1-07-4139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- oktoobril 2007.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Ivi Kesküla, Malle Preimer Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 12.06.2007.a. kohtuotsus Raul LUHT süüdistuses Apellant süüdistatav Raul Luht Prokurör Anne Sillaots Kaitsja adv. Talvi Vaske Kannatanu esindaja adv. Aleksei Ratnikov RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 12.06.2007.a. otsus Raul Luht süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega Raul LUHT, sünd. 23.02.1946.a. Tallinnas, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras kaks korda, karistatused kustunud, elukoht x, tunnistati süüdi korduvas sugulise kire vägivaldses rahuldamises KarS § 142 lg 2 p 2 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Seda karistust ei pööratud KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui R.Luht 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsuse kohaselt pani R.Luht kannatanute tahte vastaselt toime kuriteod sugulise kire rahuldamise eesmärgil Pärnu maakonnas x, kasutades ära kannatanute seisundit, milles nad ei olnud võimelised aru saama toimunust: päevasel ajal täpselt kindlakstegemata kuupäevadel ajavahemikus 01.07.28.08.2006.a. käskis I. S võtta jalast püksid, katsus ja silitas tema selga, tuharaid ja peenist ning suudles teda huultele, rinnale ja peenisele ning päevasel ajal täpselt kindlakstegemata päevadel ajavahemikus 01.-31.07.2006.a. haaras ümbert kinni E. S, et too ei saaks osutada vastupanu ja katsus valu tekitavalt tema suguelundit, vabastas kannatanu oma haardest peale E.S nutmapuhkemist ja palumist tegevus lõpetada. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellatsioonis R.Luht kinnitas jätkuvalt, et süütegu, kannatanuid ega tunnistajaid pole, kriminaalasi on fabritseeritud tema kõrvaldamiseks x-ist, sest ta oli ähvardanud teatada politseisse hooldekodu töötajate poolt liiga kallilt suitsu müümisest praktiliselt kinnises asutuses. Kaebaja suhtus kannatanutesse kui oma lastesse ja sõpradesse, keda ta õpetas mängulisel tasemel ning ta ei usu, et nad võivad tema peale valetada. Apellant väidab, et tema soovis esteetiliselt kasvatada muusikat armastavaid noori. Palub maakohtu otsus tühistada ja asja uuesti objektiivselt uurida. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas, et kannatanud on kirjaoskamatud ja nende ülekuulamise protokollis kajastatu ei väljenda nende eneste arusaamu, need on neisse sisendatud. Ringkonnakohtu seisukoht 2
- Maakohus, leides, et R.Luhtile esitatud süüdistus on leidnud täielikku tõendamist, näitas kaevatud kohtuotsuses, milliste tõendite alusel ta sellise järelduse teeb. KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel puudub vajadus nende tõendite kordamiseks käesolevas kohtuotsuses, kolleegium piirdub üksnes vastusega apellandi väidetele.
- Hinnangu andmine vaidlustatud kohtuotsuse ja apellatsiooni põhjendatuse suhtes taandub asjas olemasolevate tõendite hindamisele- kas tõendid on lubatud ja usutavad ning kas süüdistatav sai aru kohtupidamise lühimenetlusest.
- Seaduse kohaselt võivad tõenditeks kriminaalasjas olla kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi selgitavad ütlused, asitõend, menetlustoimingu protokoll, dokument ja salvestis. Ühelgi neist pole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab neid nende kogumis siseveendumuse kohaselt.
- Ringkonnakohtu arvates ei nähtu käesoleva kriminaalasja materjalidest, et selles olevad tõendid on kunstlikult tekitatud või et kannatanuid on pahatahtlikult mõjutatud andma nimelt selliseid ütlusi. Kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akti kohaselt esineb kannatanu I.S mõõdukas vaimne alaareng, mistõttu ta küll ei olnud 2006.a. juulis-augustis võimeline aru saama tema suhtes toimepandavate tegude laadist ja tähendusest ega vastupanu osutama, kuid on suuteline meenutama temaga toimunud sündmusi ning suuteline neid kirjeldama oma sõnavara piires. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis viidi läbi ka kannatanu E.S suhtes, ekspertiisiakti kohaselt esineb ka temal mõõdukas vaimne alaareng, mistõttu ta polnud 2006.a. juulis võimeline aru saama tema suhtes toimepandavate tegude laadist ja tähendusest ega vastupanu osutama. Nimelt neil põhjustel kuulati I.S üle sotsiaaltöötaja ja psühholoogi juuresolekul ning E.S sotsiaaltöötaja ja psühhiaatri juuresolekul. Neil ülekuulamistel antud ütlused haakuvad teiste apelleeritud kohtuotsuses nimetatud tõenditega. Ka süüdistatava R.Luhti enese ütlustest järeldub, et tal on kannatanutega olnud seksuaalse sisuga kokkupuuteid, mida ta küll on nimetatud kannatanutele „õige seksuaalse orientatsiooni“ õpetamiseks. Asja arutanud maakohus pole seadnud kahtluse alla kannatanute ütluste vastavust tegelikult asetleidnule. Ringkonnakohus nõustub sellise hinnanguga, materjalidest ei nähtu põhjus- miks peaksid kannatanud valetama isiku peale, kes veel apellatsioonkaebuses nimetab neid oma sõbraks. Seda järeldust kinnitab lisaks veel kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 16/76, mille kohaselt teiste omaduste kõrval R.Luht on püsivalt hoolimatu sotsiaalsete normide suhtes, enesekeskne, manipuleeriv ja vähese empaatiatundega teiste isikute vastu. Kannatanute kirjaoskamatus ei tähenda, et neid on mõjutatud 3 andma teadvalt valeütluseid. R.Luht ise on taotlenud enda üleviimist teise hooldeasutusse ja, vaatamata tema väidetele tagakiusamisest, uuesti tagasi x. Nimetatud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kohtuotsuses toodud tõendid on lubatud ja peale süüdistatava ütluste ka usutavad. Tõendite vastuolu korral (käesolevas asjas on üks tõend- R.Luhti ütlused- vastuolus kõigi teiste tõenditega) on maakohus neid kogumina oma siseveendumusest lähtudes hinnanud. Puudub alus neid tõendeid hinnata teisiti, kui tegi seda maakohus.
- Arutuselolevat kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetlusena, st. kannatanuid ja tunnistajaid vahetult kohtuistungil üle ei kuulatud ja kohtuotsus langetati toimikus olevate kirjalike materjalide alusel. Selline menetlusvorm on sätestatud KrMS
- peatüki
- jaos ja see sai toimuda üksnes juhul, kui sellega oli nõus ka süüdistatav R.Luht. Veel apellatsioonkohtus väitis R.Luht, et ta ei saanud aru lühimenetluse olemusest, mistõttu asja objektiivsuse huvidest lähtuvalt soovib kannatanute veelkordset küsitlemist. Kriminaalasjas olevad materjalid kinnitavad, et kohtupidamine lühimenetlusena sai võimalikuks R.Luhti kirjaliku taotluse alusel (toimik II köide, lk. 47), seda soovi kinnitas ta veel kohtuistungil ega muutnud oma arvamust kogu istungi käigus. Sellega nõustusid kõik teised menetlusosalised. Nimetatu oli maakohtule aluseks kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütluste avaldamisele ja kohtuotsuse tegemisel neist ütlustest lähtumisele. R.Luhti väited menetlusest mittearusaamisest on vastuolus tema varasemate väidetega ja esitatud soovist õigusemõistmist eksitada.
- Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer 4