Obsah (11)

§ 306§ 126§ 180§ 291§ 289§ 34§ 45§ 310§ 175§ 179§ 178

1-07-16141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2007.a. Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-16141 (06260101253) Kohtukoosseis kohtunik Ene

§ 306Süüdi tunnistada Urmet Paejärv Kar

S § 199 lg. 2 p. 8 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Urmet Paejärv KarS § 404 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Urmet Paejärv KarS § 203 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista Urmet Paejärve liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1 KarS § 68 lg. 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 15.08.2006.a. Tõkend - vahistamine – jätta muutmata.

§ 126lg.

3 p. 2 alusel jätta asitõendiks olev jope omaniku A.H. valdusse ja vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Urmet Paejärvelt 111 000 (ükssada üksteist tuhat) krooni T.N. kasuks; 1 618 000 (üks miljon kuussada kaheksateist tuhat) krooni L.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks Välja mõista Urmet Paejärvelt 10 400 (kümme tuhat nelisada) krooni riigtuludesse menetluse kulude katteks.

§ 180lg.

3 alusel jätta menetluskuludest 9525 (üheksa tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 25 senti riigi kanda. Menetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 21.mail 2007.a. Süüdistuste sisu, mida kohus arutas Urmet Paejärve süüdistatakse selles, et tema ebaseadusliku omastamise eesmärgil ööl vastu 03.04.2006.a. tungis sisse Tartumaal Nõo vallas M. külas L.R. kuuluvasse lauta, kust võttis ära traktori küttepaagist vähemalt 25 liitrit erimärgistatud diiselkütet maksumusega 250 krooni. Sellega Urmet Paejärv pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega. Urmet Paejärve süüdistatakse ka selles, et tema - 06.03.2006.a. kella 04.00 ja 04.30 vahel süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas kahekorruselises puumajas teisel korrusel asuva A.H. korteri välisukse ja koridori põranda, 2 põhjustades sellega ohu majas magavate A.H. ja R.R. elule ning tervisele. Kannatanu A.H. tekitati põlenguga varaline kahju 500 krooni. - 03.04.2006.a. kella 05.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas T.N. kinnistul asuva elamu. Tulekahju käigus hävines osaliselt elamu katus, välissein ja vahelagi. Sellega põhjustas Urmet Paejärv ohu majas magava V.P. elule ja tervisele. Kannatanu T.N. tekitati põlenguga varaline kahju 96 000 krooni. - 29.06.2006.a. kella 03.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas T.N. kinnistul asuva sauna, mis hävines tules. Sellega põhjustas Urmet Paejärv ohu naabermajas elavate isikute elule ja tervisele. Kannatanu T.N. tekitati põlenguga varaline kahju 15 000 krooni. - 10.08.2006.a. kella 21.15 ajal süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. ja Keeri küla vahelise tee läheduses L.T. kuuluva talu metsa, põhjustades sellega kõrgendatud tuleohuga ajal ohu põlengukoha vahetus läheduses elavate inimeste elule ja tervisele. Kannatanu L.T. tekitati põlenguga varaline kahju 100 krooni. Sellega Urmet Paejärv pani toime KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Urmet Paejärve süüdistatakse veel selles, et tema - 03.04.2006 kella 03.00 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas L.R. kinnistul asuva lauda eesruumis olnud põhu. Tulekahju käigus kahjustusid hoone puitkonstruktsioonid ja hävines selles olnud põhk. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu L.R. varaline kahju 1000 krooni. - 25.05.2006.a. kella 23.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas L.R. kinnistul asuva laohoonena kasutatava lauda. Tulekahju käigus hävinesid kõik hoone puitkonstruktsioonid ja selles olnud põhk. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu L.R. varaline kahju 454 000 krooni. - 27.05.2006.a. kella 07.50 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas L.R. kuuluva viljakuivati ja selle juures olnud hoidla. Tulekahju käigus hävinesid hooned osaliselt. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu L.R. varaline kahju 507 000 krooni. - 19.06.2006 kella 20.00 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas L.R. kuuluva kuuri. Tulekahju käigus hävines kuur koos selles olnud ehitusmaterjaliga. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu L.R. varaline kahju 41 000 krooni. - 30.06.2006.a. kella 23.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas L.R. kuuluva viljakuivati ja selle juures olnud hoidla. Tulekahju käigus hävinesid hooned ja seadmed täielikult. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu L.R. varaline kahju 616 000 krooni. Kokku tekitati võõra vara rikkumise ja hävitamisega K.R. kahju 1 619 000 krooni. - 18.05.2006.a. kella 22.00 paiku süütas põlema Põlvamaal Valgjärve vallas V. külas J.T. kinnistul asuva korterelamu juurde kuuluva kuuri. Tulekahju käigus hävines kuur ja selles olnud majaelanike vara täielikult. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu J.T. varaline kahju 30 000 krooni, kannatanu L.P. 6100 krooni, kannatanu A.N. 1000 krooni. - 26.05.2006.a. kella 03.00 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas M. külas T.V. kinnistul asuva elamu juurde kuuluva kõrvalhoone. Tulekahju käigus hävines hoone ja sinna ladustatud vara täielikult. Sellega põhjustas Urmet Paejärv kannatanu T.V. varaline kahju 200 000 krooni. Sellega Urmet Paejärv pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. 3 Kohtuistungil tunnistas Urmet Paejärv ennast osaliselt süüdi. Viljakuivati ja heinaküüni süütamises ei tunnista ennast süüdi. Vara rikkumises ja hävitamises ei tunnista ennast süüdi tervikuna. Varguses tunnistas süüdi. I. Süüdistus varguses. Urmet Paejärv andis ütlusi selle kohta, et 02.04.2006.a. oli ta A.H. pool, tarbisid alkoholi koos A.H., jõid ära 12 liitrit õlut. Sel õhtul käis ta R laudas traktori juures, A.H. sinine sulejope seljas. Ei oska öelda, miks H jope võttis, oli jahe. Endal oli seljas dressipluus, ta pidi ära käima kodus. Kui koju läks, otsustas minna R lauta ja läks sinna 2-3 vahel. Ta võttis kodust kanistrid, 4 5-liitrist plastkanistrit ja mutrivõtme. Laut on tema elukohast 100 meetri kaugusel. Lauta sisenes ukse kaudu. Uks oli seestpoolt haagis, lükkas ühe poole sissepoole ja tegi käega haagi lahti. Laudas olid loomad ja 2 traktorit. Ta võttis diiselkütust MTZ- 82, paagi alt keeras settekorgi mutrivõtmega lahti. Kanistri täitis settekorgi all kanistrit hoides, täitis 4 5-liitrist. Selle tegevuse käigus võis jope määrduda vastu traktorikummi. Kui kanistrid said täidetud, läks ta H juurde, viis kanistrid sinna. Ta pakkus kütust K, kes elab H 30 meetrit eemal. K ei ostnud kütust. Poole tunni pärast pakkus kütust. A.P.. Läks sinna koos H, kes aitas viia kanistreid. P oli kodus, ta läks üksi P juurde, kellele õnnestus müüa 20 liitrit kütust, mille eest sai plastpudelis salaviina, 2 pakki suitsu More. Nad läksid tagasi H juurde, tarbisid alkoholi (II kd., tl. 146 pöördel – 147 pöördel). Urmet Paejärve süüd omaksvõtvad ütlused varguses on tõendatud teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Kannatanute L.R. ja A.H. ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht, samuti viis. L.R. ütluste järgi võeti traktorist T 40 umbes 25 l diiselkütust. Pidevalt oli vargusi ja seetõttu tööpäeva lõpul mõõtis kannatanu kütust traktorites ja hommikul vaatas üle. Kuna olid värsked ja tuttavad jäljed, oli kahtlus, et see oli Urmet Paejärv. Kütuse vargus oli enne süütamist. Traktor oli suletud ruumis, haagiga uks kinni, aga ta muukis selle haagi lahti väljast. Ei oska arvata, kuidas. See oli lauda siseruum kus olid ka loomad. Kannatanul ei olnud kanistreid kohapeal, ei tea, kust ta hankis need (II kd., tl. 81 pöördel, 82). A.H. ütluste järgi Urmet pani selga tema jope, öösel tõi tagasi ja jope oli üleni sõnnikuga koos, ütles, et virtsarenni kukkus. Eks see oli R.L. lauda juures (II kd., tl. 84 pöördel, 85). Tunnistaja A.P.l kinnitas, et ostis Urmet Paejärvelt 2 kanistrit diiselkütet pudeli alkoholi eest, mille oli turult ostnud (II kd., tl. 105 pöördel). Tunnistaja A.K. kinnitas, et Urmet Paejärv pakkus talle müügiks diiselkütust. Juttu oli 60 liitrist, kuid ise ta ei näinud kütust (II kd., tl. 144 pöördel). Varastatu kogus on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega. Kuigi tunnistaja A..P mäletab vaid kahe kanistri ostmist ei ole põhjust kahelda süüdistatava ütlustes varastatud kütuse koguse osas. Ütlused on kannatanu ütlustega kinnitatud. Kannatanul ei olnud laudas mahuteid. Seetõttu on usaldusväärsed süüdistatava ütlused selles, et ta võttis ise mahutid kaasa. Mahutite kogumahtu arvestades sai varastatu kogus olla 20 liitrit. Varastatu väärtus on tõendatud süüdistatava ja kannatanu ütlustega 200 krooni ulatuses arvestades süüdistuses märgitud koguse ja väärtuse suhet. Vara asukohta pääsemist tõendavad tõendid, süüdistatava ja kannatanu ütlused on samasisulised ja kinnitavad süüdistatava ütluste usaldusväärsust selles osas. Millisest traktorist kütust võeti, tõendavad kannatanu ütlused, kes teab oma tehnikat ja seetõttu ei ole tõenäoline eksimine traktori nimetamisel. Ütluste olustikuga seostamise protokolli andmetel (I kd., tl, 190, 191, 196) on Urmet Paejärv kahtlustatavana näidanud kohta, kust varastas ja mil viisil pääses vara asukohta. Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel (I kd., tl 61-62) on vaadeldud A.H. jopet, mida kasutas Urmet Paejärv ööl vastu 03.04.2006.a., jopest eraldus tugev sõnnikuhais. A.H. ja A.P. ütlused ning dokumentaalne tõend, asitõendi vaatlusprotokoll, tõendavad teo toimepanijat, kelleks on Urmet Paejärv. Kohus ei tuvastanud varguse süüdistuses süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 4 Urmet Paejärve varguses on koosseisuliseks vastutust raskendavaks asjaoluks sissetungimine vara asukohta. Seega Urmet Paejärv on süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega. II. Süüdistused võõra asja rikkumises, hävitamises ja süütamises. Urmet Paejärv andis ütlusi selle kohta, et teab kõiki kannatanuid. Vihavaenu ei ole nende vastu. A.H. elab M majas korteris 6, üksi. Majas elab veel R, V.K. ja A, kes elab allkorrusel. Märtsis 2006 oli ta A.H. korteris, kus tarvitasid alkoholi koos H ja V.K.. Ühel korral oli ka V koos nendega.
2. märtsil jõid nad H juures kella 18 kuni kella 01 viina, joodi ära 1,5 liitrit. Urmet Paejärv käis korra kodus suitsu juurde toomas, lahkus sinna kella 01 ajal, tagasi tuli kella 3.30 või 4 ajal. Tagasi tuli, sest ei saanud koju sisse, kuigi kolkis kodus akende ja uste peale, ei saanud sisse. Uks oli kinni seest, isa magas, ei kuulnud. Kui ta 4 paiku tagasi läks, ei saanud H juurde sisse. Ta magas, ei teinud ust lahti, ei vastanud. Urmet nägi koridoris H ja R uste vahel elektrikilbi all suurt pappkasti, ajakirjad sees. Ta läks koju magama, isa lasi sisse. Ta ei mäleta, et oleks põlema pannud. Eeluurimisel kahtlustatavana antud ütluste (I kd., tl 179) avaldamise järel tuli süüdistatavale meelde, et ta pani põlema jah. Tikuga pani põlema pappkasti paberid. Ta rebis kasti küljest tüki ja pani tikuga põlema. Ta liigutas kasti, kui ära läks jäi kast põlema, paber põles. Ta teadis, et majas elavad inimesed magavad. Neid oli
3. Ei oska selgitada, miks põlema pani, sai aru ,et pani inimeste elud ohtu. Siis ta ei mõelnud selle peale, hiljem sain aru. Põlenud oli korteriuks ja ukse esine põrand, uksepakk ja uks oli ära põlenud. Kannatada sai A.H. vinguga, talle kutsuti kiirabi. Süüdistatav ei ole temaga süütamisest rääkinud, andeks palunud. Viimases sõnas Urmet Paejärv vabandas A.H. ees (II kd., tl. 145-146 pöördel). Kohus hindab süüdistuse selles episoodis Urmet Paejärve ütlusi süüd omaksvõtvateks ütlusteks, mis on tõendatud teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud süüdistatava, kannatanute A.H. ja R.R. ütlustega. A.H. ütluste järgi 05.märtsil 2006.a. päeval käis Urmet koos T.V. temal külas. Kannatanul oli üle 40 limonaadipudeli. V küsis temalt tühje limonaadipudeleid ja viis Nõo poodi. Kella 13- 13.30 ajal läksid nad ära, kannatanu jäi üksi. Kella 17-18 ajal tulid Urmet ja V tagasi. T oli viina. Nad kolmekesi jõid pudeli ära ning Urmet ja V läksid ära. See oli kella 20 paiku. Kannatanu vaatas TV-d ja läks magama. Kella 4.40 ajal kuulis, et keegi koputab, küsis, et kes on. Ütles, et Urmet. Kannatanu vastas, et mingu koju, ta ei tee ust lahti. Urmeti tuleku põhjust kannatanu ei tea, oletab, kas koju ei lastud või. Kannatanu ei lasknud teda enda poole, läks magama. Nähtavasti Urmet sai pahaseks, et teda ei lasknud sisse. Kui kannatanu üles ärkas, oli tuba suitsu täis. See võis olla kella 5.30 ajal. Tuli oli enne uksest sissetulekut, põles vana dressipluus. Naabrimehel oli vana pappkast, eks kakuti sealt ribasid. Pani põrandalapi peale ja sealt see ving tuligi. Kannatanu kukkus pikali ja kaotas teadvuse. Ta elab üksi, R.R. päästis ta. Kiirabi tuli ja turgutas, toibus Maarjamõisas. Kell 16 sai Maarjamõisast tulema. Kannatanu pani uue põranda (II kd., tl. 84). Kannatanu T..V kinnitab A.H. ütlusi Nõos käimisest (I kd., tl. 59 ülevalt
4. rida). Kannatanu R.R. ütluste järgi elab ta M maja 5-5, A.H. kõrval. Ta elab üksinda, koer on ka. Tänu koerale, kes tahab kella 6-7 ajal välja, hakkas kannatanu välja minema. Koer keeras ringi ja jooksis tagasi. Koridor oleks nagu piima täis olnud. Kannatanu nägi leeke H uksel. Seejärel läks naabrite juurde, palus tuletõrje kutsuda. Kuni tuletõrje tuli, sai ta tulest jagu, öeldi, et passigu peale veel 2-3 tundi. Põrand põles 1,5 m suuruselt. Põrandal oli auk sees ja ümberringi põles. Leegid olid 80 cm umbes. Koridori oli toodud kast ajalehtedega, seda kasutati süütematerjalina. A.H. oli voodist väljas pikali maas ja pooluimane. Paremat kätt vastu välisseina on koiku, soojamüüri ääres oli 5 ta pikali, tahtis nagu toast välja minna. Siis tuli kiirabi ja ta võeti kaasa. Kuna uksed-aknad olid kinni, ei saanud hapnikku ja tuli võis hõõguda 1-2 tundi. Kannatanu on olnud priitahtlik pritsimees. Kui ei oleks läinud koeraga välja, siis oleks ta sinna sisse ära põlenud (II kd., tl. 84). Dokumentaalsed tõendid: patsiendikaart, kiirabikaart (I kd., tl. 245, 246) tõendavad 06.03.2006.a. kannatanule A.H. põlengu järgselt arstiabi osutamist Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Bioloogiliste vedelike uuringu akti andmetel tuvastati A.H. 06.03.2006.a. kell 8.30 võetud vereproovis etüülalkoholi kontsentratsioon 2,89 promilli (I kd., tl. 247). Urmet Paejärv andis ütlusi selle kohta, et pärast kütuse vargust hommikul läks N maja põlema. Ta vaatas H aknast välja, et maja põleb. Läks koju, et isa üles ajada. Enne seda kui nägi maja põlemist, käis Urmet Paejärv kodus suitsu toomas, P saadud suitsud said otsa. Seekord sai ta majja ilusti sisse. Isa ärkas üles ja läks magama tagasi, see oli 4-4.30 ajal. Ta läks parki tagasi H poole. 15-20 minutit hiljem maja süttis väljastpoolt, põles Tõravere poolne külg. N maja oli H majast 500 meetrit eemal. Kui ta nägi olid leegid katuseääre alt väljas juba. Arvab, et süüdati, ei tea kes. Kui ta H majja tagasi tuli, siis otseselt ei jälginud maja, vaatas aknast välja lihtsalt. Ta kustus tuletõrje. Uurijale tunnistas ta ennast süüdi, rääkis, et pani põlema. Paljudes asjades, süütamistes oli ta juba süüdi, oleks selles ka süüdi jäänud. Rääkis, et pani põlema paberiga, mille võttis välikäimlast ja pani maja laudade vahele. Süütas tikuga. Küsimusele kas uurija ei oleks seda asja osanud välja mõelda vastab, et nii ta uurijale rääkis, teda peeti süüdlaseks juba teistes süütamistes ümberringi. Rääkis, nagu asi oli. Tulekahju käigus hävis maja välissein ja katus, kahjustused olid küllaltki suured. Võib arvata, et isa oleks sisse põlenud, kui poleks teda äratanud, jäi ellu tänu tema äratamisele. Peale tulekahju läksid nad isaga A.H. juurde tagasi. Edaspidi jäid nad sinna majja edasi elama (II kd., tl. 147 pöördel – 148 pöördel, 154 – 155). Urmet Paejärv andis ütlusi selle kohta, et
5. vastu
6. juunit tarbis ta saunas alkoholi koos M E, jõid kella 22-23-ni. Seesama saun läks põlema, kus nad jõid. Kui ta õue jõudis, läks pilt ära, oli alkoholi tarvitanud, õhuvahetus. Ta ärkas kella 5 ajal ja nägi, et saun on leekides. E oli ära läinud juba õhtul lauda juurde. Saunal olid palkseinad, söestusid, sauna kasutada ei saanud enam. Arvab, et saun läks põlema süütamisest, ei tea seda kes süütas (II kd., tl. 151). Kannatanu T.N. andis ütlusi selle kohta, et Urmet Paejärvega sai tuttavaks seoses kinnistu soetamisega. Urmet oma isaga elas seal sees, nad olid seal majas elanud. Kannatanu mõtles, et on turvalisem kui nad seal elavad, ta ise seal ei elanud. 03.
7. hommikul helistati abikaasale päästeametist ja öeldi, et neile kuuluv maja M. külas on saanud tules kannatada, on olnud põleng. Nad sõitsid kohale ja veendusime, et on põleng toimunud. Kannatanu pöördus politseisse ja sealt sõitis tagasi maja juurde, hakkas üle vaatama maja ja selle käigus veendus, et tegu on süütamisega, kuna on süttinud väljastpoolt, ühest aknanurgast. Sisemine osa oli terve. Tuli oli läinud väljast voodri alt katuse alla. Seest oli kõik kahjustamata. Oli näha et süütamine, seda kinnitas ka päästeameti uurija kes tuli keskpäeval üle vaatama maja. Nad leidsid maja seina äärest veel diiselkütte lõhnalise konservikarbi, mis võis viidata süütamisele. Majas elas V.P., kes oli põhielanik, üks naisterahvas A.E.. Urmet Paejärv käis seal aegajalt oma noorema vennaga külas. Kui kannatanu kohapeale läks, olid kõik nad seal tema mäletamist mööda. Maja osas, kus põleng toimus, ei olnud ei küttekeha aga elektrit. Sealt alustati maja renoveerimist, selles osas keegi ei elanud. Maja süüdati väljastpoolt, tuli läks voodri vahelt katuseharja hävitades täielikult katuse, katuseharjast edasi teisele poole poole katuseni. Eterniidi all oli vana laastkatus ja see võttis hästi tuld ning tekitas suurt kahju. Tuli läks läbi kahe korruse. Hävines ka vooder, aken. Korstna jala juurest laeni läks tuli, tekitas augu lakke. Kahju läks suureks, kuna tegu oli vanade 6 eterniitplaatidega, tules pragunesid ja hakkaksid vett läbi laskma. Katus tuli täielikult vahetada. Analoogne katusematerjal on kallis, tuli valida plekk, mis on odavam. V.P. rääkis, et ta magas ja ehmatas ära. Urmet äratas ta. Urmet oli M. külas endise mõisa pargist märganud, et maja on tules ja isa on majas. Park on majast umbes 800 meetri kaugusel. Tekitatud kahju on 200 tuhat krooni, mis hinnati ehitusfirma ekspertiisiga. Summa koosneb ehitusrahast ja materjalist. Katuse renoveerimine 140 tuhat krooni, seinapalkide väljavahetus, vooder, lagi, uus aken, kõik puitmaterjal. Kokku umbes 200 tuhat krooni. Oli soov kasutada samu materjale, mis algsel kujul, aga sellist eterniiti, nagu oli, ei tehta ja oleks tulnud kallim, siis otsustas kannatanu plekist katuse teha (II kd., tl. 78). Kannatanu T.N. andis ütlusi ka selle kohta, et talle helistati, et sauna ka ei ole enam. Paejärvede tema majas elamise ajas ei olnud otsest kuupäeva paika pandud. Kannatanu hakkas jupikaupa remontima maja. Kui järg pidi jõudma selle osa remontimiseni, kus nad elasid, siis pidid hakkama mõtlema uue elukoha peale. Üks situatsioon oli, kus A.E. läks vahepeal majast ära, käis oma õe juures. Ta helistas kannatanule, kas võib tagasi tulla ja sai vastuseks, et põhimõtteliselt ei ole selle vastu, aga kuna ta on juba läinud sealt, siis ei ole enam huvitatud, et ta tagasi tuleks sinna majja. Plaanis oli terves majas remont teha. Juttude põhjal oli kannatanu kuulnud ühte kui teist Urmet Paejärve käitumisest alkoholijoobes. Kui tekkis kahtlus, lootis kannatanu, et sulane K, kes käis nende juurde, kuuleb midagi, hoiab korda, et äkki Urmet ütleb midagi. Ta ütles, et ei julge sinna minna, antakse peksa talle. Urmeti ega V poolt vägivalda ei ole kannatanu näinud. Nad suhtlesid normaalselt, isegi mobiili andis Urmetile, et kui on mingi probleem, et keegi peaks tulema siis saab helistada. Ükskord V helistas, et olid mingid noored tulnud neid minema ajama. Kannatanu ei ole sinna kedagi saatnud, ei ole kedagi palunud neid välja ajada. See oli sel ajal, kui toimusid juba need süütamised. Ta hakkas mõtlema, et kuna olid juba kahtlusalused, siis äkki kohalik elanikkoond organiseeris mingit omakohut. Ükskord maja juurde tulles oli saunapäev ja üks külaelanik oli seal, joodi õlut. Tuli üks naisterahvas seltskonda ja kannatanu ütles Urmetile, et talle ei meeldi, et võõrad käivad seal pidutsemas. Naisterahvas ärritus ja läks kuuri juurde, ütles, et ta on L sulane ja võib seal olla. Kannatanu ütles ka V, et talle ei meeldi, et võõrad seal käivad. Sauna kasutasid V ja K. Urmet oli siis väga rahulik. Ei reageerinud, oli vait. See naisterahvas hakkas seal ütlema, et ta on Urmetile ema eest. See oli umbes nädal enne sauna põlemist. Üks teine situatsioon oli, kui Urmet ägestus, kui teine külaelanik sõitis rattaga sealt mööda. Omavahel karjusid. Sauna põlenguga tekitati kahju 15 tuhat krooni, K ja H Ehituse töötaja hindas. Oli ristpalk saun. Palgi maksumus, katus, saunaahi. Algselt oli saun krundil olemas, kasutuskõlblik. Hindamise aluseks võeti asjaolu, et saun oli vana ja hind kujunes, milline võiks olla reaalne hind, mis oli saunal sellel hetkel. Kannatanu väidab, et Urmetiga on olnud kogu aeg nii, et temaga suheldes ta oma ärritust välja ei näita. Tema pilk on alati selline kaval, üleolev, kannatanuga ei ole tal konflikte olnud. Nad ei tülitsenud. Teistega oli tal probleeme, kannatanu nägi seda kõrvalt. Vägivald oli selles, et naabrid omavahel kaklesid seal. Selle põhjal kannatanu teadis, et Urmet on vägivaldne. Kannatanu leiab, et Urmet oli salakaval ja tuleb välja, et ka supervaletaja. Nad rääkisid sellest majapõlengust temaga palju. Tekkis kahtlus, ei Urmet võib see süütaja olla. Kannatanu ise tegeles ka asja uurimisega, kogus infot. Tekkis kahtlus, et Urmet võis olla süütaja. Kahtlust äratas Urmeti käitumine. Kannatanu avastas, et tema jutt ei olnud see, mis enne rääkis. Jalajälgede kohta, mis tee äärde viisid Urmet ütles, et võivad olla kadunud V omad. Teises situatsioonis tuli asi välja teisiti. Kannatanu sai aru, et Urmet võib valetada. Suheldes L.R. kahtlused süvenesid. Kindlaid tõendeid ei olnud. Algselt ei olnud maja juures koera. V küsis, kas võib koera tuua, et oleks kindlam, kannatanu lubas tal koera tuua. Siis oleks ka maja juures luusijaid vähe. Oli kuri koer, kannatanut omaks ei võtnud. 7 Võõraste peale oli kuri, kannatanu peale haukus. Kannatanu teab, et koer oli haukunud sel päeval, saunapõlengu ajal. Ta rääkis sellest A ja tema ei olnud kuulnud koera haukumist. V ja Urmeti peale koer ei haukunud (II kd., tl. 78 pöördel, 79). Kannatanu V.P. andis ütlusi selle kohta, et Urmet on tema poeg. Põleng oli aprilli alguses hommikupoole ööd kella 5.30 paiku. Ta läks magama kella 22 -23 paiku. Urmetit ei olnud kodus siis. Maja on Nõo teega paralleelselt. Läks põlema Tõravere poolsest küljest, akna kõrvalt. Põlenud oli üksjagu, tuli läks katuse alla. Vanad laastud olid, oli kuiv, nagu püssirohi. Kõik katus läks, katus tuli kindlasti vahetada. Välisvooder oli põlenud. Korstnajala juurest oli lagi läbi. V.P. ise oli majas teisel pool, põlenud osas ei olnud midagi. Üks tuba oli vahel toast, kus tema magas. Ta ise mingit vingu ei tundnud, magas. Kui välisuksed on kinni, siis eriti ei kuule magades koera haukumist. Oleneb magamise astmest. Ta ärkab kella 7 paiku. Seekord poeg tuli, et maja põleb Juuni lõpus nägi V.P N sauna põlemist. Ta läks välja tualetti ja nägi, et on leekides (II kd., tl. 88 pöördel – 89). Tunnistaja A.K. andis ütlusi selle kohta, et sel päeval, kui Urmet käis talle diiselkütust pakkumas, hommikul kella 5.10 ajal tuli ta M. Nõo teeristil vastu, kui tunnistaja tööle läks. Urmet oli ilmselt natuke rohkem purjus, kui siis kui tunnistaja ukse taga käis. 5 tundi oli möödunud See kohtumine oli 50-100 meetri kaugusel põlenud majast. Ta vehkis kätega. Käes oli mingi pudel, tundus nii pimedas, tunnistaja sõitis. Tunnistaja nägi, et käsi käis kõrvale, ilmselt viskas käes olnud asja ära. Tunnistaja on raudselt kindel, et oli Urmet, tunneb teda hästi. Kui tunnistaja sai raudtee sillale, tuli tuletõrje vastu. See oli 10-15 minutit pärast Urmet Paejärvega kohtumist. Naabrimees V.K. helistas kella 6 ajal ja ütles, et Kruuse maja põleb. Tunnistaja tundis hästi T.V., nad käisid koos koolis. Ta võis muid rumalusi teha aga mitte selliseid asja, et põletas (II kd., tl. 144 pöördel). Kannatanu L.R. ütluste järgi üks talu on jagunenud mitmeks kinnistuks, varem oli üks hoonetekompleks, nüüd 4 kinnistut. T.N. kuulub Arukase kinnistu, seal on laut, saun. Maja on endine Vareme talu maja ja oli enne põlengut hästi säilinud maja, kõrge viilkatusega, katusealune väljaehitamata. Põlemise järel oli konservikarp akna parema nurga all maas. (II kd., tl. 83 pöördel 84). Kannatanu A.H. andis ütlusi selle kohta, et aprilli alguses, kui Urmet tema juurest ära läks, tuli 15 minuti pärast tagasi. Nad istusid ja ta ütles äkki, et vaata, maja põleb, ta peab ära minema. Ütles, et läheb ära koju ja ajab isa üles. Siis kannatanu jäi kahtlema. Põles N maja Tõravere poolne ots. See oli hommiku poole ööd. Kannatanu vaatas aknast ja nägi põlengut. Kahtlus tekkis Urmeti ütlusest, et käib kodus ära ja nii kui tagasi tuli ütles kohe, et näe maja põleb. Kannatanu kohe ei kahtlustanud teda, Urmet ütles, et V.T.. V pandi ka maja põlema (II kd., tl. 85). Tunnistaja Illar Toots andis ütlusi selle kohta, et
8. aprillil 2006.a. tuli ta hommikul päästeteenistusse tööle. Kell 5.42 oli teade M. külast. Ta läks kohale, fikseerisid olukorra. Tulekahju oli alguse saanud põllupoolses osas. Maa peal oli kilutops, kus oli sees nafta. Sama naftat oli loobitud välisvoodrile. Need haisesid. Tuli läks sealt edasi aknalaudadele ja arenes edasi üles koonuseliselt. Kohaliku konstaabliga uurisid ja leidsid, et tegemist on süütamisega. See oli ilmselge. Tuli läks mööda voodrilauda ülesse koonuseliselt räästasse ja sealt katuse alla. Katus sai kannatada, muutus kasutamiskõlbamatuks. Põletusjäljed olid ka aknaraamidel. See ei saanud teisiti olla kui süütamine. Oli märg periood. Ta oli kummikud jalga pannud. Sündmuskohal olid jäljed, mis viisis teele. Oli tahetud muljet jätta, et seal oli keegi käinud (II kd., tl 105 pöördel, 107). Dokumentaalsed tõendid: 8 Sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd., tl 68-74) andmetel oli vaadeldav sündmuskoht T.N. kuuluv maja. Maja tagaküljel, Valga mnt. poolsel küljel on otsmine Nõo poolne aken avatud. Aknast paremal pool maja laudisel on näha tugevaid põletusjälgi. Akna lähiümbruses asuv seina laudis on söestunud. Põletusjälg ulatub vundamendist kuni räästani. Akna all maas asub metallist konservikarp. Sarikad söestunud, pööning kaetud söe- ja eterniiditükkidega. Sula lumel on fikseeritud jalatsijälg, mille kulgemine on vaadeldav vaid Nõo-M. teeni. Päästeameti väljakutse lehe (I kd., tl 125) andmetel 29.06.2006.a. kell 03.52.25 teatas Tanel Järv telefoni teel tulekahjust M. külas Nõo vallas, põleb saun. Urmet Paejärv andis ütlusi ka selle kohta, et aprilli alguses läks õe juurde, kes elas V. külas, Valgjärve vallas. Peale seda, kui ta sinna kolis, olid kulupõlengud, seakaatrist natuke edasi. Mäletab kuuri põlemaist, võis olla 18.05.2006.a. kella 22 ajal. Ta oli alkoholi tarvitanud, 2 liitrit õlut. Päeval käis ta kella 14-15 ajal õe juures eelmise elaniku kuurist metalli otsimas. Luba sinna minna ei olnud. Ta nägi seal igasuguseid asju, gaasiballoonid olid. Kuuri seina tagant lauad olid lahti kakutud enne ja ta sai sealt sisse. Ta käis kuuris õe A, väike jupp küünalt oli kaasas. Nad olid kuuris veerand tundi, küünal kustus ja nad jätsid selle sinna. Ta ei usu hästi seda, et kuur küünlast süttis, pikk vahe oli selleni, kui kuur põlema läks. Kuur süttis poole 10 ajal õhtul. Tema kutsus tuletõrje. Ta ei tea, kes kuuri põlema pani, kindlalt ei ole ta öelnud, et pani vend. Kuur põles täiesti maha. Peale tulekahju jäi ta õe juurde elama 3 päevaks ja siis läks ära, oli vaja linnas asju ajada (II kd., tl. 148 pöördel – 149). Kannatanu L.P. andis ütlusi selle kohta, et Urmet Paejärv tuli 2006.a. märtsis V. külla elama nende majja A.P. juurde. Algul ei saanud midagi aru. Olid kulu põlemised, neli põlemist. Need olid väiksemad põlemised. Enne Paejärve ei olnud põlemisi. Keegi pidi need panema põlema. See võis olla neljapäeva õhtul, enne kümmet. Kannatanu oli naisel abis töö juures. Tuli koju, pani ratta kuuri alla, läks tuppa ja lasi söögi soojaks. Panin teleri käima ja kuulis väljas kõva kisa. Nägi väljas A.N., kes ütles, et kuur põleb. Ta läks välja ja nägi, et kuur põles. Lõke oli juba kõrge (näitab vöökohani). Oli neli kuuri, põles kolmas kuur tagant otsast. Vahepealne oli tühi. Kannatanu oma ei põlenud. Ei julgenud juurde minna balloonide tõttu. Urmet oli juba tee peal, ta helistas tuletõrjele. Öeldi, et kuuris on kaks ballooni, oli ainult üks. Kõigile oli teada, et balloonid on. Tühi kuur põles. Järgmises kuuris olid balloonid. Omanikul olid asjad seal sees. Raamatud ja muud asjad. Kuurid olid suletud laudadega, uksed olid ka lukus. Kuuridest oli teisele poole näha, mis seal sees on. Urmet Paejärv käitus abivalmilt. Tollel päeval käis läbi kaubaauto. Sealt on võimalik osta viina ja õlut. Paejärv ja N pidid välja kolima. Kannatanu arvab, et see võis mõjutada Paejärve käitumist. Korteri saamine on raske. Arvab, et Urmet oli joonud alkoholi, ta ei ole kunagi jätnud seda ostmata. Iga neljapäev on ta seda ostnud. Kannatanul põlesid ära küttepuud, 2-3 tihu küttepuid, kaks ratta raami, salvokelk. Kahju on kokku 6500 krooni. Ta tõi uusi puid ja selle kohta oli tšekk. Uurija ei tahtnud seda tšekki näha. Summa pani umbes, uute puude järgi. Põlenud kuuris ei olnud elektrit sees, kõrval kuuris oli elekter. Pühapäeval oli Paejärv juba läinud. Peale seda pole põlemisi olnud (II kd., tl. 103-104). Kannatanu J.T. andis ütlusi selle kohta, et Urmet Paejärve ei tunne, teab, et see isik on (osutab süüdistatavale). Vihavaenu ei ole tema vastu. 18.05.2006.a. kella 22 paiku toimus põleng. Kannatanu ei ela ise seal, öösel helistati, järgmise päeva hommikul ta käis kohapeal ja nägi, et kuur oli põlenud ära, söehunnik tossas. Kust tuli alguse sai, ei oska seda öelda. 2 kuuri kuulus kannatanule, kokku oli 4 kuuri. Kõik olid põlenud. Kuurid olid puitmaterjalist, eterniitkatusega. Paljudes kuurides hoiti küttepuud ja muud kola. Kannatanu kuuris olid küttepuud. Kuure kasutas A.N., tema kahju on 1000 krooni. Majast 2 korterit kuulub kannatanule. Üks korter on tühi ja teises elas suulise kokkuleppe alusel N. Kahju 30 tuhat krooni on kuuride taastamisväärtus. Maha põles kuur mõõtmetega 6 m korda 6 m ja kõrgus 3 m. Kahjusumma on 2 kuuri maksumus. Tal paluti väärtus hinnata, 2 kuuri maksumus. 9 Kannatanu ise tegeleb ehitusega ja tegi kalkulatsiooni, et kui peaks taastama, siis sellise summa maksaks. Puitmaterjal ja eterniitkatus, vundament, laudis, prussid (II kd., tl. 79 pöördel, 80). Kannatanu A.N. andis ütlusi selle kohta, et tunneb Urmet Paejärve A,.P kaudu. A.P. oli tema elukaaslane 3 aastat. A on Urmeti noorem õde. Nad elasid Põlvamaal V. külas J.T. elukohas, suulisel kokkuleppel. 18.05.06.a. kell 10 läks põlema kuur. Kui avastasid oli tuli korstnas. Kuur oli majast 4-5 meetrit eemal. Igal korteril on oma kuuriboks selles kuuris, 4 boksi on kokku. Üht boks kasutas kannatanu. Tagantpoolt oli kuur põlema pandud, põles täielikult maha. Kannatanul põlesid ära pikad küttepuud, 3 tihumeetrit, ootasid lõikamist. Kahju on 1000 krooni, küttepuude väärtus. Urmet Paejärve külla tulekuga hakkasid toimuma põlengud. Enne ei olnud põlenguid. Metsa see on põlenguid olnud. Sel ajal, kui Urmet nende juures elas oli vähemalt 3 põlengut oli, võib olla ka rohkem. Tavaliselt Urmet kutsus tuletõrje, tema oli esimene kes avastas. Kuuri põlengu avastas A.P., kes läks välja ja tuli oli juba eterniidis. Kannatanu oli köögis. Peale kuuri põlengut läks Urmet ära, peale seda ei olnud ühtegi põlengut (II kd., tl. 87 pöördel – 88). Tunnistaja A.P. andis ütlusi selle kohta, et Urmet Paejärv tuli nende majja elama 2006.a. veebruari lõpust märtsi algusest. Kui Urmet Paejärv tuli sinna elama, hakkasid põlengud toimuma. Kõigepealt läks põlema kolhoosi väetise küüni juures olev kulu. 5-6 kulu põlengut oli, kõik eri kohtades. Esimene oli suurem tükk, 10x 5 meetrit, teised olid väiksemad. Urmet ise kutsus tuletõrje. Tema oli ikka esimene, kes põlengu avastas. Ise ta siis kutsus tuletõrje.
9. mail ülemus tuli tunnistajale ütlema, et kodus on põleng. Autod olid tee juures. Olid ka naabrid. Urmet ja A tulid talle vastu. Urmet aitas kustutada. Tunnistaja ei teadnud viimase kuuri sisust midagi. Urmet ütles abikaasale, et ärge minge sinna, et seal on gaasiballoon. Ju ta pidi teadma. Urmet ei oleks saanud kuuri minna, see oli lukus. Uksest ta sisse ei oleks saanud. Kuuri seinte vahelt näeb läbi. Tunnistaja nägi ühte ballooni peale põlemist. Rohkem gaasiballoone ei olnud. Peale põlemist, laupäeva õhtul Urmet Paejärv lahkus sealt. Rohkem põlemisi ei ole olnud. Kuur ei ole majast väga kaugel. Tuli läks maja räästasse, aga nad said sellele jaole. Kuur oli kola täis. Kuuris puude jagu põles suurema leegiga ja sealt lõi räästasse (II kd., tl. 104). Dokumentaalsed tõendid: Päästeameti väljakutse lehe (I kd., tl 88-89) andmetel teatas 18.05.2006.a. kell 22.02.53 Paejärv telefoni teel tulekahjust V. külas Valgjärve vallas. Põleb kuur, gaasiballoonid sees. Kell 22.12 täiendav teade: tuli on läinud elumaja räästasse. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd., tl 90-92) andmetel on V. külas Valgjärve vallas Põlvamaal põlenud J.T. kuulunud puukuurid. Tulekahju tagajärjel hävis täielikult puitsõrestikuga puukuur 4x12 m. Hävinud puukuuri kõrval asunud teine kuur 2x4m sai tulekahjustusi vasakpoolsest küljest. Elumaja räästa äärelauad saanud tule- ja kuumakahjustusi. Urmet Paejärv andis ütlusi ka selle kohta, et 25.mai 2006.a. oli ta jälle H pool, jõid õlut, 2 liitrit umbes. R lauda põlengu võttis ka enda peale, sest enamikud asjad olid tema kaelas, ta oli tulekahju ajal õue peal sealsamas, kus põles. Aknast nägi ja läks ka sinna. Katusest oli leek väljas kui nägi. Kustutamisel osales 3-4 autot. Tegelikult saab ta R hästi läbi, viimasel ajal ei saanud, sest oli konflikt kuna ta ei maksnud palka ära, oli pahane R peale. 25.05.06.a. R lauda põlemise kohta rääkis Urmet Paejärv, et pani lauda põlema kohast, kus lauda seinalauad olid katki, pani põlema läbi augu tikuga, heinapallid, 500 kilosed. Ta süütas ühe koha pealt, ei jäänud vaatama, kas läks põlema. H korteris ta nägi, et suured leegid olid katusest väljas. T.M. kutsus tuletõrje. Kui maha põleb siis on suur kahju, hein hävib. Pärast kui tuletõrje tuli, läks ta kustutuse juurde. Ei läinud ligi, suured leegid olid (II kd., tl. 149 pöördel, 150, 154 pöördel, 155) 10 R kuivati põles 2 korda. Kui esimene kord põles, oli Urmet Paejärv isaga kodus. Oli näha kui tuletõrjeautod sõitsid. Isa ütles, et kuivati põleb, et tuletõrje on seal. See oli kella 8.30 ajal. Mäletab, mida uurijale rääkis: tema süütas nailonist jahukotid. Ta on seal varem käinud ja teab, et olid tühjad, katkised kotid. R kuuri põlengu ajal 19.06.2006.a. õhtul kella 7 ajal oli Urmet Paejärv kodus, tal oli vaba päev. Eelmisel õhtul tarbis alkoholi. Sel päeval käis ta üksi R kuuri juures. Ei tea, kes kutsus tuletõrje. Ei mäleta, et tema oleks kutsunud, vist ei olnud telefoni. Sel ajal ta R ei suhelnud omavahel. 30.06.2006.a. põles teist korda kuivati. Nad M.E. tarvitasid alkoholi kella 22-23 ajal N maja juures. Isa magas juba. Alkohol sai otsa ja ta läks tuppa. M läks lauda juurde tööle. 5-10 minuti pärast helistas, et kuivati põleb. Ta ei käinud seal lähedal, leeke oli näha. Ta istus isaga köögis edasi. Siis tuli politsei koeraga nende õuele, võeti andmed nende käest. Politsei ajas jälgi koeraga. Nad istusid köögis ja nägid aknast, et koer ja politsei tulid, tee pealt keerasid õuele. Buss seisis eemal tee peal, 30-40 meetrit kaugemal. 2 politseinikku tuli, üks tuli koeraga M ja R olid kaasas. Urmet Paejärvel olid karvad käe peal kõrvetada saanud, väidab, et pliidi alla tuld tehes. Uurijale rääkis, et tema paberi ja tikuga süütas, pani laudade vahele. Veski põllupoolse seina, ratasveski vastasseina püstlaudade vahele pani paberi, mille süütas. Koera õuele tuleku põhjuseks peab asjaolu, et päeval kella 3-4 ajal käis põllul ja seal olid rattajäljed, silopallide juurest sõitis, viis M süüa. Õhtul tuli M sealt tagasi (II kd., tl 150 pöördel, 152, 155 pöördel, 156). Kannatanu L.R. andis ütlusi selle kohta, et ta andis Urmet Paejärvele tööd, kuid temast ei olnud töö tegijat. Esimene süütamine oli 03.04.06.a., süüdati lauda eesruumis olnud põhk. See võis olla kella 3 ajal öösel. Päev varem, 01.aprillil tuli Urmet kannatanu lauda juurde ja küsis abikaasalt 200 krooni. Abikaasa ütles, et see on häbematus, küsis kes on õpetanud teda nii käituma. Urmet ei vastanud ja ütles, et teil läheb siin halvasti. See põlemine oligi südaööl. Kannatanu abikaasaga olid laudas valves öösel. Nad olid puhketoas ja tundsid suitsu lõhna. Läksid vaatama ja nägid, et eesruumis põles põhk. Süüdatud oli 4-5 kohast aga see oli väljast toodud põhk ja hästi ei põlenud. Tikuga seda ei olnud võimalik süüdata, oli kasutatud kindlasti abivahendit. Kannatanu helistas Päästeteenistusse, ütles, et suurt leeki ei ole, et on tulekustutid ja vesi ja et on kahekesi ja püüavad ise ära kustutada. Päästeteenistus jäi ootele. Läks 1,5 tundi umbes ja nad said leegi ära kustutada aga pärast suitses veel päev aega kuni kõik põhk välja kanti. Kohapeal ei õnnestunud kõike ära kustutada. Leek oli väike, suurt kahju ei tekkinud. Lauda ees oleva ruumi puitkarkass osaliselt põles aga seda välja vahetanud ei ole. Kahju on 1000 krooni: 100 krooni eest põles karkassi, 900 krooni on paari tonni põhu väärtus. Jäljed viisid sinna, kus Urmet Paejärv elas. Oli värskelt sadanud lumi ja selged jäljed olid hästi näha, läksid tema elukohta. Kannatanu palus tulla kohalikul konstaablil seda asja vaatama. Pluss kraadid olid väljas, ütles, et kui tuleb paari tunni jooksul on asi selge aga konstaablil ei olnud võimalik tulla ja see jäi fikseerimata. Olid ühe inimese jäljed. Urmeti elamine süütamise kohast oli umbes 150 m kaugusel, jäljed tulid süütamise kohani ja läksid. Mujal neid jälgi ei olnud. Olid kummiku jäljed. Kannatanu kõndis jälgede kõrval Paejärve elukohta peaaegu ukseni, kuhuni jäi 10 m, aga oli näha, et jäljed läksid ukseni välja. Kui kütust varastas, siis olid teised jalanõud ja süütamisel teised. Ta teeb seda kogu aeg, et vahetab riideid ja jalanõusid. Süüdistatava Urmet Paejärve väitele ta ei saanud olla hommikul nii vara veskil, sest ma ei liigu nii vara ja heledat dressipluusi mul ei ole vastas kannatanu L.R., et sama dressipluus oli seljas (süüdistatav kannab istungil heledat dressipluusi) (II kd., tl. 81, 84). Teise süütamise ajal kui kannatanu kohale läks, siis Urmet oli seal väga heas meeleolus. Vestles kõigiga. Oli versioon, et näe mis V on teinud. Tema nägi V seal. Kannatanu ei tea kuidas Urmet lauda juurde sattus. K.A., elas puhkeruumis, oli seal öösel, tema elu oli ka ohus. Isesüttimine ei ole võimalik. Puhkeruumis on elekter. Põlema läks teiselt poolt, kus on küün lauda otsas. Lauda põlenguga tekitatud kahjuks hindab kannatanu 400 tuhat krooni 25.05.06.a. põlengu kahju 454 tuhat krooni kohta on tehtud 11 kalkulatsioon. Pindala on 130 ruutmeetrit- 2,5 tuhat krooni ruutmeetri maksumus, 325 tuhat krooni kokku. Heinaküün 80 ruutmeetrit, ruutmeetri maksumus 1500 krooni- kokku 120 tuhat krooni. Küünis olev hein 12 tonni, 1 tonn 500 krooni, kokku 6000 krooni. Koristustööd umbes 3000 krooni. Kokku 454 tuhat krooni (II kd., tl. 82). Laudakompleksi põlemisel nägi kannatanu Urmet Paejärve. Kui hoone oli põlenud 20 minutit umbes, siis Urmet oli seal. Ta ei aidanud kustutada, püüdis näidata, ütles, et on päästeameti välja kutsunud. Laudakompleksi põlemises ei osanud esialgu kedagi kahtlustada, aga pärast, kui kannatanu rääkis kohalike inimestega, siis veendus, et Urmet tegi seda. Sellise veendumuse andis jutuajamine K. Urmet käis traktorikütust pakkumas temale. Vahetult enne süttimist nägi teda lauda juures. 27.05.06.a. läksid põlema viljakuivati ja hoidla. Sel ajal oli kannatanu karjamaal. Perenaine ütles, et ühtki looma ei ole koplis ja ta läks vaatama. Juhuslikult nägin Urmetit kuivati hoone lähedal tee peal, vahetult kuivati kõrval, heledapoolne pluus seljas ja kapuuts ka oli peas, tumedad püksid. Kannatanu tundis ära, et oli Urmet, väidab, et temas ei saa eksida. Oli varahommik, kedagi teist ei liikunud seal. Kannatanu tuli lauda juurde, selleks läks 20 minutit. Kui lauda juurde sai, olid tuleleegid juba suured ja ta helistas päästeametisse, tuli tuletõrje. Kannatanu helistas vennale, kes ka tuli sinna. Nad pidasid nõu ja otsustasid, et ilma politseikoerata hakkama ei saa. Koera ei saanud ja jäljed jäid avastamata. Kuivati põles 2 korda, teine põleng oli 30.06 06.a., põles sama kuivati teisest otsast. Kannatanu oli ise väljas sel ajal, kuid ei mäleta kas ise nägi põlemist või keegi ütles. Kuivati on võimas kolhoosiaegne teraviljakuivati, kõrgus kuni 10 meetrit.. Kannatanu nägi leeke, mis ulatusid üle hoone. Ta helistas päästeametisse ja ütles, et tulgu paljude masinatega, tulid kiirelt kohale. Kuivatis oli palju seadmeid, paljud asjad olid seal hoiul: teraviljaveski, kreissaag, viljateod, ehitusmaterjal 8 thm, 6 lauda välisust. Kannatanu hindab kahju 507 tunde krooni ulatuses, 2 põlemise kokkuvõte ja selle kohta on tehtud kalkulatsioon (I kd., tl. 45, 46; II kd., tl 82 pöördel -83). 30.06.2006.a. süütamise uurimine läks professionaalselt tänu Elva uurijale. Kannatanu sai selle politseitöötaja telefoninumbri, kellel on koer ja ta oli nõus tulema. Anti luba ja nad olid koeraga kohal 15 minuti jooksul. Koer läks autost välja, laudast põlengu juurde ja jooksis sealt kohe edasi, politseinik jooksis koerale järgi. Koer läks silopallide juurde, silopallid olid lõhutud. Urmet jälle püüdis näidata et V on süütanud, seepärast läks V elamise suunas ja enne tema elamist pööras ära. Koer viis siis Urmeti ja V elukohta ukse ette. Kannatanu jälgis koeraga tegutsemist. Ta nende õue ei läinud, jäi maanteele, 50 m majast. Politsei koos koeraga käis toas. Isa ja Urmet eitasid täielikult, nemad ei olevat väljas käinud. Tänu sellele, et koer saadi, jäi see põleng viimaseks. 19.06 kuuri põlengut nägi pealt abikaasa, kes läks Nõosse, sõitis mööda sealt ja märkas, et kuur põleb. Ta jooksis kannatanu juurde, kes oli kuurist 200 m eemal koplis loomade juures, parandas söödasõime. Nad helistasid päästeametisse, tulid kohale. Oli väga tuleohtlik aeg, leegid olid suured, kuiv materjal. Päästa ei õnnestunud midagi. Peale põlemist käis kannatanu Paejärvede pool, küsis, kas võõraid ka kedagi on. Talle öeldi et ei ole. Kannatanu küsis, et miks põlema panite ja talle vastas V P, et ise läks. Kuur on Paejärvede elamise lähedal, vahe 20-30 meetrit, sisuliselt ühe talu hooned. Paejärvede elamine, kuur, laut ja kuivati on kõik ühel õuel, hoonete vahe üle 30 meetri ei ole (II kd., tl. 83). Tunnistaja K.R. andis ütlusi selle kohta, et lauda põlemise ööl oli ta seal. Talle helistas L.R., kes ütles, et talle kuuluv hoone põleb ja palus sinna minna. Ta kartis, et lüpsikarja hoone võib ka süttida. Põlev ruum oli kuuri sarnane. Ta läks autoga kohale. Ta ei osanud siis isikut nimega seostada. Kohtuistungil võib öelda, et Urmet Peajärv oli seal õuel. Seal oli noori palju. Ta nägi Urmetit seal. Ta oli teiste juures ja suhtles nendega. Tunnistaja on Urmetit näinud venna maja juures ja ära ajanud. Ta tuleb õhtul mitu korda. Ta ei vaidle, allub korraldusele. Kui on teda ära ajanud, siis mõne aja jooksul püüab uuest siseneda. See on olnud öisel ajal (II kd., 104 pöördel, 105). 12 Tunnistaja Ottomar Virk andis ütlusi selle kohta, et on Urmet Paejärvega seoses käinud ühel väljakutsel. Kannatanu L.R. tuleb nimepidi meelde. Tunnistaja töötab Lõuna Politseiprefektuuri patrulltalituse vanemkonstaablina, politseinikuna 8 aastat, koerajuhina on töötanud 6 aastat. 30.06 oli väljakutse M. külla. Olid patrullis, paarimees oli Traus. Väljakutse põhjuseks, et just oli kuivati põlema pandud ja nad sõitsid sinna, jõudsid tuletõrjeautodega enamvähem samal ajal, väike probleem oli koha täpse leidmisega. Kustutamine käis, nad vaatasid sündmuskoha üle. Töö oli koeraga. Vaatasid, kus on võimalik tööd teha. Tee peal ei olnud koeraga midagi teha. M. küla poolt tulles jääb kuivati paremale. Vasakul on heinamaa, koppel. Karjamaa peal läks ta jäljele, paralleelselt teega ja koplis võttis koer jälje. See oli kuivatile suhteliselt lähedal, mitte kuivati kõrval kohe. Kui ei tea kindalt jälje alguspunkti, siis liigutakse nii, et jõuda risti peale jäljele. Oli vahetus läheduses. Jälg ei saanud vana olla, koer reageeris aktiivselt jäljele, 1-2 tunni vanune jälg võis olla. Jälje trajektoor läks üle heinamaa, jõudis välja asfaltteeni, mis tuleb Valga trassilt, tee mis sõidab läbi M. küla, siis kuivatist tagasi vasakule, kus M. asula ongi. Karjakoppel oli seal või laut. Jälg läks ühe maja hoovi, seal oli koer ja tuli keegi inimene, kuna oli värske lõhn, siis koeraga enam tööd ei saanud teha. Maja juurest enam värsket jälge ei läinud. Enne maja on aed ja sinna jõudsid. Oli raske maastik, loomad olid peal, koer eksles. Silopallid olid, sealt vahepeal ta tegi tiiru. Ta ei lasknud ennast loomadest häirida, need jäid teisele poole. Nende koer oli maja sissepääsu juures ketis. Tunnistaja läks neile külla (osutab vahialusele)ja tema isa (osutab V.P.), nad kutsusid sisse. Rääkisid, et käisid päeval tööl ja nüüd ei tule und. Oli öösel kell 2 kui väljakutse oli, kindel ei ole. Tundus imelik, et oli raske töö aga und ei tule. Jõid õlut ja mängisid kaarte. Ema nähtavasti magas seal. Urmet Paejärvel olid peas heinapebred ja käevars oli kärsanud, karv muutunud iseloomulikult. Rääkisid süütamisest, nad tulid elavalt teemaga kaasa ja rääkisid, et elavad ise ka hirmu all ja on väga pahased. Kui ütlesid, et eks püütakse rohkem patrullida küla vahel, nad palusid läbi astuda. Koeraga töötamise kohta rääkis tunnistaja et koer on õpetatud kõige värskemat jälge üles võtma või etteantud lõhna järgi. Ei olnud ette anda lõhna ja seepärast ajas kõige värskemat jälge. Kui teine inimene tekitab värskema lõhna, siis ei saa enam jälge ajada, sest ei tea, kas on eelnev lõhn või uus. Kas koerajuht saab olla 100% kindel, et see lõhn mida alguses ajab läheb ka lõpuni? Kui on saanud ajada 60 meetrit, siis on lõhnamälu ja kui ei ole inimest vahel, siis saab ajada. Antud juhul sai ajada 60 m, algus oli väga hea. Inimene takistab uue värske lõhnaga. siis, kui inimesed oleksid väljas olnud, oleks võimalik, et koer oleks leidnud ka inimese, kelle jälge ta ajas, see peab toimuma vahetult. Ei saa kunagi öelda 100 %, saab öelda, et on läinud inimene, aga mitte seda, kes neist. Koeraga töö algab territooriumile kujuteldava ringi ümber tegemisega, kas läheb välja värsket jälge. Põhimõtteliselt ainult värsket jälge sai kontrollida. Oli tulekahju ja ei saanud pärsi ligi minna, oli kuumus. Tunnistaja võttis järgmise koha, kus oli reaalne, et see inimene pidi sealt läbi minema. Otsisite sealt, kust koer oleks saanud jälje leida ja koer leidis. Üks inimene sealt kõndis viimase aja jooksul ( II kd., tl. 85 pöördel, 87) Dokumentaalsed tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli 01.07.2006.a. andmetel (I kd., tl 8-26) on vaadeldud sündmuskohta M. külas Nõo vallas 50 meetri kaugusel Kirsi talust. Kirjeldatud on kuivati põlemisejärgseid tagajärgi. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel. Sündmuskoha vaatlust on teostanud Lõuna Politseiprefektuuri politseiinspektor. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 27.05.2006.a. andmetel (I kd., tl 114-124) on vaadeldud sündmuskohta M. külas Nõo vallas. Kirjeldatud on kuivati põlemisejärgseid tagajärgi. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel. Sündmuskoha vaatlust on teostanud Lõuna-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja. Esmane tulekolle asub kuivati põhja poolses küljes. Põhja poolsest seinast umbes 3-4 meetri kaugusel on näha jalgratta rehvi jäljed. Skeemi kohaselt suunduvad 13 rattajäljed kagu-loode suunalisele teele kuivatist idas. Fototabeli andmetel on rattajäljed teevälisel pinnasel selgesti eristatavad. Rehvijälje ja Urmas Paejärve jalgratta rehvi visuaalsel võrdlemisel saab teha järelduse, et jälg on jäetud Urmas Paejärve rattarehviga. Sellele viitavad ka pinnase jäägid rehvi mustri vahel ja külgedel. L.R. ütluste olustikuga seostamine on kirjeldatud ütluste olustikuga seostamise protokollis (I kd., tl. 30-42) Päästeameti väljakutse lehe andmetel (I kd., tl 110-111,135) 27.05.2006.a. kell 07.15.52 teatas Laius tulekahjust M. külas Nõo vallas: põleb kuivati. Päästeameti väljakutse lehe andmetel (I kd., tl 135) 19.06.2006.a. kell 19.54.23 teatas Paejärv tulekahjust M. külas Nõo vallas: põleb kõrvalhoone. Urmet Paejärv andis ütlusi ka selle kohta, et 26.mail 2006.a. õhtul käis ta isaga koos T.V. maja juures. Enne seda oli H pool, jõid õlut. Väidab, et ei käinud maja juurest ära, aga istus all trepi peal, hingas värsket õhku. Enne V maja süttimist sõitis ta H poolt jalgarattaga sinna poole küll õhtupoole, väljas oli pime. V.T. teeotsas keeras ära. V teeotsani sõitmise ja maja süttimise vahe oli 30 minutit umbes. Ta tuli oma maja juurde tagasi ja sealt nägi põlemist, suure leegiga põles saviseintega kõrvalhoone. Tal olid V mõned konfliktid, aga nad lahendasid need ära. Varem ta on rääkinud, et pani lauavirna põlema paberi ja tikuga. Paberi sai ta sealtsamast koli juurest. Suur hein ja lauavirn oli vastu hoonet, ta pani paberi laudade vahele (II kd., tl. 150, 155). Kannatanu T.V. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et ta ärkas õuest kostvate paukude peale. Kui majast välja tuli, olid tuletõrjeautod juba kohal ja kustutasid tuld. Kui ta veidi ringi vaatas, nägi oma elamise lähedal seismas Urmet Paejärve koos isaga. Kannatanu arvamuse kohaselt olid mõlemad purjus. Mõlemad kõndisid heinamaal ringi ja naersid. Kannatanule tundus väga imelik, et inimesed, kelle õuel põleb hoone, tulevad eemale teisele tulekahjule. Normaalne inimene kaitseks sellises olukorras oma vara, mitte ei hulguks ringi. Kord viina juues rääkis Urmet talle, et tema juba vahele ei jää. Ta selgitas, et võtab kellegi ukse tagant võõrad jalatsid, teeb mingi kuriteo ära ja viib siis jalatsid tagasi. Nii loodab ta teise isiku oma teo eest süüdlaseks teha. Tulekahjuga kannatanule tekitatud kahju on vähemalt 200 000 krooni (I kd., tl 104-107). Tunnistaja K.R. andis ütlusi selle kohta, et tuletõrje suundus L.R. hoonete juurest ka teisele objektile, T.V. hoone juurde. Tunnistaja oli L objektil ja nägi ühte jalgratturit, kes sõitis V suunda. Tal oli huvi näha seda sõitjat. Jalgrattur liikus kiirest ja tunnistaja otsustas talle autoga järgi sõita. Vaatles teda, sõitis temast aeglaselt mööda. Ees oli veel maad ja siis pööras ringi, sai teda ka eest poolt jälgida. T.V. hoone siis ei põlenud. See rattur oli Urmet Paejärv. Tunnistaja ei oska kellaaega öelda, ilmselt peale südaööd, hakkas juba valgeks minema. See oli meeste ratas. Taga pleksiklaasi ei olnud. Porilauad olid erinevat värvi. Ta tuli tagasi L territooriumile ja nägi sealt eemal tulekahku sümptomeid. Algul mõtles, et on auto tuli. See ei liikunud. Varsti oli suitsu näha. Kui suitsu nägi, siis sai aru, et põleb. Suundus L objekti kustutamiselt sinna, V hoonete juurde. Tunnistaja nägi ratast oli vana lauda juures seina ääres, V ja Urmet Paejärve elukohaks oleva maja läheduses. Tunnistaja tegi kindlaks, et see oli sama ratas. Ta nägi teist korda sama inimest, siis tuli ta juba isaga. Nemad läksid tee peal. Tulid kõlava jutuga. Nad väljendasid seda, et läksid tulekahju vaatama. Enne nad vaatasid tunnistaja venna tulekahju, mis sai kustutatud. T.V. tunnistaja ei näinud (II kd., 104 pöördel, 105). Urmet Paejärv andis ütlusi ka selle kohta, et 10.08.2006.a. metsapõlengu päeval käis ta õhtul kella 19.30 ajal Nõos poes õlut toomas. Tema tee viis mööda kohast, kus mets põlema läks. Põleng oli metsavahel, enne M. küla lõpu, umbes 5-8 meetrit teest. Ta istus seal, oli väike lõkkeplats, pani lõkke 14 põlema ja unustas selle põlema. Ta oli lõkke ääres 20 minutiti umbes. Teadis, et sel ajal oli tuleohtlik aeg. Väike lõke oli. Ta tuli lõkke juurest püsti, läks teisele poole teed ratta juurde ja sõitis minema, ei tea miks. Jalgrattur tuli talle vastu umbes 100 meetri kaugusel lõkkest. Ta ei teadnud, et metsa see on talu. Kohast, kus lõket tegi, ei näinud maja. Pärast tuli meelde küll, et lõke jäi kustutamata. Kui meelde tuli, siis tuli juba politsei sinna (II kd., tl. 152 pöördel, 153). Kannatanu L.T. andis ütlusi selle kohta, et 10.08.06.a. kella 21 paiku või natuke rohkem helistati ja öeldi, et tema mets põleb. Reageeris koheselt, võttis kustutusvahendid ja sõitis 2 km kaugusele sündmuskohale. Jõudis sinna koos tuletõrjega. Süütamise koht veel suitses, põlenud kuused olid. Eelnevalt tulid külaelanikud, kes olid kustutanud. Elvast tuli politsei. Aivar Toop ütles, et ta tuli Keeri poolt jalgrattaga ja talle vastu sõitis Urmet Paejärv rattaga, kes lisas kiirust ja tõmbas kapuutsi pähe sel ajal kui nad kohtusid. See oli põlengu lähedal. Võis arvata, kes see kapuutsiga noormees oli. Politsei läks Ilbu tallu järele talle, ta kuulati üle. Kannatanu kustutas ära süütamise kohad. Oksad olid pandud püramiidi, et paremini põlema läheks. Nii tehakse lõket. Kes on pioneer olnud, see teab, kuidas õpetati lõkke tegemist. Oksad olid laotud 0,5 m kõrgusele, ümbrusest korjatud umbes 15 oksa. Oli aeg, kus üle Eesti metsad põlesid. Oli reaalne, et 100 või rohkem hektarit metsa võis põlema minna, looduskaitseala, elamu metsa sees, kus olid alaealised lapsed. Kui mets oleks läinud põlema oleks olnud see katastroof. Oli põlengute rea viimane põleng, kus saadi süütajale jälile. Kannatanu metsast oli põlenud 3-4 ruutmeetrit. Talle satuti kohe peale, oli juhus. Muidu oleks mets põlema läinud. Süütamise koht on kõrvaline koht, metsa sees. Kannatanu väidab, et see on välistatud, et keegi juhuslikult pani põlema tee pealt. Süütamise koht ei olnud päris tee ääres, on üks rida kuuski vahepeal, erineva kõrgusega kuused. Kannatanu hindab kahju 100 kroonile. Kannatanu väitis, et rääkis ka Jaan Sultsiga, kus Urmet käis jalgrattaga. Ta ütles, et Urmet elab Ilbu talus mis kuulub talle ja ta kinnitas, et see asi klapib ajaliselt. Nende teada käis Urmet Nõos poes (II kd., tl. 80 pöördel, 81). Tunnistaja Aivar Toop andis ütlusi selle kohta, et
10. augustil 2006.a. sõitis ta Keeri poolt rattaga töölt koju Meerile. Sõitis rahulikult ja nägi, et keegi tuli jalgrattaga M. poolt ja sõitis temast mööda. Kui ta tunnistajat nägi, hakkas kiiresti sõitma. Siis nägi tunnistaja paremat kätt tule kuma. Tee äärest umbes 10 m kauguselt nagu väikest lõket, nagu päikeseloojang. Lähemale jõudes sai aru, et see on tulekahju. Ala, mis põles, oli 10 m
11. Tunnistaja läks endast välja, jõudis lähimasse külla, koputas, inimesed magasid. Ta helistas 112, läks segadusse. Ei osanud selgitada, kus põleb. Üks naine tuli appi selgitama, kuhu tulla. Küsiti, kus põleb, ta juhatas ja inimesed läksid vaatama. Tunnistaja jäi tuletõrjet ootama, hakkas ka sinnapoole minema. Tuli tuletõrje ja ka politsei. Oli hämar, tal olid tumedad riided, kapuutsiga, tume, hallikas, kapuutsiga ese. Nägu ei näinud, tunnistajale tundus nii, et ta varjas nägu, pea oli all. Tunnistaja ei tea, kas oli meeste- või naiste ratas, tumedama raamiga, väiksem ratas oli. Ta tuli sealt suunast, kus tulekahju oli. Rattur oli kuskil 200 m tulekahju kohast eemal, kui tunnistaja teda nägi. Rattur oli rohkem poisikene, nii 12 aastat vana. Politsei arvas, kes see võis olla. Nad pakkusid võimalust talle näidata ühte poissi, tunnistaja vastas, et võivad tuua, aga ta ei tunne teda ära. Teisi tunnistaja ei näinud. See oli peale kella 21.
12. Tuli võis olla tunnistaja pikkune, ta on 1.74 või 1.75 pikk. Oli kuiv aeg, tuleohtlik aeg (II kd., tl. 107). Dokumentaalne tõend: Lõuna Politseiprefektuuri Elva linna ja maakonna patrullipiirkonnas 10.08.2006.a. patrullilehe andmetel (I kd., tl 149-150) kella 22 ajal .M pandi põlema L.T. mets ja kustutatud. Aivar Toop nägi arvatavat süütajat ja andis kirjelduse. Kahtlustatav Urmet Paejärv eitab süütamist, kuid tunnistas, et tõesti sõitis ta jalgrattaga tol momendil sealt metsast läbi. 15 Urmet Paejärvele esitatud süüdistuses vara rikkumist, hävitamist ja süütamist 2006.a. mais, juunis ja augustis süüdistatav ei tunnista. Samas ei ole süüdistuse nendes episoodides süüdistatava kohtuistungil antud ütlused täies ulatuses tõendina välistatud. Süüdistatava ütlused tõendavad nimetatud tegude toimepanemise aega, kohta ja viisi. Süüdistatav oli kõigi põlemiste juures ning nägi vahetult toimuvat. Kuritegude toimepanemise aeg ja koht on tõendatud ka kannatanute V.P., A.H., L.R., T.V., L.P. ja A.N. ütlustega, tunnistajate K.R. A.P., O.V. ja A.K. ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, sündmuskohtade vaatlusprotokollidega, kahtlustatava Urmet Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokolliga (I kd., tl 190-204) ja päästeameti väljakutsetega. Kannatanu T.V. ütlused on avaldatud

§ 291p. 1 alusel.

Teised kannatanud ja tunnistajad on ütlusi andnud kohtus vahetult. Kohtuistungil ei tekkinud kahtlusi kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kuritegude toimepanemise viisi tõendavad samuti süüdistatava ütlused. Süüdistatav rääkis kohtus, mida ta oli uurijale rääkinud. Järgnevatele küsimustele teo asjaoludest andis süüdistatav üksikasjalikke ütlusi, kuidas ta kasutas süütamiseks paberit, kust ta paberi võttis ja selle süütamise tulemusena saabus tagajärg. Tagajärge ei jäänud ta alati ootama. Eelpool on kohus avaldanud seisukoha, et 06.03.2006.a. kuriteos on süüdistatav andnud süüd omaksvõtvaid ütlusi. Selles episoodis

§ 289

alusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil süüdistatava eeluurimisel antud ütluste avaldamise järel meenusid süüdistatavale teo asjaolud. Urmet Paejärve ja A.H. ütlused kattuvad selles, et pärast alkoholi tarvitamist lahkunud Paejärv tuli H juurde tagasi ja viimane ei lasknud teda sisse. Seejärel asus süüdistatav tegutsema. Süüdistatava ütlused on teo toimepanemise aja ja viisi suhtes usaldusväärsed. H juures paberikasti süütamise järel kattis ta selle räbalaga. Seda asjaolu tõendavad R ütlused. Tule katmine ja seetõttu õhu juurdepääsu tõkestamine takistas tule kiiret levikut. Saabunud tagajärg on otseses põhjuslikus seoses Urmet Paejärve tegevusega, millega ta põhjustas ohu majas magavate A.H. ja R.R. elule ning tervisele. Kannatanu A.H. ütlustega on tõendatud tekitatud materiaalse kahju ulatus, 500 krooni. Süüdistatav eitab enda tegutsemist süütajana, v.a. H kahju tekitamises. Selles episoodis on eelpool kohus analüüsinud tõendeid ja jõudnud järeldusele, et süüdistatava ütlused tõendavad ka teo toimepanijat. Süüdistatava ja kannatanu A.H. ütluste järgi avastas Urmet Paejäev N maja põlemise. Süüdistatava ja kannatanu H ütluste järgi oli Urmet Paejärv väga tähelepanelik maja suhtes Ta tuli H poole tagasi pimedal ajal. H juures ruumis põles tuli. Väljas ei olnud laternavalgustust. Ka N majas ei olnud valgustust (II kd., tl 156 pöördel). Valgustatud ruumist välja pimedusse tähelepanelik jälgimine kinnitab süüdistatava teadmist toimunud teost. Oma käitumisega äratas ta põlemisele tähelepanu juhtimisega teo toimepanija kohta põhjendatud kahtluse ka A.H.. Kohus on jõudnud järeldusele, et uuritud tõenditega on tõendatud N maja ja sauna süütamine Urmet Paejärve poolt. Ka sauna põlemise eel oli Urmet Paejärv viimane, kes sauna juurde pärast joomingut jäi. Kõigile eelnimetatud süütamistele on omane asjaolu, et Urmet Paejärv oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Hinnates süütamise järgset Urmet Paejärve käitumist on kohus jõudnud järeldusele, et N maja süütamise järel käitus süütaja erinevalt H ja R koridoris süütamisest, samuti N sauna süütamisest. Viimastel juhtudel oli ta ükskõikne saabuva tagajärje suhtes. Ta lahkus süütamise kohast, H juurest ega teatanud ka sauna süütamisest. H koos alkoholi tarvitanud, teadis ta H joobeseisundist, mis seadis kannatanu ohu suhtes vähemkaitstud seisundisse. Kannatanu L.R. ütlustega on tõendatud sauna asukoha läheduses tiheasustus, mis oli tekkinud endise talu neljaks kinnistuks jagunemise teel. Hoone süütamine öisel ja kuival ajal muutis olukorra üldohtlikuks järelevalvetuse tõttu. Oht naabruses elavate isikute elule ja tervisele oli reaalne. 16 Süütamise koosseisu subjektiivsete tunnuste osas piisab kaudsest tahtlusest. Urmet Paejärv süütas otsese tahtlusega. Süütamise järel möönis ta inimeste elu ja tervise ohtu seadmist. Seetõttu on tegu tagajärje suhtes toime pandud kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud süütamisel süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Erinev oli olukord N maja süütamisel. Majas elasid süüdistatav ja tema isa. Aeg, mis kulus süüdistataval kodus käimiseks ja seejärel tema kõrgendatud tähelepanu kodu suhtes ei võimalda järeldada tema tahtlust kodus magava isa elu ja tervise ohtu seadmises. Süütamise koht oli valitud. Maja välisseina ja isa magamise koha vahel oli tühi tuba. H juurest ärakäimise ajal käis süüdistatav majas sees suitsude otsimise ettekäändel. Seda asjaolu arvestades ei ole välistatud isa ärkamine. Kui V P ka läks tagasi magama, ei ole tõenäoline lühikese aja jooksul sügavasse unne vajumine. Seega tegutses süüdistatav enne maja süütamist aktiivselt ette valmistades raske tagajärje ärahoidmist. Ta tegutses maja süütamisel kavatsetult, kuid puudus tahtlus inimeste elu ja tervise ohtu seadmiseks. Selles kuriteoepisoodis on süütamine vara rikkumise viis. Kannatanu T.N. ütlustega on tõendatud maja süütamisega tekitatud materiaalse kahju ulatus, 200 000 krooni. Seda kinnitavad dokumentaalsed tõendid: Ergo Kindlustuse eksperthinnang (II kd., tl. 110115) ja ehitusfirmade hinnapakkumised (II kd., tl. 116-122). Tekitatud kahju ületab enam kui 10kordselt 2006.a. kehtinud palga alammäära (3000 krooni) ühes kuus ja on seega oluline kahju karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p. 1 järgi. Kuna süüdistus on esitatud ka KarS § 203 järgi ja KarS § 404 on § 203 eriliik, siis ei riku teo ümberkvalifitseerimine süüdistust muutmata süüdistatava kaitseõigust. Kohus on jõudnud järeldusele, et Urmet Paejärvele esitatud süüdistuses 10.08.2006.a. toimepandud teos ei ole kuriteokoosseis tõendatud. Süüdistatava ja kannatanu L.T. ütlused tõendavad teo toimepanemise aega, kohta ja viisi. Tunnistaja Aivar Toopi ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi selles, et süüdistatav oli teo toimepanemise koha vahetus läheduses. Kannatanu ütlused tõendavad tekitatud kahju ulatust, 100 krooni. Tõendid ei sisalda asjaolusid, millest järeldada põlengukoha vahetus läheduses asuvaid elamuid ja seega ohtu seal elavate inimeste elule ja tervisele. Tekitatud kahju vähene ulatus ei täida ka KarS § 203 koosseisu. Kohus nõustub väitega, et tegu oli toime pandud kõrgendatud tuleohuga ajal, kuid vastutuse küsimuse lahendamine vajab menetlust väärteomenetlusseadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumise järel tuleb materjalid saata kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtmiseks. Süütamise süüdistus on tõendatud kahes episoodis. Seega Urmet Paejärv on süüdi KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra asja süütamises, millega põhjustati oht inimese elule või tervisele. Võõra vara rikkumise ja hävitamise süüdistuses on tegude toimepanemise aeg ja koht tõendatud kannatanute L.R., V.P., I.T., L.P., A.N. ütlustega ja T.V. ütlustega. Tegude toimepanemise viisi tõendavad süüdistatava ütlused ja dokumentaalsed tõendid sündmuskohtade vaatlusprotokollid ja kahtlustatava Urmet Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokoll (tl 190-198, 202) ning ütluste olustikuga seostamise protokoll kannatanu L.R. osavõtul (I kd., tl. 30-42). N, R, V, P ja T hoonete süütamine toimus väljastpoolt. Viimaste kuurides käis süüdistatav päeval sees kuuri seinalaudade eemaldamisega. Sel viisil oli rajatud tee kuuri. Teiste kannatanute vara oli süüdistatava elukoha, töösuhete ja olmesuhete tõttu talle teada. L.R. kuuri uksed jäid lahti kütusevarguse järel. Kannatanute ja tunnistajate ütlustes ning dokumentaalsetes tõendites ei sisaldu neid asjaolusid, mis välistavad süütamise, ka nendel juhtudel, kui ohtu oli seatud inimeste elu ja tervis ja mis eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendatud. Kannatanu L.R. ütluste järgi andis Urmet Paejärv teada võimalikust kahjust, mis talle võib tekkida. Kuigi ta ei nimetanud kahju tekitamise viisi järgnes kannatanule R kahju tema vara rikkumisega ja see toimus mitmel korral samal viisil, süütamise teel. Alkoholi tarvitamise ajal jagas Urmet Paejärv oma 17 tegutsemiskavatsusi kannatanu T.V., kirjeldades jälgede segamise võimalusi, mis võivad viia isikuteni, keda on seetõttu võimalik kahtlustada ja teda kahtlusalustest kõrvale jätta. Uuritud tõendid ei välista Urmet Paejärve võõrast vara rikkuvate või hävitavate tegude toimepanijana. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et ta oli kõigil sündmuskohtadel kohal. Tunnistaja K.R. ütlustega on tõendatud, et 25.05.2006.a. hilisõhtul ja 26.05.2006.a. varahommikul toimunud süütamiste toimepanija oli sama isik. Kui R lauda põlemise ajal äratas tema tähelepanu tulekahju kohast jalgrattaga eemalduv isik, asus ta isiku vastu huvi tundma teda jälitades. Kalev R on varem korduvalt Urmet Paejärvega suhelnud ja tundis teda seetõttu. Seepärast on usaldusväärsed tunnistaja ütlused selles, et süüdistatav oli R lauda põlemise juures ja eemaldus sealt T.V. hoonete juurde. Süütamiste viis, aeg ja koht on sarnased. Süütamised toimusid süüdistatava elukoha läheduses ajal, kui inimeste liikumine oli harv. Tunnistaja O.V. ütlustega on tõendatud, et koeraga 30.06.2006.a. R kuivati põlemise kohast ülesvõetud jäljed viisid Urmet Paejärve asukohta. Jäljed olid värsked ja nende ulatus võimaldas koeral tegutsemist kuni jälgi jätnud isiku asukohani. Koera liikumise teekond on kajastatud paikkonna kaardil (I kd., tl. 41). Koera tööpiirkonda tuli vastu koerale vastu V P, kellele koer ei reageerinud kui jälgede jätjale. Ta tekitas värskemad jäljed ja sellega koera töö katkes. Koera tegevusest järeldub, et põlemiskohast Urmet Paejärve asukohta jälgi jätnud isik ei olnud V.P.. See asjaolu ei välista Urmet Paejärve poolt jälgede jätmist. Tunnistaja O.V. ütlustega on tõendatud ka Urmet Paejärvel iseloomulike tunnuste olemasolu, mis viitavad temale kui süütajale. Tõendid ei sisalda asjaolusid, millest järeldada, et Urmet Paejärvel tulega käe karvkatte kahjustamine on toimunud mujal ja mitte süüdistuses kirjeldatud süütamiste ajal. Kuritegude toimepanemise viisi V. külas, samuti M. külas R ja V vara rikkumise ja hävitamise episoodides tõendavad samuti süüdistatava ütlused. Kannatanute L.R. ja T.V. ütlustega on tõendatud tekitatud kahjude ulatus: L.R. viie põlengu tagajärjel kokku 1 618 000 krooni ja T.V. 200 000 krooni. Ütlusi kinnitavad kahjusid arvestavad kalkulatsioonid ja fototabelid (I kd., tl. 45, 46, 219-229). Tekitatud kahju tuleb vaadelda episoodide järgi. R laudas 03.04.2006.a. põlenud põhu ja konstruktsioonide kahju on hinnatud 1000 kroonile. KarS § 218 lg. 2 järgi loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks KarS § 218 lg. 1 tähenduses asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel karistusseadustiku § -des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Selles episoodis on tekitatud kahju võrdne kahekümne miinimumpäevamääraga kuid ei täida KarS §-s 203 kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikku olulise kahju määra. Seetõttu ei ole 03.04.2006.a. R laudas põlemine ja sellega tekitatud varaline kahju karistatav karistusseadustiku järgi ja kohus ei arvesta seda kriminaalmenetluses kuriteoga tekitatud kahju hulka. Vastutuse küsimuse lahendamine selles episoodis vajab menetlust väärteomenetlusseadustikus sätestatud korras. Ka selles osas tuleb materjalid saata kohtuotsuse jõustumise järel kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtmiseks. Teistes episoodides kahjustuste ulatus ületab enam kui 10-kordselt 2006.a. kehtinud palga alammäära (3000 krooni) ühes kuus ja on seega oluline kahju karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p. 1 järgi. V. külas toimepandud kuriteoga on kahju tekitatud kolmele kannatanule ja seetõttu tuleb ühe kuriteoga tekitatud kahjud summeerida. Kohus ei tuvastanud Urmet Paejärve süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid võõra vara rikkumises ja hävitamises. T.V. ja J.T. kuulunud vara hävis tulekahjus täielikult. Viimasele kuulunud varaga hävis ka kannatanute A.N. ja L.P. vara. Ülejäänud juhtudel on tegemist vara rikkumisega. Kohus ei tuvastanud kriminaalmenetluses kohtueelsel uurimisel tõendite kogumisel menetlusnormide rikkumist, iseküsimus, kas tõendeid oli võimalik koguda enam kui neid kohtule esitati. Kaitsja viide kaitseõiguse rikkumisele Urmet Paejärvega kohtueelses menetluses tehtud toimingutes ei ole põhjendatud. Urmet Paejärve küsitleti kahtlustatavana kaitsja juuresolekul. Ka vahistamistaotluse arutamisel kohtus on osalenud kaitsja. Teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole Urmet Paejärv 18 kaitsja osavõttu soovinud. Ta ise kinnitas kohtus, et ei tundnud vajadust kaitsja osavõtuks. Kahtlustataval on

§ 34lg.

1 p. 3 alusel õigus kaitsja abile. See õigus oli kahtlustatavale enne tema ülekuulamist teatavaks tehtud ja kaitsja osavõtuga talle kaitsja abi reaalselt võimaldatud. Urmet Paejärv oli tegude toimepanemise ajal ja hiljem kriminaalmenetluses täisealine isik. Seetõttu ei olnud

§ 45lg. 2 alusel kaitsja osavõtt kõigist menetlustoimingutest kohustuslik. Sellega Urmet Paejärv on süüdi Kar

S § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra asja rikkumises ja hävitamises, millega on tekitatud oluline kahju. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Urmet Paejärvel KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kriminaalkorras varem karistamata. Väärteomenetluses on teda karistatud 1 korral pisivarguse eest (I kd., tl. 215, 216). Kuna karistuseks määratud rahatrahv 60 krooni on tasumata, ei ole karistus aegunud. Kohtule ei ole esitatud süüdistatava iseloomustust elukohajärgsest omavalitsusest ega tööandjalt. Pidevat töösuhet Urmet Paejärvel ei olnud. Urmet Paejärve on iseloomustanud kannatanud järgnevalt. V.P. iseloomustas Urmetit pojana, kellel olid õppimisega ja kooliskäimisega probleemid. Koolist lasi jalga, teda huvitavad tehnika, elektroonika. Tervisega ei ole tal probleeme olnud. Isal tekkis kahtlusi, kui sauna põlema panemisega vahele jäi. Nüüd on kõik ilmsiks tulnud, pole midagi arvata enam. L.R. ja Urmet Paejärve ning V.P. vahel on palgasuhted. R maksis vähe palka. Nad mõlemad olid solvunud, et nii vähe maksis. Ka teistega oli neid probleeme. Tal ei ole püsivalt töölisi olnud. K on tal seal olnud (II kd., tl. 89 pöördel). Kannatanu L.R. on hariduselt agronoom, töötas koolis 6 aastat. Urmet Paejärve isa elas lauda lähedal ja rääkis talle, et poiss on Helme koolis aga peab koolist ära tulema kuna ei allu koolikorrale. Helistas klassijuhataja ka, kannatanu küsis kuidas poisiga on. Ütles, et tundides ei käi, hulgub küla mööda, kiusab kaasõpilasi. Ta kuulis seda ka isalt kes oli uhke, et ei ole vaja poisile raha anda. Kannatanu oli varem õpetaja M. Internaatkoolis. Enamus õpilastest said korralikud tööinimesed. Ütles isale, et ta oleks nõus poisile õpetama töökogemusi ja rääkis sel teemal ka Urmetiga. Ta nõustus tulema laudatööle. Sel ajal oli laudas abis pensionär, kes oli pikka aega laudatööd teinud ja oli nõus poisile laudatööd õpetama. Ei mäleta täpselt kui kaua Urmet laudas käis. Algusest oli näha, et tööd teha ta ei taha ja kui tegi midagi siis tegi seda lohakalt. Sai ka taskuraha aga kulutas selle joomise peale. Kannatanu nägi, et sellele poisile ei õnnestu tal töökogemusi õpetada. Teda huvitab miski muu. Laudast hakkasid asjad kaduma, elektrimootor ja kütus. Kõiki ei suutnud tõestada, et Urmet on teinud. 1-2 juhust suutis tõestada ja selle kohta algatati väärteomenetlus. On kahju, et koolis ei suudetud teda õpetada ja kannatanu ei suutnud teda õpetada (II kd., tl. 81). Kannatanu L.T. teab seda, et Urmet Paejärv on M. külla ilmunud, ei tunne väga. On küla põliselanikud ja sinna sissetulnud elanikud, kellel ei ole töö- ega elukohta. Selliseid inimesi on palju. M. külas on situatsioon, et põliselanikega probleeme ei ole. Sissetulnud V ja Urmet ilmselt tööotsinguil on tulnud sinna külla. Ei ole tööd saanud ja nii on probleemid tekkinud. Urmet ja V on Kambja valla elanikud tegelikult. Meeril on töökohtadega situatsioon, et on probleeme tööjõuga. Ettevõtjad on erineval tasemel, püütakse odavalt läbi saada. Püütakse sellist odavat tööjõudu leida. Probleem on kui tuuakse 19 inimesi, kes mingi aja teevad tööd, siis on konflikt, joovad. Kasutavad pooleldi peremeheta elamispindu ja teevad lollusi seal. See ei ole normaalne olukord. Pigem läheb raha joomise peale, kaklused. Ilmne näide on arutatav asi. Süütamised on psühholoogiliselt mõjunud külaelanikele. Vanemad inimesed olid iseendast väljas. Kui süütamised algasid, siis püüdis kannatanu kahtlustatavaga suhelda, et leida põhjusi. Põhiline konflikt oli L.R. ja Urmeti vahel. Töövahekord ei laabunud. Olid arusaamatused finantseerimises ja töö tegemises. Miks teised hooned põlesid, ilmselt konfliktid. Kannatanu soovib, et süüdistatavale leitakse mingi väljund. See ülesanne on omavalitsusel, kus ta on registreeritud, kes peaks leidma elamispinna talle. Urmet Paejärv ise iseloomustab ennast laisa inimesena. Seetõttu jäi ka kool pooleli. Õppimisega ja arusaamisega ei olnud probleeme (II kd., tl. 156 pöördel). Urmet Paejärve kuriteod kahjustasid õiguskorraga kaitstud mitmeid õigushüvesid, mida kaitstakse karistusseadustiku erinevate paragrahvidega.. KarS §-ga 199 kaitstav õigushüve on omand, KarS §-ga 203 kaitstav õigushüve on omaniku õigus oma asja vallata, kasutada või käsutada. KarS §-ga 404 kaitstav õigushüve on asja rikkumise või hävitamise eriliik, mis on eraldi süütegu tulenevalt teo eripärast ja üldohtlikkusest. Vastava paragrahviga kaitstakse üldist turvalisust. Kõiki karistamise aluseks olevad asjaolusid arvestades on kohus jõudnud järeldusele, et Urmet Paejärve on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegudest vastavate paragrahvide sanktsioonides ettenähtud raskemaliigiliste karistustega alla keskmise määra. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava süüteoga tekitatud kahju on alla 1000 krooni. 15.03.07.a. karistusseadustiku muudatuste järel vastab see tegu väärteotunnustele. Tegemist on sissetungimisega, mis on kuriteona karistatav ka KarS § 266 järgi. Kuna otsuse tegemise ajal on tegu karistatav, tuleb süütegu kvalifitseerida toimepanemise ajal kehtinud karistusõiguse järgi ja arvestada KarS § 266 sanktsiooni ülemmäära piiridega. Kuna KarS § 266 ettenähtud raskemaliigilise karistuse ülemmäär on madalam KarS § 199 lg. 2 ettenähtud karistuse ülemmäärast, on varguse ulatust ja viisi arvestades võimalik karistus mõista ka alla KarS § 266 keskmise määra. Kuigi KarS § 203 ja § 404 näevad ette alternatiivseid eriliigilisi karistusi, ei ole Urmet Paejärve võimalik mõjutada kergemaliigilise karistusega. Tal puudub võimalus rahalist karistust kanda töö puudumise ning töötahte puudumise tõttu. Muid varalisi võimalusi, mille arvelt karistust kanda, ei tuvastatud. Rahalise karistuse kandmise teeb võimatuks ka kahjude hüvitamise kohustuse ulatus. Kuna Urmet Paejärvele mõistetakse kriminaalkaristus esmakordselt, on KarS § 64 lg. 1 alusel võimalik mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Esmakordsel kriminaalkorras karistamisel kaalub kohus ka võimalust karistusest tingimusi osaliselt vabastamiseks. Urmet Paejärve kuritegude aktiivsust ja tekitatud kahjude ulatust arvestades ei ole tema karistusest tingimisi vabastamine võimalik, ka osaliselt mitte. Urmet Paejärv on kahtlustatavana kinni peetud 15.08.2006.a. (I kd., tl. 152-154). Eelvangistuses viibitud aeg tuleb arvestada karistusaja hulka KarS § 68 lg. 1 alusel ja karistuse kandmise algust hakata arvestama alates kinnipidamisest. Asitõend ja selle suhtes kohaldatud abinõu. Kriminaalasjas on asitõendiks jope, mis on tagastatud kannatanu A.H. (I kd., tl 61-62). Jope kuuluvuses A.H. ei ole vaidlust. Seetõttu on

§ 126p. 2 alusel asi omanikule tagastatud seaduslikul alusel 20 põhjendatult.

Jope tuleb jätta samal alusel omaniku valdusse ja vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid A.H. 500 krooni nõudes, T.N. 111 000 krooni nõudes T.V. 200 000 krooni nõudes, L.R. 1 619 250 krooni nõudes, J.T 30000 krooni nõudes, L.P. 6100 krooni nõudes ja A.N. 1000 krooni nõudes. Kohtuistungil A.H., L.T., J.T., L.P. ja A.N. loobusid hagist. L.R. loobus hagist vargusega tekitatud kahju nõudes. Kohus järeldab, et hagist osaline või täielik loobumine on olnud kannatanute tõelise tahte avaldus ja

§ 310lg.

1 alusel jätab A.H., L.T., J.T., L.P. ja A.N. tsiviilhagid läbi vaatamata. L.T. tsiviilhagi ja L.R. tsiviilhagi 1000 krooni ulatuses jääb läbi vaatamata seetõttu, et süüdistatava tegudes selles osas kahju tekitamisel puudub kuriteokoosseis.

§ 310lg.

3 alusel kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Tsiviilhagid kriminaalmenetluses on põhjendatud kuritegudega tekitatud kahjude ulatuses. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlasel. Kohus mõistab süüdlaselt välja tekitatud materiaalse kahju kannatanutele, kes toetasid kohtuistungitel nõuet. Kahju ulatus on seotud kuriteoga tekitatud kahju ulatusega, mille juurde kannatanud kohtuistungil jäid. T.N. kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele kahju kindlustuse poolt hüvitamata ulatuses. Menetluskulud ja nende hüvitamine

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 5400 krooni.

§ 175

lg 1 p 2 alusel spetsialistile

§ 178

kohaselt makstud summa on 152.10 krooni.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 13 860.85 krooni.

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 225.30 krooni.

§ 175

lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 287.- krooni.

§ 180lg 1 alusel tuleb menetluskulud sisse nõuda süüdimõistetavalt.

Urmet Paejärv on põhihariduseta isik, kellel on seetõttu vabanemise järel raske tööd leida. Tal puudub vara ja sissetulekud. Nendel põhjustel käib menetluskulude tasumine temale ilmselt ülejõu. Samal ajal on ta noor, füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. Süüdlase iga arvestades on võimalik järeldada resotsialiseerumisväljavaateid, mille tõttu jätab kohus

§ 180lg.

3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda kriminaalmenetluses erinevateks vajadusteks tehtud kulud 9525.25 krooni ulatuses. Süüdistatava kanda jääb sundraha ja vähem kui pool kaitsekuludest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. 21 Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 22