(07730000659)Kohtunik Eha Popova Kriminaalasi Sergei Karõmovi süüdistuses KarS § 22 lg 3 - 239 järgi Kahtlustatav Sergei Karõmov eluk. XXX, ik 39007180269, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, varem kriminaalkorras karistamata, RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus Sergei Karõmovi süüdistuses KarS § 22 lg 3 -239 järgi. Kohustada Sergei Karõmovit tegema 50 (viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd ja tasuma riigituludesse menetluskulud summas 1189,40 krooni, milline tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas viitenumber XXX. Määrata, et kohustused tuleb täita 4 (nelja ) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - Edasikaebamise kord Sergei Karõmovi suhtes tühistada. Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Kriminaalasjas nr 07230100565 alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 263 p 1,2,4 tunnustel selles, et 26.04.2007.a. kella 18.15 ajal Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul asuva hauatähise (nn pronkssõdur) juures on pandud toime avaliku korra raske rikkumine, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis vägivalla ja lõhkumisega Tallinna kesklinnas. Nimetatud kriminaalasjast on Sergei Karõmovi suhtes eraldatud materjalid kriminaalasja nr
- Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, et Sergei Karõmovi tegevus vastab karistusseadustiku § 22 lg 3 - 239 sätestatule. Nimelt olid sel ajal Tallinnas massilised rahutused, mille käigus rüüstati ka Tallinnas Pärnu mnt 41 asuv R kiosk. Kahtlustatav annab ütlusi, et tuli bussist maha, kui märkas, kuidas rahvas rüüstas kioski ja läks seda lähemalt vaatama. Tal polnud kavatsust ise asju võtta või midagi lõhkuda, ka ei liikunud ta masssiga edasi mööda linna. Ta seisis rüüstatava R kioski vahetus läheduses ning vaatas ja kui üks rüüstajatest palus tal aidata, nimelt palus hoida üleval rasket metallist rulood, mis oli takistuseks kioskisse minemisel, siis Sergei Karõmov ka sellist abi osutas. Kuivõrd Tallinnas olid sel ajal massilised rahutused ja karistusseadustiku § 239 dispositsioon näeb ette väga mitmeid alternatiivseid teokirjeldusi, mille realiseerumisel on süüteokoosseis täidetud, siis võib asuda seisukohale, et R kioski rüüstajate tegevus vastab KarS § 239 kirjeldatud koosseisutunnustele. Sergei Karõmov aitas rüüstajate tahtlikule tegevusele kaasa, hoides üleval metallist rulood, mis tegi võimalikuks teiste rüüstajate sisenemise R kioski. Seega on Sergei Karõmov osutanud füüsilist kaasabi teiste isikute õigusvastasele teole ning pannud toime KarS § 239 - § 22 lg 3 sätestatud kuritegu. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga. Prokurör on seisukohal, et Sergei Karõmovi süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Sergei Karõmovi toimepandud kuriteo osas on avalik menetlushuvi olemas, kuna kuritegu oli oma olemuselt raske, kuivõrd tegemist on süüteoga riigivõimu vastu. Samas on tema teol ka kergendavaid asjaolusid. Sergei Karõmov on kohtulikult karistatud 10.10.2006.a ning vabastatud karistusest ja allutatud käitumiskontrollile. Käitumiskontroll möödus tal probleemideta ning on käesolevaks ajaks lõppenud. Ka kahtlustatava ema ütlustest nähtub, et käitumiskontroll oli Sergei puhul tulemuslik ning ta on teadlik kuritegude tagajärgedest ja on oluliselt oma käitumist üritanud muuta. Tallinna Ehituskooli iseloomustusest nähtub, et noormehe õppeedukus on rahuldav ning aeg ajalt esineb ka põhjuseta puudumisi. Iseloomult on ta rahulik, passiivne, flegmaatiline ja kergesti mõjutatav. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta alaealine ja alaealine on oma ea tõttu äärmiselt mõjutatav ning läheb kergemalt kaasa massisündmustega, mõtlemata, mis tagajärgi see tulevikule toob. Sergei Karõmov ei osalenud massilistes rahutustes, kuid ta aitas teiste õigusvastasele tegevusele kaasa. Videomaterjalidelt ei tuvastatud, et ta oleks osalenud massilistes rahutustes või varjanud oma tegevust rahutuste toimumise ajal. Sergei Karõmov annab ütlusi, et linnast ära minnes kontrollis politsei teda korduvalt, kuid võõraid asju temalt ei leitud. Prokuratuuris vestluse jooksul arvas kahtlustatav, et just ühiskondlikult kasulik töö oleks tema puhul kõige parem, kuna ta pani nimetatud kuriteo toime rumalusest ja eelmine käitumiskontroll oli piisavalt tulemuslik ja enam ta kunagi kuritegusid toime ei pane. Ka ema oli sellega nõus. Sergei Karõmov on täielikult aru saanud oma teo keelatusest ning kuritegude tagajärgedest. Prokurör on arvamusel, et avalik menetlushuvi saab rahuldatud ja ka karistuse eesmärgi täidetud Sergei Karõmovile maksimummääras üldkasuliku töö määramisel. Seega lähtudes kriminaalasja materjalidest, eriti aga asjaolust, et kahtlustatav aitas eeluurimisele aktiivselt kaasa ja on siiani käitunud õiguskuulekalt ning kellele kriminaalne käitumismuster pole omane, taotleb prokuröri abi menetluse lõpetamist. Kahtlustatav ning tema seaduslik esindaja nõustuvad kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ning ta kohustub hüvitama menetluskulud ning tegema üldkasulikku tööd. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1, 202 lg 2 p 1,
- Eha Popova Kohtunik