1-07-12288\1

1-07-12288 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12288 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Elina Huobolainen Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Andrei Kisseljov (isikukood: 37510090355; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Kisseljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 02.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Andrei Kisseljov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 02.11.2006.a otsusega KarS § 118 p 1; § 214 lg 2 p 1; § 120; § 121 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel kogumis Harju Maakohtu 15.03.2006.a kohtuotsusega loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti Kisseljovile 4 aastat vangistust ja arvestati antud karistusest maha osaliselt kantud karistus ning eelvangistus 1 aasta 2 kuud 7 päeva ja mõisteti lõplikuks kandmiseks 2 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 02.11.2006.a ja lõpp on 25.08.2009.a. Andrei Kisseljovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on Ämari vanglas töötanud alates 2006.a oktoobrist OÜ-s Teknifor väljaspool vanglat. Peale vabanemist asub elama vanemate juurde XXX. A. Kisseljov võib vabanedes jätkata narkootikumide tarvitamist ning jätkuvalt toime panna kuritegusid. Oht uue kuriteo toimepanemiseks on väga suur, kuna kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vabastamisega. A. Kisseljovi elukoht vabanemise puhul vastab tehniliste nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid arvestades kinnipeetava maandamata riske ning ohtlikkust, ei pea kriminaalhooldaja võimalikuks vabastada kinnipeetav käesoleval ajal elektroonilise valve alla. Andrei Kisseljov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on ta kohtulikult karistatud 4-korral, vanglas viibib
2. korda. Ämari Vanglas töötas ja õppis eesti keelt. Elukoht on olemas vanemate juures Tallinnas. Töökoht on garanteeritud. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav tarvitas vabaduses narkootikume, kuid vangistuses ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, mis aitaks tal sõltuvusega vabaduses toime tulla. Vabanedes puudub kinnipeetaval koheselt tööleasumise võimalus ning see suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleval ajal hindavad nii vangla kui ka kriminaalhooldaja uute kuritegude toimepanemise riski suureks. Prokurör on seisukohal, et karistuse eesmärgid on veel täitmata, kuivõrd kinnipeetav ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ning arvestades kinnipeetava varasemat käitumist on oht, et ta vabaduses jätkab kuritegelikku elu, mistõttu ta ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Andrei Kisseljovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Kisseljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Kisseljovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kisseljovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama 3 seaduskuulekalt. Kinnipeetav tarvitas vabaduses narkootikume. Kuid vangistuses ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, mis aitaks tal sõltuvusega vabaduses toime tulla. Vabanedes puudub kinnipeetaval koheselt tööleasumise võimalus ning see suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleval ajal hindavad nii vangla kui ka kriminaalhooldaja uute kuritegude toimepanemise riski suureks. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid on veel täitmata, kuivõrd kinnipeetav ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ning arvestades kinnipeetava varasemat käitumist on oht, et ta vabaduses jätkab kuritegelikku elu, mistõttu ta ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades A. Kisseljovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul A. Kisseljovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik