4-07-4801\1

4-07-4801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4801 (2373,07,005996;2316,07,006016) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu, KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksei Samoilenko (ik: 38708100260, elukoht: XXX, töötab mitteametlikult ehitusel) Kohtuvälise menetleja esindaja Ants Rulli RESOLUTSIOON
3. Aleksei Samoilenko süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 5 (viis) päeva.
4. Aleksei Samoilenko süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada arestiga 5 (viis) päeva.
5. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti tuleb ära kanda hiljemalt 03.03.
6. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest ning arest kuulub sel juhul ärakandmisele kogu ulatuses.
7. Aleksei Samoilenkolt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Aleksei Samoilenko, 4-074801, joobe tuvastamise tasu“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.10.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 961632 selles, et 19.07.2007 kell 20.00 peeti kinni Aleksei Samoilenko, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3863/386 nähtuvalt tuvastati 19.07.2007 kell 20.45 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiliste ainete amfetamiini ja fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et suitsetas heroiini, sai seda Kristiinest, ostis ühelt noormehelt. 03.09.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 947474 selles, et 03.09.2007 kell 13.45 peeti kinni Aleksei Samoilenko, kes möödus kassast ja jättis tasumata kauba eest hinnaga 125 krooni, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis seletanud, et võttis kompvekke, sest tahtis süüa. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et töötab OÜ mitteametlikult kuskil 3 nädalat. Kuupalk on 4000 krooni. 19.
11. 2007 tõepoolest tarvitas, suitsetas heroiini oma arust, mitte ei süstinud. Tahtis proovida, varem pole proovinud. Kristiines kohtas tuttavat ja see müüs 50 krooniga. Varastas tõepoolest komme tanklast 03.09.2007, raha ei olnud. Ei tea miks võttis, ilmselt selleks, et müüa. Tahtis õlut juua. Lihtsam on võtta ühe karbi ja müüa kui võtta õlut ja süüa. Osa trahve on tasutud, samuti on isa tasunud kulusid seoses kriminaalmenetlustega. Tahaks, et kohe ei pandaks istuma, käiks tööl, tasuks trahve. Ei tahaks istuma minna. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvidest on tasutud tühine osa, kehtivaid karistusi on 11 karistust. On üle päeva käinud vargil, siis trahvide määramisel pole mõtet ja tuleks väärtegude kogumis määrata 10 päeva aresti. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused, kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste ja laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peeti menetlusalune isik kinni tanklas, kui ta oli kassadest möödunud ja väljumas tanklast. Taoline käitumine näitab menetlusalusel isikul tanklast võetud kauba ebaseadusliku omastamise eesmärki, mida ta on kinnitanud ka oma süüd tunnistavates ütlustes. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste, tunnistaja Oksana Chetrovskikhi ütluste ja AS Johnny Favora Tankla teatise, samuti menetlusaluse isiku kinnipidamise ja temalt varastatu äravõtmise kohta koostatud dokumentidega on menetlusaluse isiku süü varavastase süüteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kuivõrd varastatu väärtus oli vaid 125 krooni, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 2 mõttes. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega korduvalt, kokku 21 745 krooni ulatuses, millest on tasutud tühine osa. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik XXXX vabanenud kinnipidamisasutusest ning sellele järgnevalt on teda tabatud väärtegude toimepanemiselt kokku 10 korral, lisaks kohtu menetluses olevad kaks väärtegu. Sellised andmed näitavad ilmekalt, et menetlusalusele isikule määratavad rahatrahvid mingit mõju ei avalda ning ta jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd trahvide määramine ei ole oodatud mõju avaldanud. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti esimesel korral lühemaajalistena, lootuses, et selline karistus sunnib menetlusalust isikut edaspidi loobuma samalaadsete väärtegude toimepanemisest või siis välistab uute väärtegude toimepanemise aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd tegemist on erinevate väärteokoosseisudega, tuleb iga väärteo eest mõista eraldi karistus. Märt Toming kohtunik