Obsah (6)

§ 57§ 2§ 15§ 56§ 575§ 66

Ärakiri 4-07-3083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-3083 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaa

) § 56 lg 1 karistuse kohaldamise alustele, ei arvestanud kohtuväline menetleja otsuses karistuse suuruse määramisel mitte kõiki karistust kergendavaid asjaolusid vaatamata sellele, et menetlusalune isik kõiki asjaolusid kohtuvälisele menetlejale protokolli koostamisel 18.05.2007.a selgitas.

§ 57

sätestab lõplikus loetelus karistust kergendavad asjaolud, millega tulnuks arvestada otsuse tegemisel. Märgitute hulka kuulub muuhulgas p 1 järgi süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus ja p 5 järgi süüteo toimepanemine perekondliku sõltuvuse mõjul. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel küll menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmisega ja süüteo toimepanemisega perekondliku sõltuvuse mõjul. Süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Kohtuväline menetleja, tuvastanud menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 0,29 mg/l alkoholisisalduse, jättis tähelepanuta, et menetlusalune isik ei olnud joobeseisundis. Menetlusalusel isikul puudusid joobeseisundile iseloomulikud tunnused, millised on nimetatud LS §-s 20 lg 3 – alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldunuks häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Märgitust tulenevalt oli võimalik süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine (ka puudusid süüteo kahjulikud tagajärjed). Süüteo toimepanemisega perekondliku sõltuvuse mõjul. Menetlusalune isik, tulnud koju kella 21 paiku ja teades, et ei juhi enam samal päeval mootorsõidukit, jõi kuuma ilma tõttu janu kustutamiseks ca ½ pudelit õlut (250 g). Õllejoomise ajal helistas menetlusalusele isikule Tallinnast menetlusaluse isiku * ja teatas, et on kaotanud talle kuuluva * tänaval asuva korteri võtmed ning palus tuua menetlusaluse isiku valduses olevad tagavaravõtmed Niine bussipeatusesse kell 23.00 – bussi Haapsallu saabumise ajaks. Menetlusalune isik ei pidanud võimalikuks kohustada * inimest tulema võtmete järele öisel ajal * s.o menetlusaluse isiku elukohta. Samuti puudusid menetlusalusel isikul enda * tõttu jalgsi käimiseks jõuvarud Niine bussipeatusesse ja tagasi kella 23 paiku. Samas on 2 Ärakiri 4-07-3083 menetlusalune isik seisukohal, et kahe tunni või veidi enama aja jooksul ½ pudeli õlle joomisest alkoholitarvitamise nähtusid ei esine ja tal puudub väljahingatavas õhus alkoholisisaldus üle seaduses lubatud piiri – vastavalt LS § 7419 lg 3 ja Liikluseeskirjades ettenähtule – üle 0,1 mg/l kohta. Märgitu aluseks on avalik teave interneti terviseleheküljel, et üks õlu tekitab joobe 0,23 promilli ja tunnis põleb ära 0,1 promilli. Eelmärgitud asjaoludega arvestades pidas menetlusalune isik võimalikuks juhtida sõiduautot * juurest kuni Niine bussipeatuseni ja tagasi 18.05.2007.a ajavahemikul 22.55 kuni 23.

1. Auto parkimisel menetlusaluse isiku poolt kortermaja * ette, kohtuväline menetleja tuvastas nimetatud alkoholisisalduse menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus. Menetlusalune isik ei pea põhjendatuks oma käitumist selles, et ei kasutanud oma seaduslikku õigust ja ei lasknud määrata alkoholi sisaldust veres. Menetlusalune isik on veendunud, et märgitud näit oleks olnud seaduses lubatud piires. Liikluseeskirja § 76 p 1 sätestab, et joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juhindudes LS §-st 20 lg 6 on Vabariigi Valitsus määrusega nr 120 määranud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra. Määruse § 7 sätestab, et joobeseisundi tuvastamise protokoll peab sisaldama märkusi isiku käitumise kohta ja joobeseisundi tunnuseid. Kohtuvälise menetleja protokollis ei sisaldu menetlusaluse isiku joobeseisundi tunnuseid ja seda põhjendatult – menetlusaluse isiku joobeseisundi tunnused puudusid. Menetlusalune isik ei olnud joobeseisundile viitavate tunnustega, millised avaldunuks häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kaebuse esitaja tunnistab ja kahetseb, et tema käitumine ei olnud kooskõlas LS § 20 lg 4 ja Liikluseeskirja 76 p 3, kuna vastavalt kohtuvälise menetleja poolt tuvastatule, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mootorsõiduki juhtimise ajal üle 0,1 mg/l olles 0,29 mg/l. Menetlusalune isik, arvestades eelmärgitud asjaolusid ja oma kuu sissetulekut (saadav * krooni koos * – tõendid kaebuse lisas), leiab, et väärteo eest määratud karistuse suurus 12 000 krooni on liiga karm. Vaatamata asjaolule, et menetlusalune isik sügavalt kahetseb väärteo otsuse aluseks olnud asjaolusid, peab menetlusalune isik vajalikuks märkida, et menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimise õigust alates
2. aastast s.o enam kui 33 aastat (tõend kaebuse lisas 4). Märgitud perioodil ei ole menetlusalust isikut karistatud liikluseeskirjade ja liiklusseaduse rikkumise tõttu mitte ühelgi korral. Menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustub asja kirjaliku menetlemisega. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis
3. juulil 2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtuks, kes oma
4. juulil 2007.a koostatud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 18.05.2007.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna konstaabel Janno Peetris väärteoprotokolli AB 911254, selle kohta, et 18.05.2007.a kella 23.07 ajal juhtis Jaak Proosväli, Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Kastani tn 24 juures mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 586 TEC, olles alkoholijoobes. Menetluse käigus on J. Proosväli’le teostatud joobeseisundi tuvastamine indikaatorvahendiga, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli 0,29 mg/l. Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel A. Kleeman on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid, menetlusaluse isiku J. Proosväli 18.05.2007.a antud ütlusi, kus karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. Samas on arvestatud, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Seega juhtides mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo, ohustades sellega nii kaasliiklejate kui ka iseenda elu ja tervist. Kohtuvälise menetlejana leiab 3 Ärakiri 4-07-3083 A. Kleeman, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,001704 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning rahatrahvi vähendamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning ise kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kaebuse esitaja on märkinud, et tal ei esinenud joobeseisundile viitavaid tunnuseid, millised avaldunuks häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning samuti ei ole neid tuvastatud alkoholijoobe tuvastamise protokollis ja seda põhjendatult – menetlusaluse isiku joobeseisundi tunnused puudusid. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis VTT tl 3 on märgitud pöördele tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel. Protokolli on protokolli märkinud, et isikul oli alkoholi lõhn suust ja punetavad silmad ning teistes kontrollitavaga suhtlemisel tehtud tähelepanekutes (reaktsioonivõime, füüsilised eripärad, välimus, meeleolu, kõne, aja ja koha tajumine, sõidukist väljumine ja kõnnak) joobeseisundile viitavaid tunnuseid ei leidunud. Seega on protokollis objektiivne olukord kirjeldamist leidnud. Riigikohus on oma otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-47-05 leidnud, et „Liiklusseaduse § 20 lg 3, mis määratleb joobeseisundi mõiste, seob joobeseisundi küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumisega, kuid kõnealust sätet tuleb tõlgendada koos sama paragrahvi neljanda lõikega, mis sätestab määrad, millest rohkem ei tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla. Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l“. Kohus leiab, et lähtuvalt eelkirjeldatud Riigikohtu lahendist ja tulenevalt joobeseisundi tuvastamise protokollist on tõendatud, te J.Proosväli oli 18.05.2007 kell 23.07 joobeseisundis. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise protokollile oli J.Proosväli väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,1 mg/l kohta ja kohus leiab, et joobeseisundit tõestab selle näidu kõrval ka asjaolu, et isikul oli alkoholilõhn suust. Sidekestade punetus iseenesest ei tõenda joovet, sest õhtuks võib silmade sidekestade punetus tekkida ka muudest asjaoludest. Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et ei pea põhjendatuks oma käitumist selles, et ei kasutanud oma õigust ja ei lasknud määrata alkoholi sisaldust veres, ta on veendunud, et märgitud näit oleks olnud seaduses lubatud piires. Selline väide on oletuslik ja asja lahendamisel mingit tähtsust ei oma. VTT tl 3 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ja seal on J.Proosväli allkiri, et ta tuvastamise tulemusega nõustub ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Seega on menetluse käigus selgitatud isikule tema õigust anda vereproov ja määrata alkoholisisaldus veres. Kaebuse esitaja on sellest loobunud ja hilisemad oletused selle proovi tulemuste kohta on oletuslikud ja õiguslikku tähendust ei oma. Väide, et isik arvutas temal võimalikku esinevat alkoholijoovet internetis oleva teabe põhjal ja arvas, et on kaine, ei kannata kriitikat, sest üldteada on asjaolu, et igale inimesel mõjub alkohol erinevalt. Teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud, oleks pidanud isik olema täiesti kindel selles, et tal alkoholijoovet ei esine. Seda ta ei teinud, vaid lootis, et tal joovet ei esine, kuidagigi selles 4 Ärakiri 4-07-3083 veendumata. Seega leiab kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest.

§ 15lg 3 kohaselt on aga väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll väärteoasja nr 2570,07,001704 toimikus /edaspidi VTT/ tl 2, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel VTT tl 3) on tõendamist leidnud, et J. Proosväli 18. mail 2007.a kell 23.07 Kastani tänaval Haapsalu linnas Lääne maakonnas, liikudes Kastani 24 suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Joove on tuvastatud indikaatorvahendiga AlcoQuant. Seega vastab J.Proosväli tegevus Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et J.Proosväli süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Järgnevalt vaatab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J. Proosväli puhul on tuvastatud. Vastavalt

§ 56

lg 1 tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik on tunnistanud ennast süüdi kõne all oleva väärteo toimepanemises ning ühtlasi kahetseb toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Kaebuse esitaja leiab, et kergendava asjaoluna oleks tulnud ka arvestada süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist (

§ 57lg 1 p 1).

Kohus sellega ei nõustu. Joobes auto juhtimine on tegu, mis loetaks toime panduks hetkest, mil joobes isik asub mootorsõidukiga sõitma. Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 sätestatud teokoosseis ei nõua mingeid tagajärgi. Väite kohta, et isik ei olnud alkoholijoobes, on kohus juba eelpool oma seisukoha öelnud. Kaebuse esitaja leiab, et kergendava asjaoluna oleks tulnud arvestada ka süüteo toimepanemist perekondliku sõltuvuse mõjul (

§ 575lg 1 p 5).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole eelnimetatud asjaolu tõendamist leidnud. Menetlusaluse isikuna on J.Proosväli andnud ütlusi /VTT tl 2/, et 18.05 tuli töölt, jõi kella 20.00 ajal kodus pool pudelit õlut, peale seda asus juhtima sõidukit, sõites sellega ringi ning umbes kell 23.00 pidas politsei ta kinni. Kaebuses on kaebuse esitaja sündmust kirjeldanud teisiti, et sõitis 22.55-23.07 * kuni Niine bussipeatuseni ja tagasi. Seega ei ole kohtuvälises menetluse kaebuse esitaja väitnud, et ta oleks vaid korraks sõitnud võtit viima, vaid on selgelt kirjas, et ta sõitis autoga ringi. Kohus leiab, et asjaolu nagu oleks tegemist olnud perekondliku kohustuse täitmisega, on kaebuse esitaja poolt välja mõeldud, et saavutada kergema karistuse mõistmist. On loomulik, et pereliikmed üksteist toetavad ja aitavad, kuid kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt kaebuses kirjeldatud asjaolu (*isikule pidi isik, kes on *, viima tema korterivõtmed) ei oleks selline, mis annaks alust väita, et tegu on toime pandud perekondliku sõltuvuse mõjul. Kui selline olukord oleks esinenud, siis ise auto juhtimine ei olnud kindlasti tol hetkel ainuke võimalik käitumisvariant. Haapsalu linnas on võimalik ööpäevaringselt kasutada taksot ja kahe tunni jooksul, mis oli aega, oleks leidnud kindlasti õigema käitumisvariandi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt VTT tl 5 olevale teatisele ei olnud J. Proosväli 23.07.2007.a seisuga karistusregistrisse kantud. Kaebusele on lisatud koopia J. Proosväli juhiloast nr EE 521819 (tl 9), mille kohaselt omab J. Proosväli A- ja B kategooria mootorsõidukite juhtimise õigust alates 18.01.1974 ning C kategooria mootorsõidukite juhtimise õigust alates 11.05.1977.a. Sellest nähtuvalt on menetlusaluse isiku näol tegemist staažika mootorsõiduki juhiga, kes kuni käesoleva väärteo toimepanemiseni on eeskujulikult järginud liikluseeskirju ning ei ole toime pannud ühtegi seaduserikkumist. 5 Ärakiri 4-07-3083 Joobes juhtimise puhul karistuse mõistmisel aga peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvisid, sest isik, kes joobes juhib mootorsõidukit, ei sea ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka kaasliiklejad. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud väärteoasjas J. Proosväli’le LS § 7419 lg 1 alusel määratud rahatrahvi 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut, ei saa pidada põhjendatuks, arvestades kergendavat asjaolu ja isikut, on mõistetud karistus liiga karm. LS § 7419 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest (mis oluliselt suurendab karistusmäära) ja võimalusest isikut mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest (mis lubab mõista kergema karistuse) on Jaak Proosväli väärteo puhul põhjendatud karistuse vähendamine 120 trahviühikuni. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades tema sissetulekut, on karistus liiga karm. Kohus märgib, et seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditest /tl 7 olev pensionitunnistus näitab, et J.Proosväli on *, tl 8 kohaselt on J.Proosväli sissetulek * krooni kuus/ määrab kohus J.Proosväli`le määratud rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 600 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu asjaolule VTMS § 204 lg 3 - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna 18.06.2007 otsuse väärteoasjas nr 2570,07,001704 tühistada määratud karistuse määra ja karistuse tasumise osas ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda J. Proosväli olukorda Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3 ja Liiklusseaduse § 7419 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6