4-07-4175\1

4-07-4175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4175 (2317,07,004690) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 276 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Seletski (ik: 38403070392, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Aleksandr Seletski süüdi tunnistada KarS § 276 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada rahatrahviga 20 (kakskümmend) trahviühiku ulatuses, so 1200 (üks tuhat kakssada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Aleksandr Seletski, 4-07-4175, rahatrahv“.
4. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 4 kuu jooksul 300 (kolmsada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Rahatrahvi tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.11.
6. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.12.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 765377 selles, et 30.06.2007 kella 23.30 ajal XXX asuvas korteris menetlusalune isik Aleksandr Seletski ei täitnud politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust, mis väljendus selles, et korraldusele visata eemale selja taha peidetud kööginuga ning käsklusele mitte läheneda politseiametnikule. Seega pani oma tegevusetusega toime võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise, so KarS § 276 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli koostamisel seletanud, et 30.06.2007 kella 23.30 ajal tuli tema juurde politsei aadressile XXX, kelle kutsus välja naaber valju muusika pärast. Ema avas ukse ning tema ise tuli köögist ning käes oli nuga. Politsei käskis noa ära panna. Ta ei jõudnud korraldusele reageerida. Politsei kasutas tema suhtes füüsilist jõudu. Käed pandi raudu ja viidi osakonda. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et ei olnud päris nii nagu väärteoprotokollis või tunnistaja ütlustes kirjas. Kui politsei tuli korterisse, kästi nuga ära visata, kohe viskas ära. Politsei tuli ja hakkas jämedalt käsi väänama. Sai aru, et politsei tuli ja asi tuleb rahulikult lahendada. Mäletab hästi. Oli kodus, tegeles toidu valmistamisega. Üks ütles, teine ütles, rääkisid läbisegi, püüdsid mõjutada psüühiliselt, karjusid. Ütles, et on valus. Jätkasid väänamist ja viisid politseiosakonda. Enam-vähem mäletab. Et naabrid hakkasid karjuma, et paneks muusika vaiksemaks. Siis hakkasid naabrid karjuma, tulid koridori ja karjusid seal. Siis sõimasid ukse taga naist, samuti teda. Nuga polnudki mingi põhjus. Katsid lauda, nuga oli köögis laua ettevalmistamiseks vajalik. Naine jooksis koridori välja, ei teadnud mida ta teha võib. Võis ju halvasti öelda, kuid käerauad olid liiga tugevasti. Sellise väärteo eest on rahatrahv ja arest karistuseks. Oli joobes, kuid politseid nähes sai aru, et asi on tõsine. Kahetseb toimunut, ei tahtnud konflikti ei naabrite ega politseiga. On varem karistatud sellel ajal kui ei olnud abielus. Trahve on palju, arvas, et kutsuti trahvide pärast. Mõned trahvid ei ole tema omad, andmed on teised. Töötab praegu, sissetulek on 7000 krooni. Naine on lapsega pärast operatsiooni kodus, tema on ainuke sissetulekuga inimene. Nõustub rahatrahviga 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna isik kahetseb, peab võimalikuks karistada rahatrahviga 20 trahviühikut, so 1200 krooni, mis kuuluks tasumisele ositi 4 kuu jooksul. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja protokolli joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja tunnistaja ülekuulamise protokollis fikseeritud ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta nähtub, et menetlusalusel isikul on tuvastatud alkoholijoove 2,84‰. Tunnistaja Anton Tõštšuki ütlustest nähtuvalt sai tunnistaja väljakutse Sütiste 19, kuid Retke 30 maja juures peatasid neid inimesed, kes palusid abi, kuivõrd trepikojas jookseb noaga mees ja ähvardab neid. Sisenedes trepikotta kedagi ei olnud, kuid siis väljus korterist nr 8 Anna Seletskaja, kes ütles, et enam ei juhtu. Sisenesid korterisse, kus oli suur segadus, purustatud laud ja maas klaasikillud. Köögist väljus mees palja ülakohega ja varjas selja taga nuga. Tunnistaja andis korralduse nuga maha visata, kuid meesterahvas ei reageerinud. Kuivõrd ta oli ohtlik teistele korteris viibijatele ning politseiametnikele, siis pidi kasutama füüsilist jõudu ja erivahendeid et nuga ära võtta. Kinnipeetuks osutus Aleksandr Seletski. Politseid appi kutsunud isikud olid korterist väljumise ajaks aga lahkunud. Seega arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud joobeastet ja tema seletusi väärteoprotokolli koostamisel ning tunnistajate ütlusi, siis loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistaja selgitusi sündmuse käigu ja asjaolude kohta ning loeb ebausaldusväärseks raskes joobes olnud menetlusaluse isiku ütlusi, kes ei suutnud ennast ka kontrollida ei korteris viibides, trepikojas ringi joostes ega kinnipidamisel. Kohus leiab, et politseiametniku antud korraldus nuga maha visata oli igati põhjendatud ja seaduslik ning selle korralduse viivitamatu täitmata jätmine on karistatav KarS § 276 järgi. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2006 aasta jaanuaris väärteo eest, milline oli toime pandud 2005 aasta novembris. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik ei ole süstemaatiline õiguserikkuja. Peale selle on menetlusaluse isiku väidete kohaselt menetlusalusel isikul ka alaline töökoht ning ülalpidamisel mittetöötav abikaasa ning väikelaps. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku kohta kogutud andmeid, siis leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada ka rahatrahviga ning aresti määramine ei ole otstarbekas. Kuivõrd menetlusalune isik kahetses toimepandut, leiab kohus, et kahetsust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna ning menetlusalusele isikule võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusaluse isiku sissetulek on alla keskmise ja tal on ülalpidamisel abikaasa ning laps, leiab kohus, et menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda arvestades võib määrata rahatrahvi tasumise ositi KarS § 66 lg 2, 3 alusel. Märt Toming kohtunik