lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks.
-1 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni
§-des 25–28 sätestatud tähtaegadel.
-1 lg 2 ja 3 sätestavad erandid, mil Karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väärteomenetlus nende erandite hulka ei kuulu. Seega on
s selgesõnaliselt ja täpselt sätestatud, millal isikut saab lugeda eelnevalt karistatuks. Karistusregistri arhiivi kantud andmed ei oma mingit õiguslikku tähendust ja on lubamatu kasutada neid andmeid ka niinimetatud iseloomustava materjalina, sest seadus sätestab selgesõnaliselt, et peale arhiivi kandmist andmetel enam õiguslikku tähendust ei ole. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik oli karistuse määramise ajaks jõudnud toime panna uue väärteo, mis näitab tema suhtumist. Kohus leiab, et iga järgneva väärteo eest karistatakse isikut vastavalt seadusele ja järgnev väärtegu ei saa mõjutada karistuse mõistmist käesolevas väärteos. Kohus leiab, et T.Kakko suhtes ei tule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest karistuse eesmärk on saavutatav põhikaristuse – mõistetud rahatrahviga. Üks kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramise aluseid oli, et T.Kakko on eelnevalt toime pannud väärtegusid ja nende eest mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Eelnimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ja karistuse mõistmise eripreventiivsel eesmärgil lisakaristuse kohaldamine vajalik ei ole. Kohus leiab, et üldpreventiivset eesmärki on arvestatud põhikaristuse mõistmisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt T.Kakko`le kohaldatud lisakaristus tuleb tühistada, kuna lisakaristuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, mis tõendamist ei ole leidnud – eelnevate karistustega ja seeläbi on kohtuväline menetleja rikkunud süüteomenetluses valitsevat põhiprintsiipi, et lubatud on vaid see, mis õigusaktidega on 4 Ärakiri 4-07-4558 lubatavaks tunnistatud ja isiku kohta Karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamine (kasvõi iseloomustavaks asjaoluks) on kaasa toonud põhjendamatu lisakaristuse mõistmise. Kohus nõustub, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid, kuid ei saa jätta kõrvale teisi karistuse mõistmise aluseid, sest seadus ei ole eelistanud üht alust teisele. Kohus lähtub karistuse määramisel võimalusest isikut mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest ja arvestab asjaoludega, et menetlusalune isik ei oma väärteo toimepanemise seisuga kehtivaid karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on vastav teole, kuid kohus tühistab Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 13.08.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,002878 määratud lisakaristuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3 ja KarS § 56. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.