← Eesti

4-07-2601\14

Ärakiri 4-07-2601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-2601 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaa

(LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9 000 krooni s.o 150 trahviühikut, LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 6 000 krooni s.o 100 trahviühikut Kohtuistungi toimumise aeg 04.09,

  1. 09, 12.10.
  2. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ringo Panfilov, isikukood 37201274719, elukoht *, *, emakeel * keel, töökoht *, *, isik ei ole karistusregistrisse kantud. Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Ruth Sild, OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild, asukoht Posti 5 Haapsalu 90502 Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Ringo Panfilov kaebus.
  4. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 23.05.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,001522 osaliselt: 2.
  5. tühistada

§ 7419lg 2 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; 2.2.

lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel Ringo Panfilov suhtes väärteomenetlus

§ 7430lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna väärteo toimepanemine R.

Panfilov poolt ei ole tõendamist leidnud. 1 Ärakiri 4-07-2601 3. VTMS § 23 alusel jätta R.Panfilov poolt kaitsjale advokaadile R.Sild makstud tasu 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav KAEVATAV OTSUS 23.05.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,001522 on leitud, et Ringo Panfilov 22.04.2007 kell 01.25 Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem, juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Otsuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 50, saatekiri laborile, politseiametniku ettekanne). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3, § 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 74-19 lg 1, § 74-30 lg 1 järgi.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu – kahetseb. Otsuses on leitud, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Otsusega on määratud Ringo Panfilov`ile

§ 74-19 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o.

9000 krooni ja

§ 74

-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.;

§ 74-30 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o .6000 krooni.

Otsusega on Ringo Panfilov`ilt välja mõistetud menetluskulud kogusummas 561 krooni. KAEBUS 07.06.2006 saabus Pärnu Maakohtusse R.Panfilov kaitsja adv R.Sild alljärgnev kaebus väärteootsusele nr 2570,07,001522 . Ringo Panfilov vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega

§ 74’19 lg.

2 alusel võeti R. Panfilovilt ära lisakaristusena juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Lisakaristuse kohaldamist on vanemkonstaabel A. Kleeman põhjendanud järgmiselt. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. 2 Ärakiri 4-07-2601 Kaitsja tutvus Lääne politseiprefektuuris väärteoasja materjalidega ja kaitsjale väljastati ka koopiad väärteoasja materjalidest. Kaitsjale esitati väärteoprotokoll, ettekanne, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 50, saatekiri laborile. Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamine Ringo Panfilovile ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus selles osas tuleb tühistada. Väärteootsuse kohaselt on R. Panfilov varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Väärteoasja materjalide hulgas ei leidu mitte ühtegi tõendit selle kohta, kuna ja mille eest on R. Panfilov väärteokorras karistatud. Seega ei ole väärteomaterjalidega tõendatud, et R. Panfilov on varem väärtegusid toime pannud. Samuti ei ole teada, milliseid väärtegusid R. Panfilov on väidetavalt toime pannud. Väärteootsuses ei ole ühtegi viidet ühelegi karistusotsusele, mis võib mõjutada lisakaristuse kohaldamist. Karistusregistri seaduse § 25 lg. 1 sätestab, karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 3 1 lg. 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Ei ole tõendatud, et R. Panfiov on isikuks, kellel on karistatus väärtegude toimepanemise eest. Lisakaristuse kohaldamisel tulnuks kohtuvälisel menetlejal konkreetselt ära näidata, millised R. Panfilovi karistusandmed ei ole kustutatud, mis tingivad lisakaristuse kohaldamise. Kuna väärteoasja materjalide hulgas R. Panfilovi karistusandmed puuduvad, siis ei ole põhjendatud üldsõnalise konkretiseerimata üldistuse alusel lisakaristuse kohaldamine. Ainuüksi asjaolu, et üldine liikluskord on halb, et saa konkreetsele füüsilisele isikule kaasa tuua lisakaristuse kohaldamist. Selline karistuse kohaldamine on vastuolus karistuse eripreventsiooniga. Isik peab teadma, millised on talle määratava karistuse põhjendused lähtudes teo toimepanemise asjaoludest. Kui lisakaristuse kohaldamisel soovitakse arvesse võtta isiku varasemat karistatust, siis tuleb ära näidata, mille eest, millal ja kuidas on isikut karistatud ja kas karistusandmed on kehtivad. Üldsõnaline osundamine, et liiklusalased rikkumised on rangelt karistatavad rikkumised ei ole piisav, et kohaldada isikule lisakaristust. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 10/ on seisukohal, et otsuse tegemisel on arvestatud menetlusaluse isiku R.Panfilov poolt 24.04.2007 antud ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 50 ning laboratoorse uuringu tulemust. Samuti politseiametniku ettekannet. Otsuse tegemisel on arvestatud asjaoluga, et R.Panfilov ei oma küll kehtivat karistust, kuid samas on arvestatud seda, et teda on joobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud 2003 aastal, mis näitab, et isik ei ole oma teost aru saanud ja paneb toime jätkuvalt väärtegusid, sättides ohtu nii iseenda, kaasreisijad, kui ka teised liiklejad. Samas on alkoholijoobes juhtimine üks rängemaid rikkumisis liikluses ja väärib rangelt karistamist. Ei saa märkimata jätta et joobes juhtide süül on 2007.a. toimunud 14 liiklusõnnetust milles on nii hukkunuid, kui ka vigastatuid. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde ning peab põhjendatuks lisakaristuse rakendamist R.Panfilov suhtes. MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, lisades, et karistuse mõistmisel tuleks kohaldada KarS § 63 lg 1, mitte KarS § 63 lg 3, mida kohtuväline menetleja on kohaldanud, sest teod on toime pandud ideaalkonkurentsis. Kaebuse esitaja Ringo Panfilov andis kohtus ütlusi, et tema istus autoroolis, see võis olla aprillis küll - 22 aprill, see oli ikka öötunnil. Opel Astrat juhtis, see auto kuulub talle, auto nr 625 AVG. Sõitis Sinalepast Haapsalusse. Alkoholijoobes autojuhtimist ei vaidlusta, oli tarvitanud eelnevalt alkoholi. Õhtu jooksul oli joonud õlut ja dzinni. Tuli mööda Lihula mnt ja sooritas parempööret ja siis uuesti vasakpööret. Küljeaknast - parempoolsest nägi politseiautot, mis seisis Ergo Kindlustuse juures. Mingit peatumismärguannet ei näinud. Parkla oli suhteliselt täis, siis oli Tanel Padari mingi 3 Ärakiri 4-07-2601 kontsert. Politseiauto nina oli Tallinna mnt poole, tagaosa oli maja poole. Nagu parkla kohad on, selliselt politseiauto seisis seal. Kui autosid on palju, siis pargitakse ka maja seina äärde ja siis sinna teeäärsesse poolde pargitakse, lisarida, tekib nagu kolmnurk. Kui manööver toimus, siis tuledevihus politseiautot ei näinud. Sealt sõitis If-Kindlustuse ette, kui seal parkis, siis oli juba politseiauto seal tema auto taga. Siis küsiti dokumente, andis juhiload, siis hakkas seal puhuma, vähemalt kolm korda. Sealt nagu soovitud tulemust ei saanud ja sõitsid politseimajja. Ei tea, miks alkomeeter ei näidanud. Politseimajas puhus teise aparaati, seal tuli kiri, et viga puhumisel. Seal puhus ka mitu korda, ikka ei tulnud soovitud tulemust ja siis läksid haiglasse. Haiglas tehti test ja võeti verd. Teda viidi haiglasse arsti juurde. Arst märkis kerge joobe, vereproovi tulemused sai ka teada. Arsti otsuse sai endale ka. Oli nõus selle otsusega. Tema käest ei küsitud sellele aktile allkirja. See paber läks nagu kolmeks- üks talle, üks politseile ja üks jäi sinna haiglasse. Eelnevalt oli lubatud talle, et peavad teda 48 tundi kinni ja siis jooksis minema. Materjalid vormistati teisipäeval, esmaspäeval helistas Tarmo Paio. Sündmus toimus laupäeval õhtul, kuupäev oli ilmselt läinud juba pühapäevaks. Ei näinud üldse politseiametnikke, nägi ainult autot ja ei näinud peatamise märguannet. Ei oleks hakanud eest ära sõitma või kuhugi edasi sõitma. Kui parklasse sisse sõitis, siis sõidukiirus võis olla - noh, aeglane, autosid oli parkla täis ja praktiliselt tagasipööre- 10 km/h. Kui peatus, siis oli politseiauto kohe taga. Politseiautol ei olnud vilkureid põlemas, ei märguannet ega midagi. Vahemaa politseiauto ja tema auto vahel, kus peatus, oli umbes 50 sammu. Kahetseb kogu südamest alkoholijoobes juhtimist ja kogu asjade käiku. Ei tea, miks alkomeeter ei näidanud midagi, muidu oleks hoopis lihtsamalt need asjad läinud. Tunnistaja Jaan Kustavson andis kohtus ütlusi, et oli tööl 22.04.

  1. Oli õhtuses vahetuses, teostasid liiklusjärelvalvet - konkreetselt nende kohta, kes sõidavad kaubamaja poolt keelava märgi poolt Tallinna mnt poole. Autonina oli Tallinna mnt poole. Siis nägid, et üks auto mis tuli Lihula mnt poolt tegi parempöörde punase tule ajal ja siis ta tuli ja hakkas keerama parklasse, siis otsustasid seda autot kontrollida, sest punase tule rikkumine oli juba olemas. Tema oli roolis, paarimees H. Tõlva väljus juba - ta seisis seal ees- Panfilov lasi vist ühe auto läbi. Siis paarimees andis peatumismärguande ja auto sõitis temast lihtsalt mööda ja suundus parkla poole. Koheselt läksid talle järgi. Selles parklas, kus nemad olid, kasiino pool – seal mõni kohake oli vaba, aga see parkla, mis on pubi ees, see parkla oli täis. Nähtamatud ei saanud nad olla, see oli välistatud. Kui parklasse sisse sõita ja siis vahemaa paarimehe ja Panfilovi auto vahel – see võis olla kaks auto laiust. Kui auto tuli, siis auto tegi paarimehest manöövri mööda ja ta tegi paarimehe poolt vasakult möödasõidu. Politseinik seisab keset teed, et juht seda näeks ja suunab ta vasakpoolsesse serva vasaku käega, aga juht sõitis nagu otse ja sõitis paremalt poolt mööda. Kui ta poleks mööda sõitnud, sest muidu oleks ta otsa sõitnud talle. Sissesõidust 5- 6 m edasi ja paarimees seisis keset seda sõidurada, tal oli helkurvest seljas, teda mitte näha ei saanud. Politseiametnik seisis - sissesõidu tee alguse ja kõrgenduse vahel enam –vähem keskel. Võrreldes jalakäijate ülekäiguraja ja sissesõiduga, sealt oli ta sissesõidu poole. Politseiametnik suunas Panfilovi auto kasiino poole, ehk siis nende poolt vasakule poole. Sõiduk möödus politseiametnikust teiselt poolt, mitte politsei auto poolt, ta lihtsalt sõitis mööda. Panfilovil oli nii palju ruumi, et ta mahtus mööda märguannet andvast politseinikust ja ta pidi selleks oma liikumissuunda muutma. Ei saa väita, et auto kiirust lisas, kui ta politseiametnikust möödus. Auto silmapiirilt ei kadunud. Politsei auto nina oli Tallinna mnt poole, siis keeras ringi, et minna pubi poole. Panfilovi auto parkis pubi ette, parkla keskele. Politseiauto oli näoga tuleva auto suunas, politsei auto jäi vasakule, auto möödus paremalt, kuna politseinik seisis tee keskel. Auto kiirus oli minimaalne. Enne manöövri sooritamist peab auto praktiliselt seisma, sest kui ta tuleb Tallinna mnt- lt ja keerab parkla poole, siis ta peab praktiliselt seisma. Umbes sajakonna meetri pärast jäi auto seisma. Sest ta sõitis paarimehest mööda ja pani auto parklasse. Läksid kohe autole järgi ja juht oli veel autos. Ta ei põhjendanud millegagi, et miks ta ei peatunud. Ei mäleta, kas küsisid ka, miks ta ei peatunud. Tema oli autoroolis kui paarimehe poolt toimus peatamine. Paarimees hüppas kohe auto peale ja siis pöörasid ringi ja sõitsid neile järgi. Politsei auto oli Tallinna mnt poolses otsas, tagumise otsaga seisid kindlustuse poole, aga mitte 4 Ärakiri 4-07-2601 väga servas, platsi keskel. Jäävad nähtavaks kui seisavad parklas sees. Esimene osa sellest parklast, kus olid, see osa oli tühi. Politseiauto ees ei olnud autot. Tunnistaja Heigo Tõlva andis kohtus ütlusi, et 22.04.07 ööl oli tööl. Seisid kaubamaja otsas Tallinna mnt pool ääres ja Lihula mnt poolt tuli sõiduauto, tegi parempöörde keelava foori punase tule ajal. Nii kui ta vasaksuuna sisse lükkas, et tulla parklasse, tuli autost välja, andis käega peatumise märguande ja auto sõitis temast lihtsalt paremalt poolt mööda, oli näoga auto poole. Tema arust juht isegi vaatas tema poole. Kui auto mööda sõitis, läks ruttu politseiautosse ja sõitsid talle järgi ja siis tema oli auto parkinud Africa ette. Juht oli just välja tulemas, jäid tema auto taha seisma. Läksid kontrollima, esitles ennast. Juht andis juhiload, hakkasid alkotesti tegema, mis ei õnnestunud korduvalt, sest kui valesti puhub, siis aparaat annab teate, et puhumisviga. Kohapeal joobe tuvastamine ei õnnestunud, siis viisid ta jaoskonda, seal ta keeldus alkomeetrisse puhumast ja viisid haiglasse joobeekspertiisi. Joobeekspertiisis käis ära, peale seda läksid välja, juhiload olid tema käes ja joobe tuvastamise akt oli ka tema käes ja Panfilov ütles, et nüüd on paberitega kõik korras ja jooksis minema. Politsei auto seisis kaubamaja parklas Ergo Kindlustuse ja kasiino vahel selle koha keskel, kus jääb see väike ohutussaar, selle platsi keskkohas peaaegu. Vahetus läheduses selles parklas autosid ei olnud. Kui Panfilovile peatumismärguande andis, siis oli politseiautost eemal paar meetrit ja liikus Panfilovi auto suunas. Panfilovi auto kiirus võis olla 15- 20 km/h või vähem. Helkurvest oli seljas, pidi olema nähtav. Auto möödus tema suhtes paremalt poolt. Kui Panfilov seda vasakpööret tegi, siis politseiauto ja tema jäid Panfilovi auto tuledevihku ja tema arvamuse kohaselt Panfilov pidi teda nägema. Vahe oli ikka 3- 4 m Panfilovi autoga, sõidusuunas ei seisnud keset teed, oli Panfilovi auto suhtes paremal. Kui Panfilov mööda sõitis, siis ta kiirust ei vähendanud peatumismärguande peale, pärast tema mäletamist mööda natukene lisas kiirust. Andis peatumismärguande ja see koht, kus Panfilov oma auto peatas, see vahe oli vähem kui 100 m. Panfilov parkis peaaegu sinna Africa klubi sissekäigu juurde või oli mõni koht kaubamaja ukse poole, kusagil selle koha peal oli see parkimine tal. Kui auto juurde läks, siis hiljem küsis, et miks ta ei peatunud. Vastust ei mäleta. Kui ta pööras Tallinna mnt- lt parklasse, siis politseiauto oli nähtav, sest takistusi vahel ei olnud. Eespoolne parkla oli enam-vähem täis, vabu kohti oli väheseid. Kaubamaja ots oli tühi ja meil seal ruumi oli. Kui midagi on, siis saavad kohe liikuma. Panfilovil oleks olnud võimalik parklast välja sõita, kui ta oleks tahtnud, see tee oli vaba. Kui peatumismärguande andis, siis abivahendit ei olnud käes. Tõstis parema käe püsti ja vasaku käega suunas Panfilovi endast vasakule, et ta seisma jääks. Kui oma autoga tema auto taha jõudsid, siis R. Panfilov – no ei saa öelda, et ta rahulik oli, pigem oli tõrges. Kui Panfilovi autole järgi läksid, siis oli juht välja tulemas, teised olid juba väljas. Teised läksid Africasse edasi. Juht oli käes, üks naisterahvas pakkus varianti küll, et arreteerige parem mind ja siis nad läksid edasi. R. Panfilov jooksis peale ekspertiisi ära ja kuna peale seda oli komandeeringusse minek, siis tuli selle jaoks ettekanne koostada, et mis juhtus, sest väärteoprotokollil ei saanud talle teha. Ettekanne sai koostatud hommikul ennem vahetuse lõppu ja kui seal on kirjas, et Panfilov ütles, et ta ei näinud peatamise märguannet, siis nii oli. Tunnistaja D V andis kohtus ütlusi, et tema oli ka sel korral autos. Oma sõitu alustasid Panga külast. Autos olid veel tema kaks sõbrannat, Ringo ja Ringo vend B. Sõitsid Haapsalu linna. Sõidu lõpus oli äkki politseiauto nende auto taga, siis kui olid ennast ära parkinud. Olid IF- Kindlustuse ees. Istus autos juhi kõrval. Enne peatumist ei näinud ei politseinikku ega politseiautot. Kui Lihula mnt-lt parklasse keerasid, siis otsis tegelikult kotist asju, mida kaasa võtta, sest ei tahtnud suurt kotti kaasa võtta. Teed ei jälginud. Ei näinud midagi, aga kuulis, kui B tagant ütles, et pollar. Ta ütles seda siis, kui sõitsid veel, see oli kõrgendiku kohal või enne jõnksu. Politseiauto võis ju seista. Kui öeldi, et pollar, et noh, las siis olla. Ilmselt vaatas selle pollari peale ringi, aga ei näinud midagi. Kui B ütles pollar, siis tema arust juht ei teinud mingisugust äkilist manöövrit. Parklas oli palju rahvast ka. Pizza baari esine nurk oli ka hästi pime. Kui parklasse sisenesid, enne seda kõrgendikku, selles parklas ei oska öelda, kas seal oli autosid, sest tegeles oma asjadega. Ei saanud aru, miks 5 Ärakiri 4-07-2601 politseiauto nende auto taga peatus. B O istus autos tema taga. Kui politseiauto nende juurde tuli, siis istus veel autos. Ülejäänud autos olnud rahvas - B hakkas välja tulema. Ja sel hetkel kui politsei tuli, siis ka praktiliselt tuli kohe välja. Ei läinud kohe baari, oli veidi kaugemal. Politseiametniku ja R. Panfilovi omavahelist juttu kuulis kaugelt, kuulis puhumisest. Tunnistaja B O andis kohtus ütlusi, et 22.04.07 hakkasid Ridalast Haapsallu sõitma. Venna Opel Astraga sõitsid ja vend ise oli roolis. Vend on Ringo Panfilov. Autos oli venna elukaaslane ja venna elukaaslase tuttavad, autos kokku oli
  2. Tulid mööda Lihula mnt, siis fooris vilkus kollane tuli, keerasid paremale Tallinna mnt-le ja sealt suundusid kaubamaja parklasse. Kaubamaja parklas Ergo Kindlustuse ees märkas politseiautot ja ütles tagant, et pollar. Siis parkisid ennast Africa pubi ette ära. Siis oli konstaabel juba ukse taga. Palus esitada load ja autodokumendid. Nende auto taga oli politseiauto, aga auto kõrval seisis politseinik. Autos istus tema kõrvalistuja taga. Kui pöörasid Tallinna mnt-lt parklasse, siis Tallinna mnt osas oli palju autosid. Politseiauto eristub teistest autodest, sellepärast hakkas ta silma. Politseiauto oli nagu teiste autode kõrval, seal oli kaks rida ja politseiauto oli nagu tagumises reas. Ei ole kindel, et see oli politseinik, keda nägi, nägi silmanurgast mingi inimkogu. Rahvast oli palju. Parklas oli kahe autorea vahel piisav vahe, et autoga oleks sealt vahelt saanud läbi. Tema arust oli politseiauto kõige äärmisem auto, mis oli Ergo Kindlustuse juures. Politseiauto esiots oli tee poole ja sõidusuund ilmselt oli, et ta keeras sealt otse välja ja tuli neile järgi. Jälgis teed ja nagu ikka vaatas ringi. On ise ka autojuht. Kui ütles autos, et pollar, siis peale seda vend hetkeks pööras nagu pilgu. Kui politseid nägi, siis pööras pilgu vennale, vend hetkeks pööras pilgu paremale ja siis vaatas edasi teed, sest ta pidi sõitma. R. Panfilov tema arust ei märganud ennem politseiautot, tema märkas, aga mitte vend. Kui ütles pollar ja sõitsid parkla suunas, siis kohe peale seda kõrgendust vaatas taha hetkeks ja siis ei olnud seal mitte kedagi. Märguannet peatumiseks ei näinud. Nägi inimkogu, aga mida ta seal tegi, kas ta oli politseinik või tavakodanik ja mida ta seal tegi, seda ei eristanud. Järske manöövreid nad seal ei teinud. Sõit kulges rahulikult. Autojuhtimise võtetes küll midagi ei muutunud. Mingit sellist muljet küll ei jäänud, et vend tahtis eest ära sõita. Ta peatas auto seal, kus ta tahtis. Muutusi sõidueesmärgis ei tekkinud. Oli autos, kui politseiametnik tuli nende auto juurde. Kõik olid autos sel hetkel. Politseiametnik oli politseivormis ja kandis helkurvesti. Üks politseinik väljus autost. Tema arust oli teisel politseinikul ka helkurvest seljas. Vestid olid neil seljas. Kui sõitsid parklasse sisse, siis helkurvestiga inimest ei näinud. Nägi inimkogu, aga kui oleks helkurvest olnud, siis oleks märganud. Nägi autot ja ütles automaatselt, et pollar. Politseiauto võis neist olla umbes 10 m. Ei märganud, kas politseiautol tuled põlesid või mitte. Nägi politseiauto tagumist otsa ja külge, aga kas tuled põlesid, seda ei märganud. Kui parklasse sõitsid, siis esiotsa politseiautol nägi silmanurgast. Kui istus sõidusuunas, siis politseiauto oli tema suhtes kella 3 ja 4 vahel kui politseiautot märkas. Sellel hetkel kui nägi politseiautot, siis tema ja politseiauto vahel ei olnud inimesi. Kui R. Panfilov peatas autot, siis otsisid autole parkimiskohta, aga seal ei olnud ja Africa ees oli, siis parkisid sinna. Parklasse pöördel vasak pool oli ka täis autosid. Ülekäigu raja ja kõrgenduse vahele oli ka autosid pargitud. Kui R. Panfilov sisenes parklasse, siis liiklemiseks oli ka ikka ruumi, kuigi parkla oli päris täis. Kui politseiametnik tuli auto juurde, siis ei jäänud kuulama, mida nad omavahel rääkisid. Käesolevas väärteoasjas on kogutud ka alljärgnevad kirjalikud tõendid: 1) Väärteoasja toimik (edaspidi VT) tl 2 on saatekiri laborile, mille kohaselt on 22.
  3. kell 02.15 saadetud R.Panfilov veri laboratoorsele uuringule alkoholile. Uuritava aine tulemus veres – etüülalkohol 2,1 promilli. 2) VT tl 3 on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 50, mille kohaselt SA Läänemaa Haiglas on 22.04.2007 kell 01.55 teostatud läbivaatus alkoholi tarbimise tuvastamiseks, mille tulemusel on arst tuvastanud, et esineb kerge näo punetus, kerge tasakaalu häire, kand-varvas kõnd sirgjoonel on kergelt häiritud, mille põhjal arst on otsustanud, et esineb kerge alkoholijoove. Aktil on märge kohal – olen nõus, puudub uuritava allkiri. 6 Ärakiri 4-07-2601 3) VT tl 8 on karistusregistri teatis, mille kohaselt R.Panfilov ei ole karistusregistrisse kantud. 4) VT tl 11 on politseiametnik H.Tõlva alljärgnev ettekanne: 22.04.2007 öösel oli H. Tõlva tööl patrullis koos konstaabel Jaan Kustavson’iga. Kella 01.25 ajal seisid nad Haapsalu linnas, Tallinna mnt 1 Tallinna maantee poolses otsas ja teostasid liiklusjärelevalvet. Lihula maantee poolt sooritas Tallinna mnt suunas keelava fooritulega sõiduauto Opel Astra Caravan, tumesinist värvi. Tallinna maanteelt sõitis auto registreerimisnumbriga 625 AVG Kaubamaja Tallinna maanteega külgnevasse parklasse. H. Tõlva andis sõidukijuhile käega peatumismärguande, tema selle ei reageerinud ja sõitis kaubamaja ette parklasse. H. Tõlva ja J. Kustavson sõitsid autole järgi, et sõidukijuhti kontrollida, juht oli jõudnud autoga kaubamaja ette parklasse ja istus juhiistmel. H. Tõlva läks auto juurde ning tutvustas ennast ja palus juhil esitada juhiloa ja auto dokumendid. Juhiloa esitas kohe aga auto dokumente hakkas autost otsima. Autost oli tunda räiget alkoholilõhna. Rikkumiste kohta seletas juht Ringo Panfilov, et fooris põles tema teada vilkuv kollane tuli ning politseinikku ja peatumismärguannet tema ei märganud. Kuna autojuhi suust oli tunda alkoholilõhna, siis otsustasid H. Tõlva ja J. Kustavson tema joobeastme tuvastada. Alkomeetriga joobe tuvastamine ei õnnestunud, kuna ta korduvalt katkestas puhumise. Politseiametnikud toimetasid R. Panfilov’i jaoskonda, kus ta keeldus alkomeetrisse edaspidi puhumast ja nõudis joobeekspertiisi viimist. Seejärel viisid H. Tõlva ja J. Kustavson ta Läänemaa Haiglasse ekspertiisi, kus tal tuvastati kerge alkoholijoove ja võeti ka veri ekspertiisiks. Lahkudes Läänemaa Haiglast patrullauto juurde ütles R. Panfilov kuldsed sõnad „Nüüd on paberitega korras“ ning pani jooksu Rahu tänava suunas kangi alla. H. Tõlva ja J. Kustavson jooksid talle järele, et teda kätte saada aga tema kadus pimedusse ja rohkem nad R. Panfilov’it ei näinud. Politseiametnike kätte jäi R. Panfilov’i juhiluba ja ekspertiisiakt nr
  4. 5) Kohtutoimik (edaspidi KT) tl 18 on saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, mille kohaselt Lääne PP on 22.04.2007 saatnud Ringo Panfilovi Läänemaa Haiglasse, et teostada joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine. 6) KT tl 24 on tunnistaja J.Kustavson poolt joonistatud skeem sündmusest. 7) KT tl 25 on tunnistaja H.Tõlva poolt joonistatud skeem sündmustest. 8) KT tl 26 on tunnistaja B.Orgmets poolt joonistatud skeem sündmustest. 9) KT tl 28-29 on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos vaatluse käigus koostatud skeemiga. Kaebuse esitaja kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma esitatud kaebuse juurde ja palus tühistada lisakaristuse kohaldamine. Lisaks leidis esindaja, et ei ole õige, et R.Panfilovile on lisaks peatumismärguande eiramise eest mõistetud 6000 kroonine karistus. Tegemist on ühe teoga ja oleks tulnud mõista üks karistus – seega kohtuväline menetleja on kohaldanud valesti materiaalõigust ja kui kohus loeb tuvastatuks, et peatumismärguande tahtlik eiramine on aset leidnud, siis tuleb KarS § 63 lg 1 alusel määrata karistus raskema teo eest. Kiatsja leidis, et peatumismärguande tahtlik eiramine R.Panfilov poolt ei ole tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja jääb oma otsuse juurde. Lisakaristuse kohaldamisel sai määravaks teo ohtlikkus, joove oli 2,1 promilli ja tuli lisakaristust kohaldada. KOHTU SEISUKOHT R.Panfilov on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud liikluseeskirja § 76 p 3 ja § 5 Lisa 1 nõuete rikkumise eest ja väärteod on kvalifitseeritud

§ 74-19 lg 1 ja § 74-30 lg 1 järgi.

Rikkumise kirjeldus (mille piires saab kohus väärteoasja arutada) vastavalt väärteoprotokollile on – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit ja eiras tahtlikult kohustuslikku peatamise märguannet. Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. 7 Ärakiri 4-07-2601 Liikluseeskirja § 5 kohaselt peab liikleja juhinduma liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest.

§ 7419

lg 1 näeb väärteona ette – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja

§ 7430lg 1 näeb väärteona ette sõidukijuhi poolt kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas R.Panfilov on talle süüks arvatud väärteod – liikluseeskirja rikkumised - mis on talle kui mootorsõiduki juhile süüks arvatud, toime pannud, kas ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja kas ta tahtlikult eiras politsei poolt antud peatumismärguannet. Kõigepealt käsitleb kohus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega - R.Panfilov ütlustega, saatekirjaga, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 50 ja saatekirjaga laborile on tõendamist leidnud, et R.Panfilov juhtis 22.04.2007 kell 01.25 mootorsõidukit Opel Astra reg nr 625AVG, olles alkoholijoobes, seega pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 74-19 lg 1 järgi.

R.Panfilovil on alkoholijoove tuvastatud arsti poolt ja arst on leidnud, et esineb kerge alkoholijoove. Teostatud on aga ka laboratoorne uuring verele ja selle tulemusel on leitud, et etüülalkoholi oli veres 2,1 promilli. Vastavalt VV 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p 3 on tegu keskmise alkoholijoobega, kui isiku veres on alkoholisisaldus 1,51 kuni 2,5 promilli. Seega on kaks tõendit, millest arsti otsuse kohaselt oli R.Panfilovil kerge alkoholijoove ja vereanalüüsi põhjal oli keskmine alkoholijoove. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et alkohol mõjub erinevatele inimestel erinevalt ja määruse § 19 on määratud joobeastmed vere alkoholisisalduse järgi, arvestamata, kas ja millised häired esinesid isiku käitumises ja reageeringutes. Käesoleval juhul on arst R.Panfilovi läbi vaadanud ja leidnud läbivaatuse tulemusel, et R.Panfilovil esines kerge alkoholijoove. Kohus leiab, et arsti otsusega tuleb nõustuda, sest arst on R.Panfilovil tuvastanud joobe vastavalt kehtivale korrale ja teda uurides, korraldades ka vajalikud testid, mis näitvada isiku reageerimist ja kõrvalekaldeid võrreldes kaine inimesega. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et R.Panfilovil esines 22.04.2007 kerge alkoholijoove – tema kõrvalekalded ja reageerimisvõime häiritus vastas arsti hinnangul kergele joobele. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja R.Panfilov süü LS § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Järgmisena uurib kohus, kas ka kohustusliku peatumismärguande tahtlik eiramine R.Panfilov poolt on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja küll oma kaebuses ei vaidlustanud otsesõnu talle süüks arvatud peatamismärguande eiramist, kuid kohus leiab, et VTMS § 123 lg 2 alusel pidi kohus kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise lauseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sest mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja samal ajal peatamismärguande eiramise puhul on tegemist ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu ehk ideaalkogumiga. Kohus leiab, et kuna kaitsja leidis, et R.Panfilovile on LS § 74-30 lg 1 eest valesti karistus määratud, siis tingib see ka teo enda tehiolude uurimist ja tuvastamist. KarS § 15 lg 3 sätestab üldreegli, et vääreona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 74

-30 lg 1 näeb aga ette, et väärteokorras on karistatava ainult tahtlik peatamise märguande eiramine. Seega erinevalt üldreeglist tuleb selle väärteo puhul tuvastada, kas isik on selle toime pannud tahtlikult, teo toimepanemine ettevaatamatusest karistatav ei ole. Ringo Panfilov on kogu menetluse väitel väitnud, et tema peatamise märguannet ei näinud. Väärteootsuses on loetletud tõendid, millega otsus on tõendatuks loetud. Nendest tõenditest peatumismärguande eiramise kohta on tõendeid äärmiselt vähe. R.Panfilov menetlusaluse isikuna on öelnud, et nägi küll politseiautot, kuid seda ei näinud ta üldse, et politseiametnik väljas auto juures oleks olnud ja talle peatumismärguande oleks andnud. Politseiametnik H.Tõlva ettekande kohaselt andis tema sõidukijuhile käega peatumismärguande, tema sellele ei reageerinud ja sõitis kaubamaja 8 Ärakiri 4-07-2601 ette parklasse ning seda, et rikkumiste kohta seletas juht R.Panfilov, et politseinikku ja peatumismärguannet tema ei märganud. Riigikohtu otsuses 3-1-1-43-05 on leitud, et „kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsuse p 6.2 väärteoasjas nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28, 292).“ Kohus leiab, et kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega ei ole R.Panfilov poolt tahtlikult peatamismärguande eiramine tõendamist leidnud, sest kohtuväline menetleja ei ole sisuliselt teo tehiolusid uurinud, kuigi juba kohtueelses menetluses on selgunud, et R.Panfilov on väitnud, et ta peatamismärguannet ei näinud. Kohus kuulas kohtuistungi lisaks kaebuse esitajale ära ka tunnistajad Kustavsoni, Tõlva, V ja O, teostas sündmuskoha vaatluse. Kohus leiab, et tunnistajate H.Tõlva ja J.Kustavson ütlustega on tõendamist leidnud, et 22.04 kui politseiametnikud teostasid liiklusjärelevalvet ja kui nad märkasid R.Panfilov poolt juhitud sõidukit tegemas parempööret Lihula maanteelt ja seejärel andis auto suunatulega märguande, et pöörab vasakule, siis H.Tõlva väljus politseiautost, et anda lähenevale sõidukile peatamismärguanne. Kohus leiab, et tunnistaja J.Kustavson ütlused peatamismärguande andmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed ja need tõendid tuleb kõrvale jätta. Eelkõige leiab kohus, et kui peatamismärguande andmine oleks toimunud nii nagu tunnistaja J.Kustavson seda kirjeldas, siis peatamismärguande andjale – tunnistaja H.Tõlvale oleks pidanud kindlasti meelde jääma, et R.Panfilovi juhitud auto pidi tegema järsu manöövri, muidu oleks ta alla ajanud. Tunnistaja H.Tõlva selliseid asjaolusid aga ei kinnita. Kohus loeb tõendatuks tunnistaja H.Tõlva ütlustega, et ta R.Panfilov juhitud autole peatamismärguande andis, kuid välja tuleb selgitada, kas R.Panfilov seda ka nägi. Kohus leiab, et tunnistajate H.Tõlva, B.O ja D.V ütlused sündmuste kohta on üldjoontes kokkulangevad ja kirjeldavad sündmusi sarnaselt. Nii R.Panfilov ise kui tunnistaja B.O on kinnitanud, et nad sel õhtul Kaubamaja Tallinna mnt poolses parklas politseiautot nägid. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et politseiauto seisis esiotsaga Tallinna mnt poole. Tunnistaja D.V on kinnitanud, et oli väga pime ja sedasama on kinnitanud ka tunnistaja B.O. Tunnistaja H.Tõlva on leidnud, et kui R.Panfilov auto pööras parklasse, siis nii politseiauto kui tema ise pidid jääma auto tuledevihku. Kui aga vaadata sündmuskoha skeemi ja tunnistaja H.Tõlva poolt joonistatud skeemi, siis on näha, et politseiauto võis küll jääda R.Panfilov auto tulede vihku, kuid R.Panfilov võis mitte märgata, et see oli politseiauto, sest politseiautot seisis esiosaga R.Panfilov poole. Tunnistaja B.O sõnade kohaselt nägi tema politseiautot siis kui ta vaatas nagu üle õla tagasi ja kui liikumissuunaks oli kella numbrilaua järgi number 12, siis politseiauto asus kella 3 ja 4 vahel. Siis nägi tunnistaja politseiauto külge ja tagumist otsa ja politseiauto ja nende auto vahel ühtki inimest ei olnud. See oli natuke enne kui nad kõrgendiku ületasid. Tunnistaja B.O aga istus akna all sellel pool, kust politseiametnik lähenes. R.Panfilovil aga istus kaassõitja kõrval ja politseiametnik ei lähenenud autole eest vaid küljelt. Tunnistaja H.Tõlva on kinnitanud, et oli R.Panfilov autost kuskil 3-4 m kaugusel kui peatamismärguannet andis. Kohus leiab, et saab uskuda R.Panfilov sõnu, et ta politseiametnikku ei näinud. Tallinna maanteelt parklasse pööramisel ilmselt pidi politseiauto jääma tulede vihku, kuid ilmselt oli see vaid hetkeline ja kuna politseiauto seisis esiosaga R.Panfilov poole sel hetkel, ei pidanud olema ilmtingimata arusaadav , et see oli just politseiauto. Kui aga R.Panfilov juhitud auto oli juba parklas, siis autole paremalt küljelt ilmselt veidi tagantpoolt lähenevat politseiametnikku ei pidanud juht, kes liikus politseiautost eemale, märkama. H.Tõlva on ise kinnitanud, et ta liikus R.Panfilov auto suunas, kui peatamismärguannet andis. H.Tõlva arvamus, et tema meelest juht vaatas tema poole, ei kinnita, et R.Panfilov peatamismärguannet nägi. Sündmuskoht oli pime. Seega leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et 9 Ärakiri 4-07-2601 R.Panfilov peatamismärguannet nägi - peatamismärguande andmine politseiametniku poolt oli antud tema liikumisel R.Panfilov auto poole paremalt küljelt ajal, mil R.Panfilov auto liikus juba eemale politseinikust ja politseiametnik jäi ilmselt juhi vaateväljast välja. Kohus leiab, et ka läbi R.Panfilov käitumise saab hinnata, kas ta tahtlikult eiras peatamismärguannet. Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis R.Panfilov kiirusega 10-20 km/h. Sõidukiiruses ja -stiilis mingeid muutusi peale seda kui politseiautot märgati, ei toimunud. Ka tunnistaja Tõlva kinnitab, et mingeid muutusi R.Panfilov sõidustiilis ei toimunud, auto lihtsalt sõitis edasi. Seltskonnal oli plaan minna klubisse Africa ja nii ka tehti. R.Panfilov parkis oma auto 50 meetrit peale kohta, kus politseiametnik peatamismärguande andis. Tunnistaja H.Tõlva on kinnitanud, et ei olnud mingit takistust, et R.Panfilov oleks saanud parkla teisest otsast välja sõita. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R.Panfilov poolt peatamise märguande tahtlik eiramine ei ole tõendamist leidnud ja selles osas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel R.Panfilov osas väärteomenetlus lõpetada. KARISTUS Otsusega on määratud Ringo Panfilov`ile

§ 74-19 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o.

9000 krooni ja

§ 74

-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.;

§ 74-30 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o .6000 krooni.

Seega on kohtuväline menetleja R.Panfilov`ile määranud karistuse eraldi nii alkoholijoobes auto juhtimise kui tahtliku peatamismärguande eiramise eest. Nagu kohus eespool juba leidis, on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja samal ajal tahtliku peatamismärguande eiramine üks tegu, mis täidab mitu väärteokoosseisu, tegemist on ideaalkonkurentsiga ja seega oleks kohtuväline menetleja pidanud R.Panfilovile karistuse määrama KarS § 63 lg 1 alusel seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kuna aga kohus lõpetas menetluse

§ 74

-30 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, siis tuleb kohtul kontrollida, kas R.Panfilovile kohtuvälise menetleja poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on määratud karistus kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab karistamise alused - karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 74-19 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

R.Panfilovit on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 9000 krooni s.o. 150 trahviühikut. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus ja R.Panfilov tõepoolest ka kohtus tunnistas oma süüd ja kahetses tegu. Kohus leiab, et R.Panfilov karistamine rahatrahvi keskmise määraga on põhjendatud ja seda just eelkõige üldpreventiivsel eesmärgil, millel on käsitletava väärteo puhul karistuse mõistmisel suur osakaal. Eripreventiivne eesmärk - isiku mõjutamine edaspidi mitte toime panema väärtegusid karistuse raskusele kaalu ei lisa, kuna R.Panfilov on karistusregistri andmetel karistamata, ta saab oma toimepandud rikkumisest aru, tunnistab süüd ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja on R.Panfilov suhtes kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

§ 74

-19 lg 2 alusel 3 kuuks.

§ 74

-19 lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 74-19 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistuse määramisele kohtuvälise menetleja poolt eelneb alljärgnev tekst: „Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra 10 Ärakiri 4-07-2601 kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.“ Sellisest selgitusest ilmneb, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud eelkõige karistuse üldpreventiivsest eesmärgist ja eripreventiivsest eesmärgist läbi selle, et on leitud, et R.Panfilov on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Eeltooduga ei ole võimalik nõustuda. Vastavalt karistusregistri teatisele ei ole R.Panfilov karistusregistrisse kantud. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas ja kohtuistungi leidnud, et otsuse tegemisel on arvestatud ajaoluga, et R.Panfilov ei oma küll kehtivat karistust, kuid samas arvestas ka seda, et teda on joobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud 2003 aastal, mis näitab, et isik ei ole oma teost aru saanud ja paneb toime jätkuvalt väärtegusid. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. Karistusregistri seaduse § 3-1 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni Karistusregistri seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 3-1 lg 2 ja 3 sätestavad erandid, mil Karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väärteomenetlus nende erandite hulka ei kuulu. Seega on Karistusregistri seaduses selgesõnaliselt ja täpselt sätestatud, millal isikut saab lugeda eelnevalt karistatuks. Karistusregistri arhiivi kantud andmed ei oma mingit õiguslikku tähendust ja on lubamatu kasutada neid andmeid ka niinimetatud iseloomustava materjalina, sest seadus sätestab selgesõnaliselt, et peale arhiivi kandmist andmetel enam õiguslikku tähendust ei ole. Kohus leiab, et R.Panfilov suhtes ei tule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest karistuse eesmärk on saavutatav põhikaristuse – mõistetud rahatrahviga. Üks kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramise aluseid oli, et R.Panfilov on eelnevalt toime pannud väärtegusid ja nende eest mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Eelnimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ja karistuse mõistmise eripreventiivsel eesmärgil lisakaristuse kohaldamine vajalik ei ole. Kohus leiab, et üldpreventiivset eesmärki on arvestatud põhikaristuse mõistmisel, kus selle eesmärgi osa on määravalt suur. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt R.Panfilovile kohaldatud lisakaristus tuleb tühistada, kuna lisakaristuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, mis tõendamist ei ole leidnud – eelnevate karistustega ja seeläbi on kohtuväline menetleja rikkunud süüteomenetluses valitsevat põhiprintsiipi, et lubatud on vaid see, mis õigusaktidega on lubatavaks tunnistatud ja isiku kohta Karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamine (kasvõi iseloomustavaks asjaoluks) on kaasa toonud põhjendamatu lisakaristuse mõistmise. MENETLUSKULUD Kohtuistungil esitas R.Panfilov kaitsja advokaat R.Sild kohtukulude nimekirja /KT tl 32/, mille kohaselt palutakse kohtukuludena Lääne PP välja mõista R.Panfilov kasuks esindajatasu summas 5000 krooni, millele lisandub käibemaks 900 krooni, kokku 5900 krooni. Esindajatasu sisse on arvestatud toimikuga tutvumine Lääne PP-s, kaebuse koostamine ja kohtus esindamine. Tunnitasu hind 1000 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 1180 krooni. KT tl 33 on Hansapanga väljavõte, mille kohaselt R.Panfilov on advokaadile arve nr 53 eest tasunud 5900 krooni 23.07.2007. KT tl 34 on OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild arve nr 53, mille kohaselt R.Panfilov esindamise eest Pärnu Maakohtus peab tasuma 5000 krooni, koos käibemaksuga 5900 krooni. 11 Ärakiri 4-07-2601 VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Ühes R.Panfilovile süüks arvatud s.o. LS § 74-30 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetas kohus menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 185 lg 1 ja § 337 lg 1 p 4 alusel kannab otsuse osalise tühistamise korral menetluskulud riik. Kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse määratud lisakaristuse osas, s.o. rahuldas kaebuse. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud taotlus on põhjendatud nii kulude suuruse osas (tasu on küsitud 5 tunni õigusabi eest – kohtuistungid kokku on kestnud juba 4 tundi), kui selles osas, et riigi poolt tuleb R.Panfilovile hüvitada tema poolt kaitsjale makstud õigusabikulud summas 5900 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 23, 29 lg 1 p 1, 38, 132 p 2, 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, KrMS §-dest 185 lg 1, 337 lg 1 p 4 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.