Obsah (8)

§ 306§ 310§ 181§ 318§ 319§ 315§ 268§ 309

1 Kriminaalasi nr 1-06-11534 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 27.veebruar 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-11534 kohtueelses

§ 306, § 309 lg 2, § 311, § 314 alusel kohus otsustas: Mõista Vello Sõmerik süüdistuses Kr

K § 135 lg 3 järgi õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu ehk kuriteo puudumise tõttu.

§ 310lg 2 alusel jätta kannatanu U.P.

tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 310lg 3 alusel on U.P.

õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 181lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud riigi kanda.

2 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 5767 krooni 25 senti advokaat Margus Mõttuse süüdistatav Vello Sõmeriku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Üldmenetluseks ettevalmistamise tasu on kaitsjale 19.12.2006.a määrusega välja mõistetud (II,242-243). Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales

1. ja
2. ning 27.veebruaril 2007.a kohtuistungil 23 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ja kaitsja kaitsjatasutaotluse alusel, lähtudes menetletava kriminaalasja keerukusest, kuulub kohaldamisele koefitsient 1,
3. Seega: 1,7 x (23 pooltundi x 125) = 1,7 x 2875 = 4887,
4. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 4887 kroonile 50 sendile käibemaks 18%, see on 4887,5 + 879,95 = 5767,
5. Kohtuotsuse koopia väljastada allkirja vastu U.P. ja Vello Sõmerikule ning kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 21.märtsil 2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD 14.09.2006.a andis Tartu Maakohus süüdistatav Vello Sõmeriku kohtu alla süüdistuses Kr

K § 135 lg 3 järgi (II,126). 05.12.2006.a kohtuistungil, enne kohtuliku uurimisega alustamist, esitas prokurör uue süüdistusakti, milles oli kajastatud muudatus töölepingu lisa ühe punkti osas (II,187). Uude, muudetud süüdistusakti oli märgitud varasema töölepingu lisa punkt 4.1 asemel punkt 4 (II,187,179-182). Kuna süüdistatav ja kaitsja prokuröri esitatud uue süüdistusaktiga tutvumiseks vaheaega ja kirminaalasja arutamise edasilükkamist ei taotlenud ning ka kannatanu oli nõus koheselt kriminaalasja arutamisega alustama, siis jätkas kohus (

§ 268

lg 2,3 alusel) kriminaalasja menetlemist 05.12.2006.a kohtuistungil, alustades kohtuliku uurimisega, prokuröri esitatud uue süüdistusakti alusel (II, 187-188). 3 05.12.2006.a kohtuistungil alustas kohus esitatud uue süüdistusakti alusel (II,178-188). kohtulikku uurimist prokuröri Süüdistus 05.12.2006.a prokuröri koostatud (II,179-182) ja 05.12.2006.a kohtule, kaitsjale ja süüdistatavale esitatud süüdistusaktist (II,187,181) nähtuvalt süüdistatakse Vello Sõmerikku selles, et tema, töötades AS Estiko - Plastar vahetusjuhi ametikohal, kes vastavalt temaga sõlmitud töölepingu lisale nr 69 oli kohustatud andma töökäske oma alluvatele ning garanteerima neile tööks vajalike materjalide ja abivahendite olemasolu, osalema töötajate atesteerimisel ja töötama välja töötajate tööülesanded ning olles sama lisa p 4 kohaselt vastutav seadmetel ja tehnoloogilistel liinidel tootmisprotsessi häireteta töö, seadmete hoolduse ja alluvate töö organiseerimisel ohutusnõuetest kinnipidamise eest, rikkus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTS) : • § 3 lg 2, mille kohaselt töökeskkonnas toimivad füüsikalised tegurid (kukkumisoht TTS § 6 lg 1 p 3 kohaselt) ei või ohustada töötaja elu ega tervist sellega, et rakendas talle alluvad plastigranuleerijad tööle libedal kivipõrandal lahtiselt asetseval estakaadil seisval kukkumisohtlikul punkril; • § 5 lg 2, mille kohaselt tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesannete täitmiseks - sellega, et ei taganud töövahendi, s.o redeli sobivust tööülesande täitmiseks ning selle vastavust kasutaja A.P. kehamõõtmetele ning füüsilistele võimetele; • § 12 lg 1, mille kohaselt tööandja tagab tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras - sellega, et ei taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist punkrite vahetamisel, punkriluugi avamise ja sulgemisega seotud töödel s.t igas tööga seotud olukorras; • § 13 lg 1 p 12, mille kohaselt tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist - sellega, et ei tutvustanud A.P. ega teistele plastigranuleerijatele estakaadile tõstetud granulaadipunkriga töötamisel ohutuid töövõtteid ega kontrollinud, kuidas tema alluvad täidavad neile pandud tööülesandeid, võimaldades neil kasutada libisemisohtlikku, kinnitust mitteomavat ja piireteta metallredelit (II,181). Nimetatud rikkumiste tagajärjel 07.10.2001.a. kella 06.20 ajal Tartus, Tehase 16 AS Estiko-Plastar purustustsehhi plastigranuleerija A..P, töötades vastavalt Vello Sõmeriku korraldusele rekuperatsiooniekstruuderil TR75/30, ronis ta 1.80 m kõrgusele estakaadile tõstetud granulaadipunkrile, kasutades selleks konstruktsiooniliselt mittevastavat metallredelit. Kui redel hakkas tema alt ära libisema ning ta haaras kätega kinni punkri servast, kukkus A.P. tsehhi plaatpõrandale ning tema peale kukkus kummuli materjalipunker, mille tagajärjel kannatanu sai ülirasked kehavigastused ja mille tõttu mõne aja pärast suri (II,181). Sellega pani Vello Sõmerik 05.12.2006.a koostatud süüdistusaktist nähtuvalt toime KrK § 135 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo - ohutustehnika- või muude töökaitseeeskirjade rikkumise nende täitmise eest vastutava isiku poolt, kui sellega põhjustati inimese surm (II,181). Kohtu hinnang süüdistusele Süüdistusest on tõendatud asjaolu, et Vello Sõmerik töötas 07.10.2001.a AS-s Estiko-Plastar vahetusejuhi ametikohal. AS Estiko-Plastar ja Vello Sõmeriku vahel sõmiti tööleping 31.07.1992.a (I,173175). Nimetatud lepingu lisadest (I,176-186) nähtuvalt sai Vello Sõmeriku ametinimetuseks alates 17.septembrist 2001.a vahetusejuht (I,186). Vahtusejuhi õigused ja kohustused ning vastustus on fikseeritud töölepingu juurde kuuluvas lisas (I,187-189). Sellel töölepingu juurde kuuluval lisal on selle lõpus Vello 4 Sõmeriku allkiri (I, 189), millest tulenevalt oli V.Sõmerik vahetusejuhi õigustest ja kohustustest ning vastutusest teadlik. Töölepingu juurde kuuluvast lisast vahetusjuhi õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta (I,187-189) nähtub, et sisuliselt on see lisa vahetusejuhi ametijuhend ning nii on seda nimetatud ka selle lisa punktis 4.7 (I,189). Nimetatud lisa punktis 2 on sätestatud vahetusejuhi põhiülesanded ja kohustused ning punktis 4 on sätestatud vahetusejuhi vastutus. Vello Sõmerikule esitatud süüdistusest on tõendatud, et vahetusejuhina oli ta kohustatud andma töökäske oma alluvatele (töölepingu lisa punkt 2.1 – I,187) ning garanteerima neile tööks vajalike materjalide ja abivahendite olemasolu (töölepingu lisa punkt 2.3 – I,187) ja osalema töötajate atesteerimisel (töölepingu lisa punkt 2.9 – I,187) ning töötama välja töötajate tööülesanded (I,188). Vello Sõmerikule esitatud süüdistusest on tõendatud, et vahetusejuhina oli ta vastutav seadmetel ja tehnoloogilistel liinidel tootmisprotsessi häireteta töö (töölepingu lisa punkt 4.1 – I,188), seadmete hoolduse eest oma vahetuse vältel (töölepingu lisa punkt 4.3 – I,189) ja alluvate töö organiseerimisel ohutusnõuetest kinnipidamise eest (töölepingu lisa punkt 4.4 – I,189). Süüdistusest on tõendatud asjaolu, et 07.10.2001.a suri A.P. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 09.10.2001.a teatisest (I,50) nähtuvalt tõi neile 07.10.2001.a kella 07.00 ajal kiirabi brigaad ravile A.P.; A.P. surm fikseeriti 07.10.2001.a kell 08.30 (I,50). 07.01.1999.a AS Estiko-Plastar ja A.P. vahel sõlmitud töölepingust (I,156-160), 01.jaanuaril 2000.a AS Estiko-Plastar ja A.P. vahel sõlmitud töölepingu lisast (I,161-163), töölepingu juurde lisana kuuluvast plastigranuleerija ametijuhendist (I,164), AS-s Estiko-Plastar A.P. kohta peetud isikukaardilt (I,150), vahetuse juhi granulaatori toodangu raamatu väljavõttest (I,152) ning AS-i Estiko-Plastar I vahetuse tööaja arvestuse tabelitest (I,153,154), 12.10.2001.a koostatud AS EstikoPlastari tööõnnetuse uurimise aktist (I,45-46), Tööinspektsiooni 12.10.2001.a ettekirjutusest AS-le Estiko-Plastar (I,47-48), tööõnnetuse raportist (I,49), sündmuskoha vaatlusprotokollist (I,59-69), eksperdiarvamusest (I,53-58), tunnistaja V.M. ütlustest (II,210-215) ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest (II,291 keskel, 297 keskel, 298 üleval) nähtub kogumis, et A.P. surm saabus tööõnnetuse tagajärjel ning nimetatud tööõnnetus, mille tagajärjel 07.10.2001.a kell 08.30 fikseeriti A.P. surm, toimus 07.10.2001.a kell 06.20 ning sellel ajal viibis A.P. AS-i Estiko-Plastar territooriumil ja kuni 07.00-ni kestis tema tööaeg ja ta oli plastigranuleerijana kohustatud täitma oma töökohustusi. 07.01.1999.a AS Estiko-Plastar ja A.P. vahel sõlmitud töölepingust nähtuvalt asus A.P AS-i Estiko-Plastar tööle katseajaga, plastigranuleerija õpilasena (I,156-160). Nimetatud lepingu lisadest nähtuvalt asus A.P. 07.märtsist 1999.a tööle plastigranuleerijana (I,159) ja 07.maist 1999.a asus tööle määramata ajaks (I,160). 01.jaanuaril 2000.a sõlmitud töölepingu lisa kohaselt muudeti varasemalt sõlmitud töölepingu kõiki punkte ja sisuliselt sõlmiti A.P. ja AS Estiko-Plastar vahel uus tööleping (I,161-163). 01.jaanuaril 2000.a AS Estiko-Plastar ja A.P. vahel sõlmitud töölepingu lisa kohaselt asus A.P. tööle plastigranuleerijana, tööstaaži algust loetakse alates 07.01.1999.a, põhitöö vastavalt ametijuhendile, töö tegemise koht AS-s Estiko-Plastar, tööülesandeid annab ja otsest järelevalvet teostab vahetuse vanem (I,161-163). 01.01.2000.a töölepingu lisa juurde kuuluva plastigranuleerija ametijuhendiga oli A.P. tutvunud, kuna selle juhendi all ja ka pöördel on olemas A.P. allkiri (I,164,164p). Ka AS-s Estiko-Plastar A.P. kohta peetud isikukaardilt (I,150) nähtuvalt töötas A.P. AS-s Estiko-Plastar plastigranuleerijana. 5 Tunnistaja V.M. ütlustest (II,210-215) ja vahetuse juhi granulaatori toodangu raamatu väljavõttest (I,152) ning AS-i Estiko-Plastar I vahetuse tööaja arvestuse tabelitest (I,153,154) ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest (II,291 keskel, 297 keskel, 298 üleval) nähtuvaga on kogumis tõendatud, et plastigranuleerijate V.M. ja A.P. ühine öine 12-tunnine vahetus algas 06.10.2001.a õhtul kell 19.00 ja pidi lõppema 07.10.2001.a hommikul kell 07.

1. 12.10.2001.a koostatud AS Estiko-Plastari tööõnnetuse uurimise aktist (I,45-46), Tööinspektsiooni 12.10.2001.a ettekirjutusest AS-le Estiko-Plastar (I,47-48), tööõnnetuse raportist (I,49) ja 07.10.2001.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I,5969) ning tunnistaja V.M. ütlustest (II,211) nähtuvaga on kogumis tõendatud, et 07.10.2001.a kella 06.20 ajal AS-s Estiko-Plastar, kile purustus-ja granuleerimistsehhis, plastigranuleerija A.P. toetas metallist redeli materjalipunkri paigalduspuki, kõrgusega 180-181 cm, najale ja ronis redelit mööda üles, kuid metallist redel, pikkusega 199 cm, libises tema alt ära ja A.P. kukkus tsehhi plaatpõrandale; kukkuma hakkamisel haaras A.P. kinni tühjast materjalipunkrist, mille tulemusena tühi materjalipunker kukkus A.P.peale. Tunnistaja V.M. ütlustest nähtuvalt oli vahetuse lõpp ja ta (V.M) tegeles koristamisega, koristamise ajal kuulis mingit häält, nagu mürinat, mispeale jooksis vaatama ja siis nägi, et A.P. katab punker ning kohalekutsutud Vello Sõmerikuga liigutasid väga ettevaatlikult punkri A.P. pealt ära; Vello Sõmerik kutsus kiirabi (II,211). V.M. ütlustest nähtuvalt tõstsid nad Vello Sõmerikuga kahekesi tühja, umbes 162 kg kaaluva punkri A.P. pealt ära (II,213 enne keskpaika). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 09.10.2001.a teatisest (I,50) nähtuvalt tõi neile 07.10.2001.a kella 07.00 ajal kiirabi brigaad ravile A.P. ning A.P. surm fikseeriti 07.10.2001.a kell 08.30 (I,50). Nimetatud teatisest nähtuvalt toodi A.P. ravile töötrauma järgselt ja tal diagnoositi: hulgiroiete murrud mõlemapoolselt, vesiõhkrind mõlemapoolselt, südame ja kopsude põrutus, kõhuõõnesisene verejooks; vigastustest tingitult tekkis haigel südameseiskus, ettevõetud elustamiskatse jäi efektita (I.50). A.P. laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt oli A.P. surma põhjuseks kehatüve kinnine tömp trauma kahepoolsete roiete hulgimurdudega, rinnaku murru, kopsude põrutuse, maksa ja parema kopsu rebenditega ning verevalumiga kõhukelmetaguses ruumis, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (I,57). Eksperdiarvamuse kohaselt on elavisikutel nimetatud kehavigastused ülirasked, kuna on eluohtlikud tekitamise momendil (I,57). Eksperdiarvamuse kohaselt on kõik surma põhjusena loetletud vigastused ning samuti põrutushaav alalõua piirkonnas, nahamarrastused ja nahaalune verevalum näol ja paremal õlavarrel saadud tömbi vägivalla toimel üheaegselt, võimalik, et 07.10.2001.a kukkumisel vastu kõva tömpi pinda (betoonpõrand) ja löögist kõvalt tömbilt esemelt (konteiner) [I,57]. Eksperdiarvamuse kohaselt võis A.P. surm saabuda Tartu Maarjamõisa Haigla haigusloos nr 23259 näidatud ajal – 07.10.2001.a (I,57). Eksperdiarvamusele eelnevast ekspertiisiakti uurimuslikus osas kajastatud Tartu Maarjamõisa Haigla haigusloost nr 23259 nähtuvalt saabus A.P. surm 07.10.2001.a kell 08.30 (I,56). Eksperdiarvamuse kohaselt kohtukeemilisel uuringul A.P. laiba veres ja uriinis etüülalkoholi ei leitud (I,57). Kuna õnnetus 07.10.2001.a juhtus enne plastigranuleerija A.P. töise vahetuse lõppu, see on enne kella 07.00-i, täpsemalt kella 06.20 ajal, ning A.P. oli temaga õnnetuse toimumise ajal tööl, oma töökohas AS-i Estiko-Plastar purustus-ja 6 granuleerimistsehhis ning plastigranuleerijad A.P. ja V.M. ei olnud õnnetuse toimumise ajaks, see on 06.20-ks jõudnud vahetust järgmisele vahetusele üle anda ning tunnistaja V.M. ütlustest nähtuvalt tegelesid nad A.P nende vahetuse järgmisele vahetusele üleandmiseks tehtavate ettevalmistustöödega (V.M. koristas ja A.P. lõpetas jääkide ümbertöötlemist ning pidi seejärel minema enne riiete vahetamist ennast pesema), siis on tõendatud, et 07.10.2001.a kella 06.20 ajal A.P. juhtunud õnnetus oli tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõttes (07.10.2001 kehtinud redaktsioonis). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatu kohaselt (07.10.2001 kehtinud redaktsioonis) on tööõnnetus äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras. Tunnistaja V.M. ütlustest (II,211) ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest (II,291 keskelt, 297 keskelt, 298 ülevalt) ning AS-i Estiko-Plastar I vahetuse tööaja arvestuse tabelitest (I,153,154) nähtub kogumis, et 07.10.2001.a kella 06.20 ajal, kui juhtus õnnetus A.P, oli A.P. tööga seotud olukorras ning täitis plastigranuleerijana enda töökohustusi, millised tulenesid tema ja AS-i EstikoPlastar vahel sõlmitud töölepingust (I,156-163) ja selles töölepingus osundatud (I,161 keskel) ning selle töölepingu juurde lisana kuuluvast plastigranuleerija ametijuhendist (I,164). A.P. ja AS-i Estiko-Plastar vahel sõlmitud töölepingu (I,156-163) juurde kuuluvast lisast – plastigranuleerija ametijuhendist (I,164) nähtuvalt on plastigranuleerija töökoht ette nähtud polüetüleenkile tootmisel tekkivate jäätmete ümbertöötlemiseks, et tagada ümbertöödeldud jäätmete kasutamiskõlblikkus toodanguks (I,164). Plastigranuleerija ametijuhendist nähtuvalt on plastigranuleerija põhitöökohustused:
2. ümbertöötlemiseks kuuluva jäätmematerjali sorteerimine ja purustamiseks ettevalmistamine, jäätmete ümbertöötlemine;
3. seadmete tööks ettevalmistamine ja reguleerimine; vajadusel vahetuse vanema poole pöördumine, et saada abi tehniliste vigade kõrvaldamiseks;
4. töö käigus omapoolse algatuse näitamine, et saavutada maksimaalselt säästlik materjalide, kütuse ja energia kasutamine;
5. kogu vahetuse kestel pidev ohutustehnikareeglitest, töödistsipliinist, töösisekorraeeskirjadest kinnipidamine;
6. oma töökoha pidev korrashoid ning üleandmine järgmise vahetuse töötajale täielikult korrastatuna (I,164). Plastigranuleerija ametijuhendis sätestatud plastigranuleerija põhitöökohustuste punktist 5 nähtuvalt tuli töökoht üle anda järgmise vahetuse töötajale täielikult korrastatuna (I,164). Kuna vahetuse lõpuni oli jäänud vaid 40 minutit, siis on kohtu jaoks usutavad tunnistaja V.M. (II,211-212) ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest (II, 297 keskelt, 298 ülevalt) kogumis nähtuv selle kohta, et 07.10.2001.a kella 06.20 paiku tegelesid plastigranuleerijad V.M. ja A.P. endi vahetuse järgmisele vahetusele üleandmiseks tehtavate ettevalmistustöödega – V.M. koristas töökohta ning A.P. lõpetas jäätmete ümbertöötlemist nn makaronide liiniosa juures ja pidi seejärel minema enne riiete vahetamist ennast pesema. Nii tunnistaja V.M. (II, 211) kui ka süüdistatav Vello Sõmeriku (II,297 keskelt, 298 üleval) ütlustest nähtuvalt pidi A.P. minema kella 06.15-06.20 paiku ennast pesema ja siis riideid vahetama ning siis järgmisele vahetusele vahetuse üle andma. Nii tunnistaja V.M. (II,211 peale keskapika) kui ka süüdistatav Vello Sõmeriku (II,297 keskelt, 298 üleval) ütlustest nähtuvalt on neile mõistatuseks, miks pidi sellel ajal A.P. üles puki otsa ronima. Tunnistaja V.M. ütlustest nähtuvalt vaatas ta (V.M) juba paar tundi enne õnnetust, et see punker, millega õnnetus juhtus, on tühi (II,211 peale keskpaika). Tunnistaja V.M. ütlustest nähtuvalt oli neil õnnetuse toimumise 7 ajaks tootmine juba lõpetatud (II, 211 peale keskpaika). Tunnistaja V.M. ütlustest nähtuvalt ei näinud A.P. seda, kui ta (V.M) vaatas, et punker on tühi, kuna A.P. oli teisel pool ja jälgis nn makaronide tootmisliini osa juures materjali tootmist (II,211 allpool). V.M. ütlustest nähtuvalt nägigi ta 10-15 minutit enne õnnetusega seonduvat mürtsatust A.P nn makaronide tootmisega seonduva tootmisliini osa juures nn makarone jälgimas (II,211 allpool). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud A.P. juhtunud tööõnnetuse sündmuskohta, sealhulgas ka materjalimahutit ehk materjalipunkrit ja selle alust ehk pukki ehk estakaadi, mille peale punker oli asetatav (I,59-69). Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod sündmuskohast (I,61-68) ja neilt nähtub nii materjalimahuti (I,61,62,64,65,67) kui ka selle alus (I,61,62,64,65) ning redel (I,61,62,63,64,66), millist kasutades A.P õnnetus juhtus. Veel on sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeem redeli ülemisest otsast (I,69). Tunnistajate J.R. (I,193 keskel,194 üleval), M.R. (II,205 ülevalt, 205 all, 207 keskelt), S.O. (II,208 keskelt), V.M. (II,211 keskel-212, 213 keskel), T.T. (II,216 alt, 219 alt, 221 keskel), R.K. (II,224 ülaltpoolt), K.T. (II,229 ülalt, 230 ülalt, lk 233 foto nr 1 [II,174] kohta, 234 keskelt, 235 ülevalt, 275 keskel, 276 ülevalt-277, 278 all, 279 all-280), T.K. (II,258 allpool-258, 260 ülalt), H.J. (II,263 keskelt, 265 ülevalt), U.S. (II,266 keskelt-268), M.K. (II,272 keskelt), H.P (II,282 keskelt-286, 288 alt-290) ütlustest ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest (II,291 alt-293, 299 alt-300) ning sündmuskoha vaatlusprotokollist (I,59-60) ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt (I,61-68) nähtub kogumis, et materjalipunker, millega õnnetus juhtus, on tööasendis ehk puki ehk aluse või estakaadi peale asetatuna pealt avatud ja lahtine ning nelinurkne ja allosast koonusetaoliselt 4-külgselt kitsenev, punkri kõige allosas ehk allapoole kitseneva koonuse tipus on luuk ehk siiber, mille link, millest saab siibrit ehk luuki avada, asub punkri kõige ülemises servas - materjalipunkri kõige alumises osas olev luuk ehk siiber on avatav materjalipunkri kõige ülemises servas olevast lingist. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt toetub materjalipunker tööasendis olevana maast-põrandast 181 cm kõrgusele alusele ehk pukile ehk estakaadile (I,60). 181 cm kõrge oleva aluse ehk puki peal on metallist jalused ehk rennid, milliste sisse saab materjalipunkri panna (I,60). Materjalimahuti ehk materjalipunkri kõrgus (ilma aluseta ehk pukita) on 120 cm, küljed punkri ülaservas on 140 cm x 140 cm, punkri all jalased pikkusega 96 cm (lk 60). Tunnistaja H.P. ütlustest nähtuvalt kuulis ta A.P. kaastööliselt, et A.P. oli läinud punkris olevat materjali kontrollima ja tühi punker oli talle peale kukkunud (II,283 enne keskpaika). Tunnistaja J.R. ütlustest nähtuvalt juhtus A.P. õnnetus, kui ta läks mööda puki najale asetatud redelit punkrit kontrollima (II, 193 keskel). Tunnistajate J.R. (II,193 all, 194 keskelt), J.R. (II,201 enne keskpaika, 201 alt), S.O. (II, 208 keskel), V.M. (II, 211 peale keskpaika), K.T. (II,229), H.P. (II, 283 enne keskpaika, 286 enne keskpaika) ütlustest nähtuvalt võis puki peal asuva lahtise materjalimahuti juurde minemise põhjuseks olla soov, kontrollida, kas punker on materjalist tühjaks jooksnud või mitte, kas punkri äärtesse on jäänud materjali või mitte, ning ka soov, tagada punkrisse kinni jäänud ja voolavuse kaotanud materjali tokiga-kangiga läbisegamise-tagumise tulemusena materjali punkrist uuesti väljavoolamine. Samas nähtub tunnistajate J.R. (II, 198 enne keskpaika), M.R. (II, 205 allpool), V.M. (II, 214 peale keskpaika-215), R.K. (II,224 all), U.S. (II,267 ülalpool, 267 8 keskel, 268 enne keskpaika, 270 enne keskpaika), M.K. (II,272 allpool), H.P. (II,285 ülalpool, 286 enne keskpaika, 288 keskelt) ütlustest ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest (II, 294 keskel, 299 peale keskpaika) kogumis, et selleks, et kontrollida, kas pukile asetatud materjalimahuti on tühi, ei olnud vajadust üles puki peale materjalimahuti juurde minna, ning samuti ei olnud vaja voolavuse kaotanud materjali uuesti voolama saamiseks üles puki peale materjalimahuti juurde minna, kuna mõlemal juhul piisas sellest, kui koputada punkri külje peale mõne toru või kangiga ning materjal hakkas uuesti voolama ning mahuti külje peale koputades oli võimalik aru saada, kas see kõmises tühjalt või oli seal veel materjali sees; samuti oli võimalik punkri kontrollimiseks punker tõstukiga maha tõsta. Tunnistajate T.T. (II,218 keskel, 218 all, 221 enne keskpaika), R.K. (II,224 all), T.K. (II,259 üleval, 260 üleval, 261 ülalpool), U.S. (II,267 ülalpool, 267 keskel, 268 enne keskpaika, 268 keskelt, 270 enne keskpaika) ja H.P. (II, 285 ülalpool, 286 ülal, 286 keskel) ütlustest nähtub kogumis, et puki peale materjalimahuti juurde ei olnud vajadust üles ronida ja sinna ei tohtinudki üles ronida. Tunnistaja K.T. ütlustest nähtuvalt võis tema oletustel A.P. redelit kasutades üles puki peale materjalimahuti juurde enne õnnetust ronida ka selleks, et hakata punkriluuki sulgema (II,229 üleval). Veel nähtub tunnistaja K.T. ütlustest, et V M temale avaldatud arvamuse kohaselt võis A.P. ronida redelit kasutades puki peale punkriluuki sulgema (II,230 üleval). Nimetatud K.T. oletused ei ole kooskõlas tunnistaja V.M. ütlustega (II,210-215). V.M. kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ei ole ta avaldanud arvamust, et A.P. võis enne temaga õnnetuse juhtumist ronida mööda redelit puki peale materjalimahuti juurde selleks, et sulgeda materjalimahuti luuki (II, 210-215). Tunnistaja V.M. kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ei tea ta öelda, miks A.P. materjalimahuti puki peale õnnetuse toimumise eelselt ronis (II, 211 allpool, 212 allpool). Tunnistaja V.M. ütlustest nähtuvalt kasutas A.P. puki peal asuva materjalipunkri juurde saamiseks tavaliselt tõstukit (II,214 allpool). Tunnistaja V.M. ütlustest nähtub, et kuna A.P. kasutas tõstukit, siis A.P. redelit ronimiseks ei kasutanud (II, 214 allpool). Tunnistaja V.M. ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav Vello Sõmeriku ütlused (II,290-300). Ka Vello Sõmeriku ütlustest (II, 290-300) nähtuvalt ei kasutanud A.P. igapäevaselt töötamisel redelit selleks, et mööda seda tõusta puki peal asuva materjalipunkri juurde ja sealt siis materjalipunkri luuki-siibrit lingist avada. Süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt avas A.P. materjalimahuti luugi, istudes ise samal ajal tõstuki peal. V.Sõmeriku ütlustest nähtuvalt tõstis tõstukil istuv A.P. tõstukiga (materjaliga täidetud) materjalimahuti puki peale ning jäädes ise istuma tõstukile, lükkas plastmasstoruga materjalimahuti ülalääres oleva lingi üles, lahtise punkri luugid käisid kergelt, lingi üleslükkamise tulemusena kukkus punkri allosas olev siiber lahti ja punkri põhjaluuk avanes ning materjal hakkas materjalimahutist välja jooksma (II,292-293 keskel, 300 ülalt). Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt oli V.M ja A.P selline tööjaotus, et A.P. kasutas töö tegemiseks tõstukit ja A.P. redelit ei kasutanud (II, 299 peale keskpaika). Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt kasutas A.P. punkri siibri avamiseks ka raudtoru, seistes ise samal ajal maas põrandal (II,291 all-292 üleaval, 292 all-293 üleval). Ka tunnistajate U.S. (II,268 ülalpoolt) ja H.P. (II,285 keskelt, 288 peale keskpaika) ütlustest nähtub, et tõstukiga, olles ise tõstuki peal, sai puki peal asuva punkri siibrit avada. Ka tunnistaja H.P. ütlustest nähtuvalt oli maas põrandal seistes olles võimalik avada punkri siibrit (II,284 all-285 üleval). 9 Materjalist tühjaks voolanud punkri siibri sulgemiseks puudus vajadus ajal, kui tühi punker asus puki peal, kuna siibri sai sulgeda pärast tühja punkri puki pealt tõstukiga maha tõstmist (vt selle kohta ka tunnistaja M.R. ütlusi – II, 205 allpool). Tunnistaja V.M. ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustega kogumis on tõendatud, et A.P. käitumine vahetult enne temaga õnnetuse juhtumist oli tema igapäevasest käitumisest töökohustuste täitmisel oluliselt erinev selles mõttes, et A.P. ei kasutanud puki peal asuva punkri juurde-äärde saamiseks tõstukit, vaid kasutas selleks redelit, mida mööda ronis puki peal olnud punkri juurde. Kõigist kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest ainult V.M. töötas Vello Sõmeriku vahetuses ning üle kuulatud tunnistajatest ainult V.M. oli Vello Sõmeriku alluv. Peale V.M. ei ole ükski kriminaalasjas kohtulikul uurimisel tunnistajana üle kuulatud isik, sealhulgas ka A.P. poeg U.P., kes on kriminaalasjas kannatanu, töötanud Vello Sõmeriku kui vahetusejuhi alluvuses. Teistes vahetustes, see tähendab vahetusejuht Vello Sõmeriku vahetuses ja alluvuses mittetöötanud plastigranuleerijatest tunnistajate (II,193,200,204,208) J.R. (II,192-198), J.R. (II,200-203), M.R. (II,204-207) ja S.O. (II,207-210) ütlusi ei ole põhjendatud käsitleda Vello Sõmerikule esitatud süüdistuses märgitud asjaolude tõendamiseks, kuna nimetatud tunnistajate antud ütlustest nähtuvalt annavad nad ütlusi teiste vahetusejuhtide organiseeritud töö kohta, kuid mitte vahetusejuht Vello Sõmeriku töö kohta. Vello Sõmerik ei saa vahetusejuhina olla vastutav ning ta ei ole vastutav teistes vahetustes teiste vahetusejuhtide poolt tehtud töö eest, sealhulgas puki-punkri süsteemi teistes vahetustes kasutamise iseärasuste eest (redeli või treppredeli kasutamine puki peale punkri juurde tõusmiseks, tõstuki käppadel ronimine jmt). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei kuulunud materjalipunker ja selle aluseks olev pukk, millisele redeliga ronides juhtus õnnetus A.P., dokumentatsiooni kohaselt tootmisliini juurde. Materjalipunker ja selle aluseks olev pukk, millisele redeliga ronides juhtus õnnetus A.P., ei kuulunud tööjuhendi kohaselt kilejäätmete ümbertöötlemise tehnoloogilisse protsessi ning nimetatud pukk ja punker olid kilejäätmete ümbertöötlemise tehnoloogilise protsessi tööjuhendist nähtuvalt tööprotsessi välised abivahendid, mis olid tootmise tehnoloogilisse protsessi lisatud tootmisliini kohta käiva dokumentatsiooni väliselt ja üksnes tootmise hõlbustamiseks. Seda tõendavad kogumis tunnistajate M.R. (II,207 keskel), T.T. (II,220 enne keskpaika), M.K. (II, 274 enne keskpaika) ütlused. Tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt töötas ta 2001.a kile ektrusiooni tehnoloogina (II,271 all). M.K. ütlustest nähtuvalt on ta tuttav temale kohtulikul uurimisel näidatud ja kriminaalasja toimiku II köitest lehekülgedel 24-41 asuva dokumendiga (II,274 ülalpool). Kriminaalasja toimiku II köites lehekülgedel 24-41 asub kilejäätmete ümbertöötlemise tehnoloogilise protsessi tööjuhend, hõlmates nii tööjuhendi kilejäätmete kogumise, kilejäätmete sorteerimise ja granuleerimise kohta kui ka tehnoloogilise instruktsiooni polüetüleeni jäätmete purustamise seadmetel töö ohutuks tegemiseks ja ohutu ekspluatatsiooni instruktsiooni. Tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt ei ole selles dokumendis kajastatud tehnoloogilises skeemis kirjeldatud käesolevas kriminaalasja kõneks olevat pukipunkri süsteemi (millisel juhtus õnnetus A.P.) [II, 274 ülalpool]. Ka kriminaalasja toimiku II köites lehekülgedel 24-41 asuvast kilejäätmete ümbertöötlemise tehnoloogilise protsessi tööjuhendist ei nähtu puki ja punkri (millistega juhtus õnnetus A.P) tehnoloogilisse skeemi kuuluvus. Süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt sai ta sellest, et vähemalt 1997.aastast kasutusel olev puki-punkri süsteem (II,294 ülalpool, 294 keskel, 300 10 allpool) ei kuulu dokumentatsiooni kohaselt tootmisliini juurde, teada peale A.P juhtunud õnnetust (II,300 all). Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt ei olnud puki ja punkriga töötamiseks olemas tööohutuse ja kasutamise juhendit ehk ühtset üldist kasutamiskorda (II, 300 all; 293 keskelt); iga vahetus tegi tööd omamoodi (II,293 keskel) ja iga vahetuse töötajatel oli oma töö välja kujunenud (II, 296 peale keskpaika); enne A.P juhtunud õnnetust ei ole näinud V.M ja A.P puki ja punkri peale ronimas (II,293 allpool); redelit puki ja punkri juurde ei kuulunud, Unioni originaalpuki juurde kuulus üksnes 2-astmeline väike pukk (II,293 alt -294 üleval); A.P. tegi tööd tõstukiga ja redeliga ei roninud ja ka V.M tema ajal (s.o V.Sõmeriku vahetusejuhiks oleku ajal) redelit ei kasutanud (II, 299 peale keskpaika); enne 07.10.2007.a A.P juhtunud õnnetust ei ole näinud A.P. töökohas sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvat redelit ja ei ole ka A.P näinud redeli peal ronimas (II,300 keskel); millistel asjaoludel redel õnnetuspaika sattus, ei tea; A.P. ja V.M vahetuse alguses nende töökohas redelit ei näinud ja ka enne õnnetust redelit seal ei näinud; ei näinud, et A.P. või V.M oleksid roninud selle redeliga (II,300 keskelt); granulaatoritsehhi külastades ei näinud ja ei olnud vajadust selle redeli kasutamiseks (II, 300 allpool); puki-punkri meetod võeti kasutusele 1997.a, aga võis ka varem olla (II,294 ülalpool, 294 keskel); puki-punkri süsteemi rakendamisel võimalikku ohtu ei näinud (II,294 enne keskpaika). V.Sõmeriku ütlustest nähtuvalt ei ole tema töölised kunagi pöördunud tema (V.Sõmeriku) poole avaldusega, et punkri alusele pukile oleks vaja piirdeid ja töölised ei ole rääkinud, et seal on ohtlik töötada; kui töölised oleksid pöördunud, siis oleks pannud tööliste soovid mehhaanikute raamatusse kirja (II, 294 all). V.Sõmeriku ütlustest nähtuvalt ei olnud tal alust arvata, et töötajal oli oht punkri siibri kinni-lahti tegemisel, kuna töötajad tema poole ei pöördunud (II,295 keskel); enne õnnetust arvas, et puki-punkri meetod on ohutu (II, 295 keskelt), kuna oli ise ekstruuderijuht 20 aastat ja selle aja jooksul on 40 000 korda punkrit tõstnud, neist 10 000 korral lahtisi punkreid samadele pukkidele tõstnud ja sealt maha võtnud (II,295 keskelt). V.Sõmeriku ütlustest nähtuvalt ei kasutanud tema vahetuse töötajad metallredelit, mis on näha sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt (II, 295 allpool). V.Sõmeriku ütlustest nähtuvalt ei jõudnud ta vahetusejuhi ametisse saades töötajate tööülesannete väljatöötamisega 17.09.07.10.2001 tegeleda, kuna 17.09.2001 algas tal nädalane koolitus ning pärast seda jäi A.P. juhtunud õnnetuseni väga vähe aega (II,295 all-296 üleval, 298 enne keskpaika). Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt allus talle 22 töötajat, kes tegid oma tööd 3-s eraldiasetsevas hoones, hoonetevahelised vahemaad olid 300 m, oma tööd teostas (V.Sõmerik) ringi liikudes, pisteliselt töötajate tehtava töö ohutust kontrollides; kogu aeg purustustsehhis ei viibinud, kuid 3 korda päevas alati käis töötajate tööd kontrollimas ja lisaks siis, kui töötaja tuli ja kutsus tekkinud probleemi lahendama (II,296 altpoolt-297). Kuna A.P. õnnetuse juhtumise ajal oli A.P. peale kukkunud materjalipunker oli tühi, siis puudus 07.10.2001.a kella 06.20 paiku vajadus pukil asetseva tühja punkri siibri avamiseks ja sulgemiseks. Punkri siibrit-luuki avati üksnes pärast seda kui täis materjalipunker oli tõstetud puki peale ja oli vaja hakata materjaliga täidetud punkrist materjali tootmisliinile välja laskma. Ka puudus vajadus materjalist tühjaks voolanud tühja punkri siibri-luugi sulgemiseks. Tühja punkri siibrit-luuki suleti tavaliselt peale tühja punkri pukilt tõstukiga mahatõstmist ja siis, kui punker asus maas. Tühja punkri siibrit-luuki suleti tavaliselt enne selle uuesti materjaliga täitmist. Enne tühja punkri uuesti materjaliga täitmist tuli see puki pealt maha tõsta, sulgeda maha tõstetud ja maas asetseval punkril siiber-luuk ja viia tühi punker selle täitmiseks teise tootmisliini kohta. Kuna A.P. õnnetuse juhtumise ajal oli V.M ja A.P. töise vahetuse lõpuni ja ka V.Sõmeriku kui vahetusejuhi vahetuse lõpuni, see on kella 07.00-ni jäänud väga 11 vähe aega ja iga vahetuse juht annab enda alluvatele-plastigranuleerijatele ise juhised ja korraldused, millisest matejalist ja mida ning kuidas valmistada, siis on kohtu jaoks usutav, et A.P. peale kukkunud materjalipunker oli tühi. Ei ole loogiline ja usutav, et ühe vahetuse vahetusejuht hakkab tööülesandeid andma järgmise vahetuse vahetusejuhile. Seetõttu on usutav, et ühe töise vahetuse teisele vahetusele üleandmise ajaks oli matarjalipunker, milline kukkus peale A.P. , tühi. Kuna materjalipunker, milline kukkus peale A.P. , oli tühi, siis puudus A.P 07.10.2001.a kella 06.20 paiku vajadus tühja punkri siibri-luugi avamiseks ja sulgemiseks. Kuna A.P puudus vajadus tühja punkriluugi avamiseks ja sulgemiseks, siis ei ole usutavad tunnistaja K.T. ütlused selle kohta, et tema oletuste järgi ja temale V.M poolt avaldatu kohaselt võis A.P. minna mööda redelit puki peale punkri juurde punkriluuki sulgema (II,229 üleval, 230 üleval). Nagu eelpool käesolevas kohtuotsuses käsitletud (lk 8-9), ei kinnita taolisi K.T ütlusi ka tunnistaja V.M. ütlused, mistõttu hindab kohus K.T ütlused selle kohta, et A.P. läks vahetult enne temaga juhtunud õnnetust puki peale punkri juurde punkriluuki sulgema, mitteusutavateks ja ei pea õigeks neist ütlustest otsuse tegemisel lähtuda. A.P. puudus kohtu hinnangul tema töökohustuste täitmiseks vajadus redelit mööda, millist kasutades A.P. õnnetus juhtus, puki peale punkri juurde ronimiseks. Seda, kas punker on materjalist tühjaks jooksnud, oli võimalik kontrollida vastu punkri külge mõne esemega koputades ja kuulda oleva heli alusel oli võimalik aru saada, kas punker kõmises tühjalt või oli sinna veel väljavoolamata materjali sisse jäänud. Seda, kas punker on materjalist tühjaks jooksnud, oli võimalik kontrollida ka punkri tõstukiga puki pealt mahatõstmise teel. Mõlemal nimetatud juhul puudus A.P. redeli kasutamise vajadus. Redeli kasutamise vajadus puki peale punkri juurde tõusmiseks puudus ka siis, kui materjal oli voolavuse kaotanud või seinte külge kinni jäänud. Materjali punkrist väljavoolavuse tagamiseks piisas punkri küljele mõne esemega (näiteks tokiga, toruga, kangiga) koputamisest. Kuna 07.10.2001.a kella 06.
7. ajal oli tegemist vahetuse lõppfaasiga ning A.P. peale kukkunud materjalipunker oli tühi, siis ei olnud A.P. vajadust kasutada puki peale punkri juurde ronimiseks redelit põhjusel, et tagada materjali punkrist väljavoolavus. Kui 07.10.2001.a kella 06.20 paiku redeli kasutamine arvesse võtmata jätta, siis teostas A.P. enda tööülesandeid igapäevaselt redelit kasutamata. Seda tõendavad kogumis käesolevas kohtuotsuses eelnevalt käsitletud tunnistaja V.M. ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlused. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber ja veenvalt kummutaksid V.M ja V.Sõmeriku ütlustest kogumis nähtuva selle kohta, et A.P. enda tööprotsesside teostamisel töökohustusi täites redelit ei kasutanud, sealhulgas ei kasutanud redelit puki peale punkri juurde tõusmiseks. Nagu eelnevalt käesolevas kohtuotsuses põhjendatud, ei ole siinkohal õige lähtuda nende tunnistajate (J.R., J.R., M.R., S.O.) ütlustest, kes V.Sõmeriku vahetuses tema alluvatena-plastigranuleerijatena ei töötanud, kuna nimetatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt annavad nad ütlusi teiste vahetusejuhtide töö kohta. Vello Sõmerik ei saa vahetusejuhina olla vastutav ning ta ei ole vastutav teistes vahetustes teiste vahetusejuhtide poolt tehtud töö eest, sealhulgas puki-punkri süsteemi teistes vahetustes kasutamise iseärasuste eest. Kuna V.M. töötas A.P. samas vahetuses ja seda ka vahetuses, mis algas 06.10.2001.a kell 19.00 ja lõppes 07.10.2001.a kell 07.00, ning nii A.P. kui ka V.M töötasid vahetusejuht V.Sõmeriku alluvuses, siis on põhjendatud otsuse tegemisel lähtuda V.M ütlustest. Puki ja punkriga töötamiseks ei olnud välja töötatud ühtset kasutusjuhendit ja tööohutuse juhendit (H.P ütlused – II,288 enne keskpaika). Dokumentatsiooni kohaselt 12 olid pukk ja punker, millisel juhtus õnnetus A.P, tootmisliini välised esemed. Kuna puki ja punkriga töötamiseks, millisel juhtus õnnetus A.P. , ei olnud välja töötatud ühtset korda, siis ei saa V.Sõmerikule ette heita ja temale ei ole etteheidetav, et ta ei järginud temale alluvate töötajate töö korraldamisel puki ja punkri kasutamisel kindlaksmääratud korda. Kuna puki ja punkriga töötamiseks ühtset korda ei olnud, siis ei saa pidada redelit ja selle kasutamist puki peale punkri peale tõusmiseks tööprotsessi vajalikuks ja vältimatuks osaks. Plastigranuleerijal, sealhulgas ka A.P., puudus vajadus puki peale punkri juurde ronimiseks, sealhulgas puudus vajadus redeli abil puki peale punkri juurde ronimiseks [tunnistajate J.R. (II, 198 enne keskpaika), M.R. (II, 205 allpool), V.M. (II, 214 peale keskpaika-215), R.K. (II,224 all), U.S. (II,267 ülalpool, 267 keskel, 268 enne keskpaika, 270 enne keskpaika), M.K. (II,272 allpool), H.P. (II,285 ülalpool, 286 enne keskpaika, 288 keskelt) ütlused ja süüdistatav Vello Sõmeriku ütlused (II, 294 keskel, 299 peale keskpaika)]. Osade tunnistajate hinnangul [T.T. (II,218 keskel, 218 all, 221 enne keskpaika), R.K. (II,224 all), T.K. (II,259 üleval, 260 üleval, 261 ülalpool), U.S. (II,267 ülalpool, 267 keskel, 268 enne keskpaika, 268 keskelt, 270 enne keskpaika) ja H.P (II, 285 ülalpool, 286 ülal, 286 keskel) ütlused] oli lisaks sellele, et puudus vajadus puki peale punkri juurde redeli abil ronimiseks, keelatud puki peale punkri juurde ronimine, sealhulgas redelit kasutades ronimine. Süüdistatav Vello Sõmeriku ütlustest nähtuvalt ei näinud tema viisis, millises A.P. igapäevaselt oma tööülesandeid enne A.P. juhtunud õnnetust täitis (täitis tööülesandeid redelit kasutamata ja puki ning punkri peale ronimata, sealhulgas ei roninud ka redelit kasutades puki ja punkri peale), midagi ohtlikku. Kuna A.P. igpäevaselt oma töökohustusi täites ohtlikke töövõtteid ei kasutanud, sealhulgas ei kasutanud ka redelit ning ei kasutanud redelit ka puki peale punkri juurde tõusmiseks, siis puudus V.Sõmerikul vahetusejuhina vajadus puki ja punkriga töötamiseks juhendi-korra väljatöötamiseks. Nimetatud asjaoludel ei ole V.Sõmerikule etteheidetav, et ta vahetusejuhina ei töötanud puki ja punkriga töötamiseks välja kasutus-ja ohutusjuhendit. Ja isegi kui eeldada, et V.Sõmerik pidi märkama vajadust puki ja punkriga töötamiseks kasutus-ja ohutusjuhendi väljatöötamiseks ja selle ellurakendamiseks, oli nimetatu teostamiseks V.Sõmeriku kui vahetusejuhi aeg A.P. juhtunud õnnetuse toimumise ajaks liiga lühike. Vahetusejuhina töötas V.Sõmerik 17.septembrist 2001.a, seejärel oli nädal aega koolitusel ning õnnetus A.P. juhtus juba 07.10.2001.a. Kohtu hinnangul ei ole V.Sõmerikule etteheidetav puki ja punkriga töötamiseks kasutus-ja ohutusjuhendi väljatöötamata jätmine, kuna A.P. täitis igapäevaselt oma töökohustusi ohutult, redelit kasutamata, sealhulgas redelit puki peale punkri juurde tõusmiseks kasutamata. Nii tunnistaja V.M kui ka V.Sõmeriku ütlustest nähtub kogumis, et A.P. poolt oli 07.10.2001.a kella 06.20 paiku redeli kasutamine ja mööda redelit puki peale punkri juurde ronimine täiesti erinev käitumine A.P. igapäevasest käitumisest töökohustuste täitmisel. Kuna A.P. puudus 07.10.2001.a kella 06.20 paiku põhjendatud vajadus redeli kasutamiseks ja mööda redelit puki peale punkri juurde tõusmiseks ja A.P. oli võimalik enda igapäevaseid töökohustusi täita redelit kasutamata, täiesti ohutul viisil, ning igapäevaselt täitis A.P. oma töökohustusi redelit kasutamata, ohtul viisil, ja ka vahetusejuht Vello Sõmerikule teadaolevalt täitis A.P. enda töökohustusi igapäevaselt ohutul viisil, redelit kasutamata ja puki peale punkri juurde ronimata, siis puudub kohtu hinnangul vahetusejuht Vello Sõmeriku süü A.P. 07.10.2001.a kella 06.20 ajal toimunud õnnetuses, kuna puudub põhjuslik seos vahetusejuht Vello Sõmeriku käitumise ja A.P. toimunud õnnetuse vahel. Kuna vahetusejuht V.Sõmerikule teadaolevalt täitis plastigranuleerija A.P. igapäevaselt oma töökohustusi ohutul viisil, sealhulgas redelit kasutamata ning puki peale punkri juurde ronimata, siis ei ole põhjendatud vahetusejuht Vello 13 Sõmerikule ette heita süüdistuses märgitud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätete ja talle kui vahetusejuhile pandud töökohustuste täitmata jätmist. Kuna põhjuslik seos vahetusejuht Vello Sõmeriku käitumise ja A.P. toimunud õnnetuse vahel puudub, siis ei saanud vahetusejuht Vello Sõmeriku käitumine ei põhjustada A.P. toimunud õnnetust ja Vello Sõmerik tuleb temale esitatud süüdistuses KrK § 135 lg 3 järgi õigeks mõista V.Sõmeriku käitumises kuriteokoosseisu ehk kuriteo (

§ 309lg 2) puudumise tõttu.

Kuna A.P. oli võimalik täita enda töökohustusi ohutul viisil, redelit kasutamata ning igapäevaselt A.P. oma töökohustusi täitiski ohutul viisil, redelit kasutamata ning puki peale punkri juurde ronimata, ning A.P. ei olnud vahetusejuht V.Sõmerik ega ka keegi teine andnud korraldust kasutada enda töökohustuste täitmiseks redelit ning samuti ei olnud vahetusejuht V.Sõmerik ja ka ükski teine isik andnud A.P. korraldust, minna või ronida redeliga puki peale punkri juurde, siis Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.03.2007.a jõustunud redaktsiooni § 22 lg 1 mõttes ei ole A.P. 07.10.2001.a toimunud õnnetus enam käsitletav tööõnnetusena, kuna toimunud õnnetus ei ole põhjuslikus seoses A.P. töö ja töökeskkonnaga. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.03.2007.a jõustunud redaktsiooni § 22 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei käsitata 01.märtsist 2007.a tööõnnetusena tervisekahjustust või surma, mis toimus küll tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. 07.10.2001.a kehtinud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõttes oli A.P. toimunud õnnetus tööõnnetus, kuid alates 01.03.2007.a jõustunud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsiooni § 22 lg 1 mõttes ei ole alates 01.03.2007.a põhjendatud käsitleda A.P. juhtunud õnnetust tööõnnetusena. Heli Sillaots kohtunik