1-07-12831\1

1-07-12831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12831 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Elina Huobolainen Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vitali Škaljonok’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vitali Škaljonok (isikukood 38006210384; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Škaljonok tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 15.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Škaljonoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vitali Škaljonok tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.10.2006.a otsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistuse hulka eelvangistus ning karistuse kandmise alguseks on 07.08.2005.a. 2 Karistuse kandmise algus on 07.08.2005.a ja lõpp 07.08.2009.a. Vitali Škaljonoki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Škaljonok asus 2007.a veebruaris tööle vangla territooriumil asuvasse firmasse Star-Invest keevitajana. Vanglas õppinud ei ole, kuna töö kõrvalt ei ole selleks võimalusi. Peale vabanemist soovib elama asuda ema juurde aadressile XXX ja edaspidi oma isiklikku ühetoalisse korterisse. Võimalikul vabanemisel läheb tööle ehitusfirmasse, kuna omab sellealaseid töökogemusi. Alkoholi tarbimise kohta vanglas andmeid ei ole. Oma kuritegu kahetseb ja elab vangistust raskelt üle. Kaasvangidega suhtleb sõbralikult, kuid ettevaatlikult, vanglatöötajatega viisakalt. Kinnipeetaval on olemas teda toetav normaalne sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt, kuna loodab sealt tõsist toetust peale võimalikku vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Škaljonoki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise järelevalve all. Vastavalt ettekandele soovib V. Škaljonok pärast vabanemist elama asuda elukaaslase juurde aadressile XXX, kuid elukaaslane ei nõustunud elektroonilise valve tingimustega. V. Škaljonok taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise järelevalvega. Väidab, et uusi kuritegusid enam sooritama ei hakka ning kriminaalhoolduse tingimused on talle arusaadavad. Avaldab, et vabanemisel on elukoht olemas ema juures, kuid kriminaalhooldajal ei õnnestunud emaga ühendust saada. Abikaasa ei andnud aga nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokurör ei toeta V. Škaljonoki ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et kinnipeetavat on karistatud tapmise eest, olles juba eelnevalt kriminaalkorras karistatud raskete kehavigastuste tekitamise eest. Märgib, et eeldatava elukoha valdaja ei andnud nõusolekut elektroonilise valve paigaldamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Škaljonoki ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Škaljonok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Škaljonoki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Škaljonoki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Škaljonok kannab karistust äärmiselt raske kuriteo – tapmise eest. Teda on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning ta on viibinud vanglas, mis näitab, et tema puhul ei ole mõistetud karistused oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) täitnud. Hinnates V. Škaljonoki elukäiku enne viimast kuritegu ei ole kohus veendunud, et käesoleval ajal vabanedes suudaks ta elada õiguskuulekalt. V. Škaljonok peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Takistuseks V. Škaljonoki tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist ning asjaolu, et eeldatavasse elukohta ei ole võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadet, mistõttu langeb ära ka alus kinnipeetava vabastamiseks elektroonilise valve all. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik