(LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9 000 krooni s.o 150 trahviühikut, LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut Kohtuistungi toimumise aeg 04.09,
lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel Ringo Panfilov suhtes väärteomenetlus
Panfilov poolt ei ole tõendamist leidnud. 1 Ärakiri 4-07-2601 3. VTMS § 23 alusel jätta R.Panfilov poolt kaitsjale advokaadile R.Sild makstud tasu 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav KAEVATAV OTSUS 23.05.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,001522 on leitud, et Ringo Panfilov 22.04.2007 kell 01.25 Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem, juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Otsuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 50, saatekiri laborile, politseiametniku ettekanne). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3, § 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu – kahetseb. Otsuses on leitud, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Otsusega on määratud Ringo Panfilov`ile
9000 krooni ja
-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.;
Otsusega on Ringo Panfilov`ilt välja mõistetud menetluskulud kogusummas 561 krooni. KAEBUS 07.06.2006 saabus Pärnu Maakohtusse R.Panfilov kaitsja adv R.Sild alljärgnev kaebus väärteootsusele nr 2570,07,001522 . Ringo Panfilov vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega
2 alusel võeti R. Panfilovilt ära lisakaristusena juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Lisakaristuse kohaldamist on vanemkonstaabel A. Kleeman põhjendanud järgmiselt. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. 2 Ärakiri 4-07-2601 Kaitsja tutvus Lääne politseiprefektuuris väärteoasja materjalidega ja kaitsjale väljastati ka koopiad väärteoasja materjalidest. Kaitsjale esitati väärteoprotokoll, ettekanne, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 50, saatekiri laborile. Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamine Ringo Panfilovile ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus selles osas tuleb tühistada. Väärteootsuse kohaselt on R. Panfilov varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Väärteoasja materjalide hulgas ei leidu mitte ühtegi tõendit selle kohta, kuna ja mille eest on R. Panfilov väärteokorras karistatud. Seega ei ole väärteomaterjalidega tõendatud, et R. Panfilov on varem väärtegusid toime pannud. Samuti ei ole teada, milliseid väärtegusid R. Panfilov on väidetavalt toime pannud. Väärteootsuses ei ole ühtegi viidet ühelegi karistusotsusele, mis võib mõjutada lisakaristuse kohaldamist. Karistusregistri seaduse § 25 lg. 1 sätestab, karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 3 1 lg. 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Ei ole tõendatud, et R. Panfiov on isikuks, kellel on karistatus väärtegude toimepanemise eest. Lisakaristuse kohaldamisel tulnuks kohtuvälisel menetlejal konkreetselt ära näidata, millised R. Panfilovi karistusandmed ei ole kustutatud, mis tingivad lisakaristuse kohaldamise. Kuna väärteoasja materjalide hulgas R. Panfilovi karistusandmed puuduvad, siis ei ole põhjendatud üldsõnalise konkretiseerimata üldistuse alusel lisakaristuse kohaldamine. Ainuüksi asjaolu, et üldine liikluskord on halb, et saa konkreetsele füüsilisele isikule kaasa tuua lisakaristuse kohaldamist. Selline karistuse kohaldamine on vastuolus karistuse eripreventsiooniga. Isik peab teadma, millised on talle määratava karistuse põhjendused lähtudes teo toimepanemise asjaoludest. Kui lisakaristuse kohaldamisel soovitakse arvesse võtta isiku varasemat karistatust, siis tuleb ära näidata, mille eest, millal ja kuidas on isikut karistatud ja kas karistusandmed on kehtivad. Üldsõnaline osundamine, et liiklusalased rikkumised on rangelt karistatavad rikkumised ei ole piisav, et kohaldada isikule lisakaristust. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 10/ on seisukohal, et otsuse tegemisel on arvestatud menetlusaluse isiku R.Panfilov poolt 24.04.2007 antud ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 50 ning laboratoorse uuringu tulemust. Samuti politseiametniku ettekannet. Otsuse tegemisel on arvestatud asjaoluga, et R.Panfilov ei oma küll kehtivat karistust, kuid samas on arvestatud seda, et teda on joobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud 2003 aastal, mis näitab, et isik ei ole oma teost aru saanud ja paneb toime jätkuvalt väärtegusid, sättides ohtu nii iseenda, kaasreisijad, kui ka teised liiklejad. Samas on alkoholijoobes juhtimine üks rängemaid rikkumisis liikluses ja väärib rangelt karistamist. Ei saa märkimata jätta et joobes juhtide süül on 2007.a. toimunud 14 liiklusõnnetust milles on nii hukkunuid, kui ka vigastatuid. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde ning peab põhjendatuks lisakaristuse rakendamist R.Panfilov suhtes. MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, lisades, et karistuse mõistmisel tuleks kohaldada KarS § 63 lg 1, mitte KarS § 63 lg 3, mida kohtuväline menetleja on kohaldanud, sest teod on toime pandud ideaalkonkurentsis. Kaebuse esitaja Ringo Panfilov andis kohtus ütlusi, et tema istus autoroolis, see võis olla aprillis küll - 22 aprill, see oli ikka öötunnil. Opel Astrat juhtis, see auto kuulub talle, auto nr 625 AVG. Sõitis Sinalepast Haapsalusse. Alkoholijoobes autojuhtimist ei vaidlusta, oli tarvitanud eelnevalt alkoholi. Õhtu jooksul oli joonud õlut ja dzinni. Tuli mööda Lihula mnt ja sooritas parempööret ja siis uuesti vasakpööret. Küljeaknast - parempoolsest nägi politseiautot, mis seisis Ergo Kindlustuse juures. Mingit peatumismärguannet ei näinud. Parkla oli suhteliselt täis, siis oli Tanel Padari mingi 3 Ärakiri 4-07-2601 kontsert. Politseiauto nina oli Tallinna mnt poole, tagaosa oli maja poole. Nagu parkla kohad on, selliselt politseiauto seisis seal. Kui autosid on palju, siis pargitakse ka maja seina äärde ja siis sinna teeäärsesse poolde pargitakse, lisarida, tekib nagu kolmnurk. Kui manööver toimus, siis tuledevihus politseiautot ei näinud. Sealt sõitis If-Kindlustuse ette, kui seal parkis, siis oli juba politseiauto seal tema auto taga. Siis küsiti dokumente, andis juhiload, siis hakkas seal puhuma, vähemalt kolm korda. Sealt nagu soovitud tulemust ei saanud ja sõitsid politseimajja. Ei tea, miks alkomeeter ei näidanud. Politseimajas puhus teise aparaati, seal tuli kiri, et viga puhumisel. Seal puhus ka mitu korda, ikka ei tulnud soovitud tulemust ja siis läksid haiglasse. Haiglas tehti test ja võeti verd. Teda viidi haiglasse arsti juurde. Arst märkis kerge joobe, vereproovi tulemused sai ka teada. Arsti otsuse sai endale ka. Oli nõus selle otsusega. Tema käest ei küsitud sellele aktile allkirja. See paber läks nagu kolmeks- üks talle, üks politseile ja üks jäi sinna haiglasse. Eelnevalt oli lubatud talle, et peavad teda 48 tundi kinni ja siis jooksis minema. Materjalid vormistati teisipäeval, esmaspäeval helistas Tarmo Paio. Sündmus toimus laupäeval õhtul, kuupäev oli ilmselt läinud juba pühapäevaks. Ei näinud üldse politseiametnikke, nägi ainult autot ja ei näinud peatamise märguannet. Ei oleks hakanud eest ära sõitma või kuhugi edasi sõitma. Kui parklasse sisse sõitis, siis sõidukiirus võis olla - noh, aeglane, autosid oli parkla täis ja praktiliselt tagasipööre- 10 km/h. Kui peatus, siis oli politseiauto kohe taga. Politseiautol ei olnud vilkureid põlemas, ei märguannet ega midagi. Vahemaa politseiauto ja tema auto vahel, kus peatus, oli umbes 50 sammu. Kahetseb kogu südamest alkoholijoobes juhtimist ja kogu asjade käiku. Ei tea, miks alkomeeter ei näidanud midagi, muidu oleks hoopis lihtsamalt need asjad läinud. Tunnistaja Jaan Kustavson andis kohtus ütlusi, et oli tööl 22.04.
Rikkumise kirjeldus (mille piires saab kohus väärteoasja arutada) vastavalt väärteoprotokollile on – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit ja eiras tahtlikult kohustuslikku peatamise märguannet. Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. 7 Ärakiri 4-07-2601 Liikluseeskirja § 5 kohaselt peab liikleja juhinduma liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest.
lg 1 näeb väärteona ette – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja
S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas R.Panfilov on talle süüks arvatud väärteod – liikluseeskirja rikkumised - mis on talle kui mootorsõiduki juhile süüks arvatud, toime pannud, kas ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja kas ta tahtlikult eiras politsei poolt antud peatumismärguannet. Kõigepealt käsitleb kohus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega - R.Panfilov ütlustega, saatekirjaga, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 50 ja saatekirjaga laborile on tõendamist leidnud, et R.Panfilov juhtis 22.04.2007 kell 01.25 mootorsõidukit Opel Astra reg nr 625AVG, olles alkoholijoobes, seega pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
R.Panfilovil on alkoholijoove tuvastatud arsti poolt ja arst on leidnud, et esineb kerge alkoholijoove. Teostatud on aga ka laboratoorne uuring verele ja selle tulemusel on leitud, et etüülalkoholi oli veres 2,1 promilli. Vastavalt VV 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p 3 on tegu keskmise alkoholijoobega, kui isiku veres on alkoholisisaldus 1,51 kuni 2,5 promilli. Seega on kaks tõendit, millest arsti otsuse kohaselt oli R.Panfilovil kerge alkoholijoove ja vereanalüüsi põhjal oli keskmine alkoholijoove. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et alkohol mõjub erinevatele inimestel erinevalt ja määruse § 19 on määratud joobeastmed vere alkoholisisalduse järgi, arvestamata, kas ja millised häired esinesid isiku käitumises ja reageeringutes. Käesoleval juhul on arst R.Panfilovi läbi vaadanud ja leidnud läbivaatuse tulemusel, et R.Panfilovil esines kerge alkoholijoove. Kohus leiab, et arsti otsusega tuleb nõustuda, sest arst on R.Panfilovil tuvastanud joobe vastavalt kehtivale korrale ja teda uurides, korraldades ka vajalikud testid, mis näitvada isiku reageerimist ja kõrvalekaldeid võrreldes kaine inimesega. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et R.Panfilovil esines 22.04.2007 kerge alkoholijoove – tema kõrvalekalded ja reageerimisvõime häiritus vastas arsti hinnangul kergele joobele. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja R.Panfilov süü LS § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Järgmisena uurib kohus, kas ka kohustusliku peatumismärguande tahtlik eiramine R.Panfilov poolt on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja küll oma kaebuses ei vaidlustanud otsesõnu talle süüks arvatud peatamismärguande eiramist, kuid kohus leiab, et VTMS § 123 lg 2 alusel pidi kohus kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise lauseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sest mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja samal ajal peatamismärguande eiramise puhul on tegemist ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu ehk ideaalkogumiga. Kohus leiab, et kuna kaitsja leidis, et R.Panfilovile on LS § 74-30 lg 1 eest valesti karistus määratud, siis tingib see ka teo enda tehiolude uurimist ja tuvastamist. KarS § 15 lg 3 sätestab üldreegli, et vääreona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
-30 lg 1 näeb aga ette, et väärteokorras on karistatava ainult tahtlik peatamise märguande eiramine. Seega erinevalt üldreeglist tuleb selle väärteo puhul tuvastada, kas isik on selle toime pannud tahtlikult, teo toimepanemine ettevaatamatusest karistatav ei ole. Ringo Panfilov on kogu menetluse väitel väitnud, et tema peatamise märguannet ei näinud. Väärteootsuses on loetletud tõendid, millega otsus on tõendatuks loetud. Nendest tõenditest peatumismärguande eiramise kohta on tõendeid äärmiselt vähe. R.Panfilov menetlusaluse isikuna on öelnud, et nägi küll politseiautot, kuid seda ei näinud ta üldse, et politseiametnik väljas auto juures oleks olnud ja talle peatumismärguande oleks andnud. Politseiametnik H.Tõlva ettekande kohaselt andis tema sõidukijuhile käega peatumismärguande, tema sellele ei reageerinud ja sõitis kaubamaja 8 Ärakiri 4-07-2601 ette parklasse ning seda, et rikkumiste kohta seletas juht R.Panfilov, et politseinikku ja peatumismärguannet tema ei märganud. Riigikohtu otsuses 3-1-1-43-05 on leitud, et „kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9000 krooni ja
-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.;
Seega on kohtuväline menetleja R.Panfilov`ile määranud karistuse eraldi nii alkoholijoobes auto juhtimise kui tahtliku peatamismärguande eiramise eest. Nagu kohus eespool juba leidis, on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja samal ajal tahtliku peatamismärguande eiramine üks tegu, mis täidab mitu väärteokoosseisu, tegemist on ideaalkonkurentsiga ja seega oleks kohtuväline menetleja pidanud R.Panfilovile karistuse määrama KarS § 63 lg 1 alusel seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kuna aga kohus lõpetas menetluse
-30 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, siis tuleb kohtul kontrollida, kas R.Panfilovile kohtuvälise menetleja poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on määratud karistus kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab karistamise alused - karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
R.Panfilovit on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 9000 krooni s.o. 150 trahviühikut. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus ja R.Panfilov tõepoolest ka kohtus tunnistas oma süüd ja kahetses tegu. Kohus leiab, et R.Panfilov karistamine rahatrahvi keskmise määraga on põhjendatud ja seda just eelkõige üldpreventiivsel eesmärgil, millel on käsitletava väärteo puhul karistuse mõistmisel suur osakaal. Eripreventiivne eesmärk - isiku mõjutamine edaspidi mitte toime panema väärtegusid karistuse raskusele kaalu ei lisa, kuna R.Panfilov on karistusregistri andmetel karistamata, ta saab oma toimepandud rikkumisest aru, tunnistab süüd ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja on R.Panfilov suhtes kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist
-19 lg 2 alusel 3 kuuks.
-19 lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 74-19 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistuse määramisele kohtuvälise menetleja poolt eelneb alljärgnev tekst: „Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra 10 Ärakiri 4-07-2601 kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.“ Sellisest selgitusest ilmneb, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud eelkõige karistuse üldpreventiivsest eesmärgist ja eripreventiivsest eesmärgist läbi selle, et on leitud, et R.Panfilov on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Eeltooduga ei ole võimalik nõustuda. Vastavalt karistusregistri teatisele ei ole R.Panfilov karistusregistrisse kantud. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas ja kohtuistungi leidnud, et otsuse tegemisel on arvestatud ajaoluga, et R.Panfilov ei oma küll kehtivat karistust, kuid samas arvestas ka seda, et teda on joobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud 2003 aastal, mis näitab, et isik ei ole oma teost aru saanud ja paneb toime jätkuvalt väärtegusid. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. Karistusregistri seaduse § 3-1 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni Karistusregistri seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 3-1 lg 2 ja 3 sätestavad erandid, mil Karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väärteomenetlus nende erandite hulka ei kuulu. Seega on Karistusregistri seaduses selgesõnaliselt ja täpselt sätestatud, millal isikut saab lugeda eelnevalt karistatuks. Karistusregistri arhiivi kantud andmed ei oma mingit õiguslikku tähendust ja on lubamatu kasutada neid andmeid ka niinimetatud iseloomustava materjalina, sest seadus sätestab selgesõnaliselt, et peale arhiivi kandmist andmetel enam õiguslikku tähendust ei ole. Kohus leiab, et R.Panfilov suhtes ei tule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest karistuse eesmärk on saavutatav põhikaristuse – mõistetud rahatrahviga. Üks kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramise aluseid oli, et R.Panfilov on eelnevalt toime pannud väärtegusid ja nende eest mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Eelnimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ja karistuse mõistmise eripreventiivsel eesmärgil lisakaristuse kohaldamine vajalik ei ole. Kohus leiab, et üldpreventiivset eesmärki on arvestatud põhikaristuse mõistmisel, kus selle eesmärgi osa on määravalt suur. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt R.Panfilovile kohaldatud lisakaristus tuleb tühistada, kuna lisakaristuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, mis tõendamist ei ole leidnud – eelnevate karistustega ja seeläbi on kohtuväline menetleja rikkunud süüteomenetluses valitsevat põhiprintsiipi, et lubatud on vaid see, mis õigusaktidega on lubatavaks tunnistatud ja isiku kohta Karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamine (kasvõi iseloomustavaks asjaoluks) on kaasa toonud põhjendamatu lisakaristuse mõistmise. MENETLUSKULUD Kohtuistungil esitas R.Panfilov kaitsja advokaat R.Sild kohtukulude nimekirja /KT tl 32/, mille kohaselt palutakse kohtukuludena Lääne PP välja mõista R.Panfilov kasuks esindajatasu summas 5000 krooni, millele lisandub käibemaks 900 krooni, kokku 5900 krooni. Esindajatasu sisse on arvestatud toimikuga tutvumine Lääne PP-s, kaebuse koostamine ja kohtus esindamine. Tunnitasu hind 1000 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 1180 krooni. KT tl 33 on Hansapanga väljavõte, mille kohaselt R.Panfilov on advokaadile arve nr 53 eest tasunud 5900 krooni 23.07.2007. KT tl 34 on OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild arve nr 53, mille kohaselt R.Panfilov esindamise eest Pärnu Maakohtus peab tasuma 5000 krooni, koos käibemaksuga 5900 krooni. 11 Ärakiri 4-07-2601 VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Ühes R.Panfilovile süüks arvatud s.o. LS § 74-30 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetas kohus menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 185 lg 1 ja § 337 lg 1 p 4 alusel kannab otsuse osalise tühistamise korral menetluskulud riik. Kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse määratud lisakaristuse osas, s.o. rahuldas kaebuse. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud taotlus on põhjendatud nii kulude suuruse osas (tasu on küsitud 5 tunni õigusabi eest – kohtuistungid kokku on kestnud juba 4 tundi), kui selles osas, et riigi poolt tuleb R.Panfilovile hüvitada tema poolt kaitsjale makstud õigusabikulud summas 5900 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 23, 29 lg 1 p 1, 38, 132 p 2, 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, KrMS §-dest 185 lg 1, 337 lg 1 p 4 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.