4-07-1267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 oktoober 2007.a, Tallinn Väärteoasja number 4-07-1267 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Väärteoasi Alex Puškini (Ditrih) väärteoasi LS §-de 741 lg 2 ja 7435 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.09.2007.a otsus Kaebuse esitaja Alex Puškin (Ditrih),ik: 37801245223, elukoht: x, töökoht: FIE Istungil osalenud isik Menetlusalune isik Alex Puškin RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 10.09.2007.a otsus Alex Puškini (Ditrih) väärteoasjas nr 4-07-1267 jätta sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa, märkides, et karistuse kandmise alguseks lugeda kriminaalasjas vahi alt vabanemise päev või kriminaalasjas karistuse ärakandmisele järgnev päev.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: 1 Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 18 oktoobrist 2007.a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Meelis Moor`i poolt 25.02.2007.a koostatud väärteoprotokolli nr AB 882951 kohaselt A. Puškin (Ditrih) 25.02.2007.a kell 09.00 Tallinnas Liivalaia ja Süda tänava ristmikul juhtis mootorsõidukit BMW 525, reg. nr-ga xxx xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise teoga rikkus A. Puškin liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Tiia Nilp`i poolt 25.02.2007.a koostatud väärteoprotokolli AB 882278 kohaselt A. Puškin 25.02.2007.a kell 10.00 Tallinnas Jakobi tänaval juhtis mootorsõidukit BMW 525, reg. nr-ga xxx xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja tal puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. Sellise teoga rikkus A. Puškin LE § 70 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Harju Maakohtu 10.09.2007.a otsusega väärteoasjas nr 4-07-1267 tunnistati A. Puškin süüdi LS §-de 741 lg 2 ja 7435 lg 1 järgi ning teda karistati 14 päevase arestiga. Karistuse kandmise alguseks loeti kriminaalasjas vahi alt vabanemise päev või kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumise päev. Kohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamisega ja väärteoasjas kogutud tõenditega. Karistusena otsustas maakohus kohaldada aresti, võttes arvesse seda, et A. Puškin jätkas vaatamata varem mõistetud karistustele samalaadsete väärtegude toimepanemist ning varasemad rahatrahvid on tema poolt tasumata.
- Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik A. Puškin apellatsioonkaebuse, milles ta palub maakohtu otsus tühistada või talle mõistetud karistust kergendada. Apellatsioonkaebuse motiivides väidab A. Puškin, et vaidlustatud kohtuotsusega on teda teistkordselt karistatud sama väärteo eest, mille eest teda on juba karistatud Harju Maakohtu otsusega 2007.a märtsis. Apellandi väitel ta pärast 2007.a märtsi kohtuotsusega karistamist samalaadseid väärtegusid toime pannud ei ole. Samuti palub A. Puškin, võimaldada tal aresti kanda ositi, talle sobival ajal. Apellandi väitel ei võimaldanud maakohus oma kohtuotsusega talle aresti ositi kandmist, ehkki ta selgitas kohtule oma rasket perekondlikku olukorda ja kohus lubas tal aresti ositi kanda, kuid unustas seda kohtuotsuses märkida. A. Puškini väitel abiellus ta sel aastal ja tema ülalpidamisel on 4aastane laps. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT APELLATSIOONIKOHTUS: 2
- Apellant- menetlusalune isik A.Puškin toetas esitatud kaebust ja kinnitas, et Harju Maakohtu kohtuniku J.Vernikova poolt on teda 2007 märtsis karistatud kolme viimase väärteo toimepanemiste eest. Täpselt ei mäleta millal need väärteod olid toime pandud ja kas oli tegemist vaidlustatud süütegudega, kuna temale on mõistetud karistuse korduvalt, kuid teab, et märtsis ta uusi väärtegusid toime ei ole pannud. Kinnitab, et ositi karistuse kandmise taotluse esitas ka maakohtus. TALLINNA RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kohtukolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
- Alusetu on apellandi väide, et vaidlustatud kohtuotsusega on teda teistkordselt karistatud samade väärtegude eest, mille eest teda on juba karistatud Harju Maakohtu otsusega 2007.a märtsis. Puuduvad andmed selle kohta, et A. Puškinit oleks varem juba karistatud samade väärtegude eest, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 10.09.2007.a otsusega käsitletavas väärteoasjas. Vastavalt karistusregistri õiendile on A.Puškin( Ditrih) karistatud Harju Maakohtu 08 veebruari 2007 otsusega kolme väärteo toimepanemise eest. Nimetatud ühendatud väärteoasju arutas Harju Maakohtus tõepoolest apellandi poolt nimetatud kohtunik. 2007 märtsis ei ole aga A.Puškin( Ditrih) Harju Maakohtu poolt liiklusseaduse nõuete rikkumise eest süüdi tunnistatud ega karistatud. Karistusregistri andmete õigsust kinnitab ka kohtuinfosüsteemi andmestik.
- Põhjendatud on maakohtu seisukoht A. Puškini suhtes 14-päevase aresti kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud A. Puškinit seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku (KarS) § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varem karistusena mõistetud rahatrahvid on seejuures A. Puškini poolt tasumata. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium A. Puškinile maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga ning märgib, et A. Puškinile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
- Karistusseadustiku § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositi kandmist otsustada üksnes kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise käigus. Harju Maakohtu 10.09.2007.a otsusega väärteoasjas nr 4-07-1267 on A. Puškinit karistatud 14 päevase arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas A. Puškini perekondlikku olukorda. Puuduvad tõendid A. Puškini perekondlike asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Kohtukolleegium loeb paljasõnaliseks ja mitterelevantseks apellandi väidet, et maakohus lubas tal aresti ositi kanda, kuid unustas seda kohtuotsuses märkida. Maakohus ei ole A. Puškinile karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonkaebuses toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber Harju Maakohtu otsust A. Puškinile arestina mõistetud karistuse korraga ärakandmise kohta.
- Ringkonnakohus leiab, et olenematult apellatsioonkaebuse motiividest tuleb täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa. Nimelt on maakohus karistuse kandmise alguse osas eksitavalt 3 märkinud üheks alguse päevaks kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumise päeva. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasjas, milles A.Puškini suhtes on valitud tõkendiks vahistamine, kohtuotsuse jõustumise päeva ei saa siduda temale väärteo eest mõistetud aresti kandmise algusega. See võib viia väärteo eest mõistetud karistuse ja kriminaalasjas kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse üheaegsele kandmisele, mis aga ei ole kooskõlas seadusega. Seega juhul kui kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega karistatakse teda vangistusega, mis täielikult või osaliselt kuulub ärakandmisele, tuleb A.Puškinil väärteo eest mõistetud 14 päevase aresti kandmise alguseks lugeda kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistuse ärakandmisele järgnev päev.
- Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apelleeritud kohtuotsuse sisuliselt muutmata, täpsustades otsuse resolutiivosa. Esitatud apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP MALLE PREIMER 4