaristuse vajalikkust. Samuti leiab kaitsja, et määratud lisakaristus on liiga range ja seetõttu ebaproportsionaalne. Andres Treimann kahetseb oma väärtegu ja nõustub põhikaristuse kohaldamisega. Seoses tööülesannete täitmisega tuleb Andres Treimannil läbida ühes kuus enam kui 60 000 km. Kuna Andres Treimanni töö sõltub mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, ohustab juhtimisõiguse äravõtmine nii töökohta ning võimaliku töökoha kaotuse tõttu sattuvad raskesse olukorda ka Andres Treimanni poolt ülalpeetavad kolm alaealist last. Seoses eeltooduga palub kaebuse esitaja mitte kohaldada lisakaristust. Kohtuistungil jäi Andres Treimann esitatud kaebuse juurde ning tunnistas kiiruse ületamist. Kaebaja väljendas, et tema peamine töövahend on auto ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad tal väljaminekud 30 000 krooni. Andres Treimann ei osanud seletada, miks ta otsuse peale õigeaegselt vastulauset ei esitanud. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus seisukohale, et politsei on lisakaristuse määramisel eksinud. Politsei ei ole arvestanud sellega, et Andres Treimann on oma tegu kahetsenud, samuti seda, et Andres Treimanni läbisõit on 60 000 kilomeetrit aastas. Nii suure läbisõidu kohta ei ole Andres Treimannil varasemaid õigusrikkumisi palju, enamik neist on kustunud, kümme kuud ei ole ta ühtegi väärtegu toime pannud. Andres Treimann kasutab autot keskmisest tihedamini, kuid seejuures on ta aastas toime pannud vaid ühe väärteo, mis näitab, et isikut on võimalik rahatrahviga mõjutada. Andres Treimann kasutab autot lisaks töökohustusele ka veoteenuste osutamiseks, seega on oluline, et juhtimisõigus jääks talle alles. Eeltoodust lähtuvalt palub kaitsja kaebus rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Isik on toime pannud raske rikkumise. Protokollist ei olnud võimalik välja lugeda, et isik kahetseb juhtunut. Igal aastal on olnud tal üks rikkumine ning üks kehtiv karistus oli ees. Rahatrahv ei ole isikule mõju avaldanud. Menetlusalusele isikule on määratud miinimumkaristus – juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, mis paneb teda mõtlema selle üle, et edaspidi seaduskuulekalt käituda. Väärteoprotokolli nr AB 857605 andmetel juhtis Andres Treimann 03.01.2007.a. kella 10.25 ajal mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga 566 AZF asulasisesel teel kiirusega 78 ± 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kiirus on fikseeritud kiirusemõõtjaga UltraLyte LTI UL
3. Andres Treimann rikkus LE § 124 p. 1 nõudeid ja väärteo kvalifikatsioon on LS § 7422 lg 2 järgi. Korrakaitseosakonna andmetel on Andres Treimannil 04.10.2007.a. seisuga neli varasemat liikluseeskirja nõuete rikkumist, mille eest on teda neljal korral karistatud rahatrahviga. Haldusõigusrikkumised ja väärteod on toime pandud ajavahemikus 29.10.2001.a. kuni 09.08.2006.a. Rahatrahvid on tasutud. Väärteoasjas on tõenditeks veel 03.01.2007.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ning 03.01.2007.a tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Andres Treimanni kaebus rahuldamata. Andres Treimannile on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 7422 lõikes 2 sätestatud väärteo. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 25 lg 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Vaidlust ei ole selles, et 03.01.2007.a. kella 10.25 ajal Andres Treimann juhtis mootorsõidukit Tartu linnas Lembitu tänaval ja ületas lubatud sõidukiirust enam kui 25 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise aeg ja koht ning kiirust ületanud isik on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga 03.01.2007.a ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga 03.01.2007.a. Vastutus on sätestatud LS § 7422 lõigetes 2 ja
4. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Kohus ei tuvastanud Andres Treimanni süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Õige ei ole kaebaja esindaja väide selle kohta, et Andres Treimann avaldas juhtunu pärast siirast kahetsust, millega kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud. Väärteoprotokollist ei nähtu, et Andres Treimann oleks juhtunu pärast kahetsust avaldanud, samuti ei väljendanud Andres Treimann ka kohtus selgesõnaliselt, et kahetseb rikkumist. Kohus ei nõustu kaebaja esindaja väitega ka selle kohta, et Andres Treimannile ainult rahatrahvi määramisega ilma lisakaristuseta on kaitstud õiguskorra huvid. Andres Treimanni väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Andres Treimanni on varem ajavahemikus 2001.a kuni 2006.a väärteomenetluses karistatud neljal korral samalaadsete rikkumiste eest ja neist viimase jõustunud otsusega määratud trahvi tasumisest ei ole möödunud ühte aastat. See näitab Andres Treimanni hoolimatut suhtumist varasemasse karistusse, mis ei ole teda piisavalt mõjutanud hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad võimalikud majanduslikud tagajärjed olid kaebajale teada enne rikkumise toimepanekut ning ei anna alust lisakaristuse tühistamiseks. Liikluseeskirja nõudeid rikkunud isik peab arvestama karistustega kaasnevaid ebameeldivaid tagajärgi, mida on võimalik vältida õiguskuulekalt käitudes. Eeltoodut arvesse võttes ning praegust rasket liiklusalast olukorda silmas pidades on põhjendamatu piirduda üksnes põhikaristuse määramisega. Praktikas on karmistatud vastutust mistahes liiklusalaste rikkumiste eest ning juhtimisõiguse äravõtmine korduva kiiruse ületamise korral on vajalik selleks, et isik näitaks edaspidi üles suuremat hoolsust liikluseeskirja nõuete järgimisel. Lähtudes rikkumise raskusest ja põhikaristuse eest määratud rahatrahvi suurusest üle keskmise määra, on põhjendatud Andres Treimannile lisakaristuse määramine alammääras, s.o üheks kuuks. Kohtunik: