1-07-12500\1

1-07-12500 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12500 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Korobkin`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Aleksandr Korobkin (isikukood: 37512202215; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Korobkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 05.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Korobkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Korobkin mõisteti süüdi Viru Ringkonnakohtu 23.02.2004.a otsusega KrK § 100 järgi ja karistati 7-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus 10 kuud ja 22 päeva vangistust karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.02.2004.a ja lõpp on 01.04.2010.a. Aleksandr Korobkini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 2006.a töötanud vangla territooriumil asuvas firmas Endooria puidutöölisena. On lõpetanud keevitaja kursused. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vangistuse jooksul on määratud 2 distsiplinaarkaristust. Vabaduses on elu- ja töökoht olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksandr Korobkini tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetav kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, kuna kuriteo raskusaste on muutunud raskemaks. Kriminaalhooldajal puudub veendumus, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve rakendamisega suudab A. Korobkin käituda õiguskuulekalt. Aleksandr Korobkin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ja teab, mida see tähendab. Varem on kohtulikult karistatud 1-korral röövimise eest, vanglas viibib
2. korda. Kannab karistust tapmise eest. Vabaduses on elu- ja töökoht olemas. Kinnipeetav on arvel arst-infektsionisti juures. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav on 2-korral ka distsipliini rikkunud. Arvestades kuriteo raskust, on prokurör seisukohal, et sellistel juhtudel peab karistuse eesmärkide täitmiseks osalema sotsiaalprogrammides, mida kinnipeetav aga teinud ei ole. Arvestades kuriteo raskust, aga ka kinnipeetava käitumist, on prokurör seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Korobkini ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Korobkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Korobkini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Korobkini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav on 2-korral ka distsipliini rikkunud. Arvestades kuriteo raskust, on kohus seisukohal, et sellistel juhtudel peab karistuse eesmärkide täitmiseks osalema sotsiaalprogrammides, mida kinnipeetav aga teinud ei ole. Arvestades kuriteo raskust, aga ka kinnipeetava käitumist, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik