← Eesti

1-06-10944\4

1-06-10944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 november 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-10944 (067300008) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit tasuma kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja tasu kogusummas 8344 (kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend neli) krooni ja 95 senti, milline summa tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Urmas Järvi, 1-06-10944, kaitsjatasu“. 9.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit tasuma kriminaalmenetluse kulud: riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiiside DK-0165-04/3226 ja DK-0219-04/4378 tegemisel tehtud kulu 13/86 osa ulatuses, so summas 1741 (üks tuhat seitsesada nelikümmend üks) krooni ja 40 senti, milline summa tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Urmas Järvi, 1-06-10944, ekspertiisitasu“. 10.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit tasuma kriminaalmenetluse kulud: riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi DK-0516-02/4749 tegemisel tehtud kulu 2/3 osa ulatuses, so summas 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni, milline summa tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Urmas Järvi, 1-06-10944, ekspertiisitasu“. 11.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit tasuma kriminaalmenetluse kulud: riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi DM-421-02/3646 tegemisel tehtud kulu summas 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni, milline summa tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Urmas Järvi, 1-06-10944, ekspertiisitasu“. 12.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit hüvitama AS le tekitatud varaline kahju summas 26 197 (kakskümmend kuus tuhat ükssada üheksakümmend seitse) krooni, milline kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 13.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit hüvitama OÜle tekitatud varalisest kahjust 30 191 krooni ja 50 senti senini hüvitamata varaline kahju summas 3994 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend neli) krooni ja 50 senti, milline kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 14.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit hüvitama OÜle tekitatud varaline kahju summas 75 304 (seitsekümmend viis tuhat kolmsada neli) krooni ja 95 senti, milline kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 15.

§ 202

lg 2 p 1 alusel Urmas Järvit hüvitama ASle tekitatud varaline kahju summas 128 433 (ükssada kakskümmend kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 50 senti, milline kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 2

  1. Tähtajaliselt rahalise kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras.
  2. Urmas Järvi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  3. Asitõend: kriminaaltoimikus asuv (kd III t/l 169) võltsimistunnustega Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX SK nimele edastada Kodakondsus- ja Migratsiooniametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
  4. Asitõend: merekonteiner XXX jätta selle valdajale OÜle .
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad süüdistatava süüküsimust puudutavas osas KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 7 sätetele ei ole käesoleva otsusega kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Urmas Järvit süüdistatakse selles, et tema pani toime omastamise, mis seisnes selles, et 23.08.2001 sai Urmas Järvi 23.08.2001 OÜ esindajaga RT sõlmitud rendilepingu nr XXX alusel tähtajaga kuni 27.08.2001 enda valdusse sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. 24.08.2001 sõitis Urmas Järvi nimetatud sõidukiga Venemaale, kus ta 25.08.2001 tegi avarii. Kuna sõiduk pärast avariid muutus sõidukõlbmatuks, otsustas Urmas Järvi jätta sõiduki Venemaa Föderatsiooni territooriumile, teatades aga OÜ esindajale RT, et nimetatud sõiduk on temalt Valgevenes ärandatud. Taolise tegevusega põhjustas Urmas Järvi OÜle varalist kahju 298 676 krooni, jättes enda valduses oleva võõra vara peremehetuna maha, pöörates selle kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikute kasuks. Samuti Urmas Järvi, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse, sai proovisõiduks 2003 aasta aprillikuu lõpus tähtajaga kuni 01.05.2003 enda valdusse E A sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXXja maksis EA selle eest käsiraha summas 1500 krooni. 01.05.2003 ei tagastanud aga Urmas Järvi EA nimetatud sõiduautot ega tasunud EA eelnevalt suuliselt kokkulepitud hinda summas 20 000 krooni, vaid andis selle sõiduauto kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikule edasi, põhjustades EA varalise kahju 20 000 krooni. Seega Urmas Järvi enda valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisega suures ulatuses ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi. Samuti Urmas Järvi, olles Viljandi Maakohtu 09.09.1999 otsusega karistatud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 03.09.2001 esitles OÜ esindajale ennast kui OÜ volitatud esindaja 3 SK, kasutades SK nimele väljastatud passi, millel oli kleebitud Urmas Järvi pilt, ja eelnevalt enda poolt võltsitud OÜ volikirja, mille alusel OÜ volitab SKit sõlmima tarnelepinguid alates 10.07.2001 kuni 31.12.
  6. Seejärel sõlmis 03.09.2001 Urmas Järvi OÜ esindajaga rendilepingu, mille allkirjastas SK nimelt. Eelpool nimetatud rendilepingu alusel sai Urmas Järvi OÜst merekonteineri XXX. Kavatsus tagastada eelpool nimetatud merekonteinerit OÜle puudus Urmas Järvil juba enne tehingu sooritamist. Samuti Urmas Järvi, olles Viljandi Maakohtu 09.09.1999 otsusega karistatud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 27.09.2001 esitles OÜ esindajale ennast kui OÜ volitatud esindaja SK, kasutades SK nimele väljastatud passi, millel oli kleebitud Urmas Järvi pilt, ja eelnevalt enda poolt võltsitud OÜ volikirja, mille alusel OÜ volitab SK sõlmima tarnelepinguid alates 10.07.2001 kuni 31.12.
  7. Seejärel sõlmis 27.09.2001 Urmas Järvi OÜ esindajaga rendilepingu number 1065, mille allkirjastas SK nimelt. Eelpool nimetatud rendilepingu alusel sai Urmas Järvi OÜst merekonteineri XXX. Kavatsus tagastada eelpool nimetatud merekonteineri OÜle puudus juba enne tehingu sooritamist, kuna Urmas Järvi 03.10.2001 müüs eelpool nimetatud merekonteineri 03.10.2001 edasi OÜle . Kuriteoga on Urmas Järvi OÜle tekitanud kahju summas 75 304, 95 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles Viljandi Maakohtu 09.09.1999 otsusega karistatud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel isikute grupis koos Harald Järviga pani toime kelmuse. Kelmus seisnes selles, et 01.02.2002 eesmärgiga saada ASst kahveltõstukit faksis ASi Harald Järvi eelnevalt enda poolt võltsitud tellimiskirja, mille alusel tellib OÜ ASlt kahveltõstuki Jungheinrich DFG
  8. Seejärel 04.02.2002 kasutusrendi lepingu number XXX sõlmimisel esitles Urmas Järvi end AS esindajale AA kui OÜ volitatud esindaja SK ina, esitades AA eelnevalt Harald Järvi poolt võltsitud OÜ volikirja, mille alusel volitab OÜ SK sõlmima firma nimel lepinguid, ning kohtueelse menetluse käigus jäänud tuvastamata isiku poolt võltsitud passi SK nimele, kuid millel on kleebitud Urmas Järvi foto. Kasutusrendi lepingut number 62/2002 allkirjastas Urmas Järvi SK nimelt. Eelpool nimetatud lepingu alusel said Harald Järvi ja Urmas Järvi ASst kahveltõstuki Jungheinrich DFG 25, mille nad hiljem müüsid maha kolmandale isikule. Kavatsus tagastada ASle puudus Harald Järvil ja Urmas Järvil juba enne tehingu sooritamist, mistõttu tekitasid Harald Järvi ja Urmas Järvi ASle kahju summas 256 867 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles Viljandi Maakohtu 09.09.1999 otsusega karistatud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 21.03.2002 esitles end OÜ esindajale kui OÜ esindaja MO, esitades OÜ enda poolt eelnevalt võltsitud volikirja OÜ nimelt. Eelpool kirjeldatud tegevuse tagajärjel sai Urmas Järvi OÜlt kokku 10 veoautokummi maksumusega kokku 30 191, 50 krooni (saateleht number 041, 21.03.2002). Kavatsus tasuda OÜle saadud veoautokummide eest puudus Urmas Järvil juba enne tehingu sooritamist, mistõttu tekitas Urmas Järvi OÜle kahju summas 30 191, 50 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles 09.09.1999 karistatud Viljandi Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 21.05.2002 esitas OÜ esindajale eelnevalt kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku poolt võltsitud passi SK nimele ning Urmas Järvi enda poolt eelnevalt võltsitud volikirja SK nimele selleks, et saada OÜ – st saematerjali. Eelpool nimetatud tegevuse tagajärjel Urmas Järvi sõlmis 21.05.2002 OÜ esindajaga AP ostu – müügi ja käenduslepingut number 04/03 ning sai saematerjali väärtuses 55 624 krooni. Kavatsus tasuda OÜle ostetud saematerjali eest puudus Urmas Järvil juba enne tehingu sooritamist. Kelmuse põhjustas Urmas Järvi OÜle kahju summas 55 624 krooni. 4 Samuti Urmas Järvi, olles 09.09.1999 karistatud Viljandi Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel palus 07.06.2002 Harald Järvi koostada võltsitud tellimuse. 07.06.2002 Harald Järvi koostas OÜ tellimuse, mille allkirjastas VK nimelt, ning andis võltsitud tellimust 07.06.2002 edasi Urmas Järvile. 07.06.2002 võttis Urmas Järvi ASi esindajaga ühendust, kellele esitles ennast kui OÜ esindaja VK ning kellega leppis kokku merekonteineri 6m rentimises. Seejärel 07.06.2002 faksis Urmas Järvi ASi Harald Järvilt saadud võltsitud tellimuse, mille alusel rentis AS Urmas Järvile merekonteineri 6m (rendileping number XXX). Merekonteineri väljastas AS kohtueelse menetluse käigus jäänud tuvastamata isikule, kuid isik oli tellitud Urmas Järvi poolt. Kavatsus tagastada ASile renditud merekonteinerit 6m puudus Urmas Järvil juba enne tehingu sooritamist, kuna Urmas Järvi kohtueelse menetluse käigus tuvastavamata jäänud ajal müüs edasi Arvet Tõele. Kelmusega põhjustasid Harald Järvi ja Urmas Järvi ASle kahju summas 16 000 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles 09.09.1999 karistatud Viljandi Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 26.06.2002 ja 02.07.2002 esitas AS müügiesinduses OÜ, asukohaga XXX Tallinn, enda poolt eelnevalt võltsitud OÜ volikirja, mille alusel alates 03.01.2002 kuni 01.09.2002 volitab OÜ Urmas Järvit sõlmima äriühingu nimel lepinguid. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel 26.06.2002 sõlmis OÜ Urmas Järviga liitumislepingud numbritele XXX ning 02.07.2002 numbritele XXX ja XXX. Eelpool nimetatud telefoninumbreid kasutas Urmas Järvi kuni 11.07.2002, tekitades ASle kahju summas 4 762, 35 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 09.08.2002 ja 12.08.2002 esitas AS müügiesinduses OÜ , asukohaga XXX, Tallinn, enda poolt eelnevalt võltsitud AS volikirja, mille alusel alates 09.08.2002 kuni 01.09.2002 volitab AS Urmas Järvit sõlmima liitumislepinguid AS müügiesindustes. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel 09.08.2002 sõlmis OÜ Urmas Järviga liitumislepingud numbritele XXX ning 12.08.2002 numbritele XXX . Eelpool nimetatud telefoninumbreid kasutas Urmas Järvi kuni 31.08.2002 ning millede kasutamise eest väljastas AS ASle arve summas 1 349, 95 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles 18.10.2002 karistatud Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel eelneval kokkuleppel grupis koos Harald Järviga pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et 30.12.2002 helistas Harald Järvi OÜsse ning uuris, millised dokumendid on vajalikud selleks, et rentida OÜst lintlihvijat. Saades teada, et tuleb tuua volikiri ja garantiikiri, võltsis Urmas Järvi AS volikirja ning garantiikirja ning esitas 31.12.2002 eelpool nimetatud dokumendid OÜ esindajale. Seejärel sõlmis OÜ Urmas Järviga kui AS esindajaga paketilihvija Hummel rendilepingut number XXX ning mille alusel rentis OÜ Urmas Järvile kui AS parketilihvija Hummel. Samal päeval, so 30.12.2002, müüsid Harald Järvi ja Urmas Järvi OÜst renditud parketilihvija Hummel tuvastavama isikule edasi, saades parketilihvija müügi eest 5 000 krooni, mida nad jagasid omavahel ära. Seega puudus Harald Järvil ja Urmas Järvil kavatsus tagastada OÜle renditud parketilihvija Hummel, mistõttu tekitasid OÜle kahju summas 55 867,10 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles 18.10.2002 karistatud Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem on toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel eelneval kokkuleppel grupis koos Harald Järviga pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et 06.01.2003 võltsis Urmas Järvi AS volikirja ja garantiikirja ning andis võltsitud volikiri ja garantiikiri Urmas Järvile edasi. Seejärel esitas 06.01.2003 Urmas Järvi Harald Järvilt saadud võltsitud dokumendid OÜ esindajale ning sõlmis OÜga vibroplaadi 86 kg rendilepingut number 20009318, mille alusel rentis OÜ Urmas Järvile vibroplaadi 86 5 kg. Samal päeval, so 06.01.2003, müüsid Harald Järvi ja Urmas Järvi OÜst renditud vibroplaadi tuvastamata isikule edasi, saades vibroplaadi eest 5000 krooni. Müügist saadud 5 000 krooni jagasid Harald Järvi ja Urmas Järvi omavahel ära. Seega puudus Harald Järvil ja Urmas Järvil kavatsus tagastada OÜle renditud vibroplaat, mistõttu tekitasid OÜle kahju summas 21 959, 95 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles 18.10.2002 karistatud Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel 01.05.2003 esitles end AS esindajale kui OÜ volitatud esindaja Urmas Järvi ning esitas AS esindajale kohtueelse menetlusel tuvastamata isiku poolt võltsitud OÜ volikirja ja OÜ garantiikirja, mistõttu väljastas AS Urmas Järvile 12 veoautokummi maksumusega kokku 26 197 krooni. AS esindajale vale ettekujutuse loomisel sai Urmas Järvi varalist kasu, tekitades aga ASle kahju summas 26 197 krooni. Samuti Urmas Järvi, olles 18.10.2002 karistatud Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil peetuse teel eelneval kokkuleppel isikute grupis koos Harald Järviga pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et 27.05.2003 võttis Harald Järvi ühendust telefoni teel OÜ esindajaga, esinedes kui AS esindaja AL ning leppis OÜ esindajaga kokku tööriiete ostmises. Seejärel 27.05.2003 võltsis Harald Järvi AS volikirja, mille alusel AS volitab Urmas Järvit sõlmima OÜga lepingut tööriiete ostmiseks ning garanteerib arve õigeaegse tasumise, ning andis 27.05.2003 võltsitud volikirja Urmas Järvile edasi. 27.05.2003 esitas Urmas Järvi OÜ esindajale NS Harald Järvilt saadud võltsitud AS volikirja, mistõttu tekkis Urmas Järvil õigus kirjutada OÜ arve – saatelehele number 3381 alla ning saada OÜst MG-260 jakk/poolkombinesooni nr 51-10, 54-10 maksumusega 9 400 krooni. Eelpool nimetatud jakk/kombinesooni müüsid Harald Järvi ja Urmas Järvi 6000 krooni kolmandale isikule ning müügist saadud raha jagasid nad omavahel ära, jättes OÜ arvet tasumata. Eelpool kirjeldatud tegevusega tekitasid Harald Järvi ja Urmas Järvi OÜ esindajale vale ettekujutuse sellest, et nemad soovivad OÜ väljastatud arvet õigeaegselt tasuda, tekitades OÜle kahju summas 9 440 krooni. Seega Urmas Järvi isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil suures ulatuses teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Urmas Järvit süüdistatakse selles, et tema võltsis 03.09.2001 volikirja, mida kasutas 03.09.2001 esitamisel OÜ esindajale. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi koostas volikirja, mille alusel OÜ volitab teda sõlmima tarnelepinguid alates 10.07.2001 kuni 31.12.2001 ning mille allkirjastas Kalju Pungi nimelt. Eelpool nimetatud volikirja alusel omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida OÜ esindajaga merekonteineri number XXXrendilepingu. Samuti Urmas Järvit süüdistatakse selles, et tema teadvalt kasutas 03.09.2001 OÜ OÜ ruumides asukohaga Killustiku 2, Lagedi, Harjumaa kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku poolt võltsitud isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti SK nimele selleks, et omandada õiguse sõlmida merekonteineri number XXX rendilepingut OÜ esindajaga. Samuti Urmas Järvi võltsis 27.09.2001 volikirja, mida kasutas 27.09.2001 esitamisel OÜ esindajale. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi koostas volikirja, mille alusel OÜ volitab teda sõlmima tarnelepinguid alates 10.07.2001 kuni 31.12.2001 ning mille allkirjastas Kalju Pungi nimelt. Eelpool nimetatud volikirja alusel omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida OÜ esindajaga merekonteineri number XXX rendilepingu number
  9. Samuti Urmas Järvi süüdistatakse selles, et tema teadvalt kasutas 27.09.2001 OÜ OÜ ruumides asukohaga XXX kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku poolt 6 võltsitud isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti SK nimele selleks, et omandada õiguse sõlmida merekonteineri number XXX rendilepingut OÜ esindajaga. Samuti Urmas Järvi võltsis 27.09.2001 ostu – müügilepingut number
  10. Võltsimine seisnes selles, et 27.09.2001, sõlmides rendilepingut number 1065 merekonteineri number XXX rentimiseks OÜst, allkirjastas eelpool nimetatud lepingut SK nimelt. Võltsitud rendilepingu alusel omandas Urmas Järvi õiguse rentida OÜlt merekonteineri number XXX. Samuti Urmas Järvi kasutas teadvalt 03.10.2001 OÜs kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku poolt võltsitud isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti SK nimele selleks, et omandada õigust sõlmida OÜga merekonteineri XXX ostu – müügi lepingut number 3/
  11. Samuti süüdistatakse Urmas Järvit selles, et tema teadvalt kasutas 04.02.2002 ASga kasutusrendilepingu number XXX sõlmimisel kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku poolt võltsitud isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti SK nimele selleks, et omandada õiguse sõlmida kahvelsõiduki Jungheinrich DFG 25 kasutusrendi lepingut. Samuti Urmas Järvi 04.02.2002 teadvalt kasutas 04.02.2002 Harald Järvi poolt võltsitud OÜ volikirja, mille alusel OÜ volitab SK sõlmima firma nimel lepinguid. Võltsitud volikiirja kasutamisega omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida 04.02.2002 ASga kahveltõstuki Junghjeinrich DFG 25 kasutusrendi lepingu number 62/
  12. Samuti Urmas Järvi 04.02.2002 võltsis kasutusrendi lepingut number 62/
  13. Võltsimine seisnes selles, et 04.02.2002, sõlmides ASga kahveltõstuki Jungheinrich DFG 25 kasutusrendi lepingut number 62/2002, allkirjastas Urmas Järvi eelpool nimetatud lepingu SKnimelt, mistõttu omandas õiguse saada ASst kahveltõstukit Jungheinrich DFG
  14. Samuti Urmas Järvi võltsis 04.02.2002 volikirja, mida ka kasutas 21.05.2002 esitamisel OÜ esindajale. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi koostas volikirja, mille ta allkirjastas Veiko Kaske nimelt ning millega volitaks VK esindama OÜ SK lepingute sõlmimisel, mistõttu omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida 21.05.2002 OÜga saematerjali ostmiseks. Samuti Urmas Järvi võltsis 21.03.2002 OÜ volikirja. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi koostas OÜ nimelt volikirja ning allkirjastas kirjeldatud volikirja OÜ esindaja MO nimelt. Võltsitud volikirja kasutas Urmas Järvi 21.03.2002 selleks, et omandada õiguse saada OÜlt 10 veoautokummi. Samuti Urmas Järvi võltsis 21.05.2002, viibides OÜ ruumides asukohaga Narva mnt 13, Tallinn, ostu – müügi ja käenduslepingut number 04/03, mida ka kasutas 22.05.2002 OÜst saematerjali väljastamisel. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi allkirjastas eelpool nimetatud lepingut SKnimelt, mistõttu omandas õiguse osta OÜlt saematerjali väärtuses 55 624 krooni. Samuti Urmas Järvit süüdistatakse selles, et tema teadvalt kasutas 21.05.2002 OÜs , asukohaga Narva mnt 13, Tallinn kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku poolt võltsitud isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti SKnimele selleks, et omandada õiguse sõlmida saematerjali ostu – müügi lepingut OÜga ning saada saematerjali väärtuses 55 624 krooni. Samuti Urmas Järvi võltsis 22.05.2002 saatelehe number 153, mida ka kasutas 22.05.2002 OÜst saematerjali väljastamisel. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi kirjutas eelpool nimetatud saatelehele alla SKnimelt ning mistõttu omandas õiguse võtta vastu OÜ laost saematerjali väärtuses 55 624 krooni. 7 Samuti Urmas Järvi 07.06.2002 kasutad teadvalt 07.06.2002 Harald Järvi poolt võltsitud tellimust selleks, et omanda õiguse ASst merekonteineri rentimiseks järgmiselt, 07.06.2002 koostas Harald Järvi OÜ nimelt tellimust, allkirjastades tellimuse Veiko Kaske nimelt, ning andis 07.06.2002 võltsitud tellimust Urmas Järvile. 07.06.2002 faksis Urmas Järvi eelpool nimetatud tellimust ASile ning mille alusel 07.06.2002 rentis AS Urmas Järvile merekonteineri 6m. Samuti Urmas Järvi 26.06.2002 võltsis OÜ volikirja. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi 26.06.2002 koostas OÜ nimelt volikirja, allkirjastades seda Veiko Kaske nimelt. Võltsitud volikirja kasutas Urmas Järvi 26.06.2002 ja 02.07.2002 AS müügiesinduses OÜs, asukohaga XXX, Tallinn, liitumislepingute numbritele XXX ja XXX sõlmimisel. Samuti Urmas Järvi 09.08.2002 võltsis AS volikirja. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi 09.08.2002 koostas AS nimelt volikirja, allkirjastades seda ALnimelt. Võltsitud volikirja kasutas Urmas Järvi 09.08.2002 ja 12.08.2002 AS müügiesinduses OÜs , asukohaga Tartu mnt 60, Tallinn, liitumislepingute numbritele XXX , XXX ja XXX sõlmimisel. Seega Urmas Järvi ametliku dokumendi võltsimisega kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamisega selleks, et omandada õigusi, pani toime KrK § 186 (KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1) kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Urmas Järvi selles, et 30.12.2002 võltsis AS volikirja. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi 30.12.2002 koostas AS nimelt volikirja kuupäevaga 05.04.2002, mille kohaselt AS volitab Urmas Järvit sõlmima lepingut OÜga ning allkirjastas volikirja A L nimelt. Võltsitud volikirjaga omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida 30.12.2002 OÜga parketilihvija Hummel rendilepingut number
  15. Samuti Urmas Järvi 30.12.2002 võltsis AS garantiikirja. Võltsimine seisnes selles, et Urmas Järvi 30.12.2002 koostas AS nimelt garantiikirja, mille kohaselt AS garanteerib õigeaegse tasumise OÜle ning allkirjastas garantiikirja AL nimelt. Võltsitud garantiikirjaga omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida 30.12.2002 OÜga parketilihvija Hummel rendilepingu number
  16. Samuti Urmas Järvi 30.12.2002 võltsis parketilihvija Hummel rendilepingut number 20009278, mis seisnes selles, et Urmas Järvi kirjutas eelpool nimetatud rendilepingule alla kui AS volitatud esindaja. Võltsitud rendilepingu alusel omandas Urmas Järvi õiguse rentida OÜst parketilihvija Hummel. Samuti Urmas Järvi 06.01.2003 võltsis vibroplaadi 86 kg rendilepingut number 20009318, mis seisnes selles, et Urmas Järvi kirjutas eelpool nimetatud lepingule alla kui AS volitatud esindaja. Võltsitud rendilepingu alusel omandas Urmas Järvi õiguse rentida OÜst vibroplaadi 86 kg. Samuti Urmas Järvi 27.05.2003 võltsis OÜ arve – saatelehe number 3381, allkirjastades arve – saatelehte number 3381 AS volitatud esindajana. Tegelikkuses aga ei ole AS T volitanud Urmas Järvit eelpool nimetatud tehinguks. Arve – saateleht number 3381 alusel väljastas OÜ Urmas Järvile MG – 260 jakk/poolkombinesooni number 52 – 10, 54-10 maksumusega 9 440 krooni. Seega Urmas Järvi dokumendi võltsimisega, millega on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Urmas Järvi selles, et tema 30.12.2002 kasutas OÜs enda poolt eelnevalt 30.12.2002 võltsitud AS volikirja, mille kohaselt AS volitab Urmas Järvit 8 sõlmima lepingut OÜga. Võltsitud volikirja kasutamisega omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida 30.12.2002 OÜga parketilihvija Hummel rendilepingut number
  17. Samuti 30.12.2002 kasutas OÜs enda poolt eelnevalt 30.12.2002 võltsitud AS garantiikirja, mille kohaselt AS garanteerib õigeaegse tasumise ASle . Võltsitud garantiikirjaga kasutamisega omandas Urmas Järvi õiguse sõlmida 30.12.2002 OÜga parketilihvija Hummel rendilepingu number
  18. Samuti Urmas Järvi 06.01.2003 kasutas OÜs, asukohaga Betooni 28, Tallinn, teadvalt võltsitud dokumenti ja nimelt, 06.01.2003 kasutas Urmas Järvi 06.01.2003 eelnevalt Harald Järvi poolt võltsitud AS volikirja rendilepingu number 20009318 sõlmimisel OÜga ning mistõttu omandas õiguse rentida OÜst vibroplaadi 86 kg. Samuti Urmas Järvi 06.01.2003 kasutas OÜs, asukohaga Betooni 28, Tallinn, teadvalt võltsitud dokumenti ja nimelt, 06.01.2003 kasutas Urmas Järvi 06.01.2003 eelnevalt Harald Järvi poolt võltsitud AS garantiikirja rendilepingu number 20009318 sõlmimisel OÜga ning mistõttu omandas õiguse rentida OÜst vibroplaadi 86 kg. Samuti Urmas Järvi 01.05.2003 kasutas kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt võltsitud OÜ volikirja, mille kohaselt OÜ volitab Urmas Järvit sõlmima OÜ nimel lepinguid ASga ning mis on allkirjastatud Jakko Kruuse poolt, selleks, et omandada õiguse osta ASst 12 veoautokummi maksumusega kokku 26 197 krooni. Samuti Urmas Järvi 01.05.2003 kasutas kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt võltsitud OÜ garantiikirja, mille kohaselt OÜ garanteerib arve õigeaegse tasumise ASle ning mis on allkirjastatud Jakko Kruuse poolt, selleks, et omandada õiguse osta ASst 12 veoautokummi maksumusega kokku 26 197 krooni. Samuti Urmas Järvi 27.05.2003 kasutas 27.05.2003 Harald Järvi poolt võltsitud AS volikirja, mille kohaselt volitab AS Urmas Järvit sõlmima OÜga lepingut tööriiete ostmiseks ning garanteerib arve õigeaegse tasumise. Võltsitud volikirja kasutamisega omandas Urmas Järvi õiguse osta OÜst MG – 260 jakk/poolkombinesooni nr 52-10, 54 -10 maksumusega 9 440 krooni. Seega Urmas Järvi võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani toime KarS § 345 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Urmas Järvi end temale inkrimineeritud süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi OÜst renditud sõiduki XXXomastamises süüdi ei tunnistanud. Muudes kuriteoepisoodides tunnistas end täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nõustus prokuröri ettepanekuga lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel ja kohustus hüvitama poole aasta jooksul seni veel hüvitamata jäänud varalised kahjud ja kriminaalmenetluse kulud. Prokurör asus seisukohale, et OÜ episoodis ei ole süüdistatava süü kriminaalmenetluses kogutud tõenditega leidnud tõendamist, mistõttu loobus prokurör süüdistusest KarS § 201 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises OÜ episoodis. Ülejäänud kuriteoepisoodides leidis prokurör, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Osa kuritegusid oli toime pandud grupis, samuti tekitati ASle suur varaline kahju ning mõned kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Sellele vaatamata pidas prokurör õigemaks taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 ettenähtud alustel, kuivõrd kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud palju aega. Pärast viimast kuriteoepisoodi ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud ning süüdistataval on alaline töökoht. Käesolevaks ajaks on süüdistatav hüvitanud varalise kahju mitmele 9 kannatanule ning süüdistatav on võtnud endale kohustuse 6 kuu jooksul hüvitada ka ülejäänud varalised kahjud. Süüdistatav on teadlik kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest ja menetluse uuendamise võimalusest. Seetõttu otstarbekusest ja kannatanute huvidest lähtudes taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist ja KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel süüdistatavale kohustuste panemist, mille kohaselt hüvitaks süüdistatav 6 kuu jooksul veel hüvitamata jäänud varalised kahjud: OÜle 3994 krooni ja 50 senti, OÜle 75 304 krooni ja 95 senti, ASle 128 433 krooni ja 50 senti ning ASle 26 197 krooni. Samas ei pidanud prokurör vajalikuks määrata lisakohustuseks kindla summa tasumist riigituludesse, kuivõrd varalised kahjud on suured ning üldkasuliku töö tegemise kohustust poleks ka vaja määrata, kuivõrd süüdistatav on võtnud varaliste kahjude hüvitamiseks laenu ja tal on vaja see raha tagasi teenida. Seetõttu tuleks piirduda vaid varaliste kahjude hüvitamise kohustusega. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava Urmas Järvi süü temale KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud OÜst sõiduki XXXomastamises ei ole tõendamist leidnud, muudes inkrimineeritud kuritegude episoodides on karistusõiguslik hinnang põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Käesolevaks ajaks on Urmas Järvi hüvitanud ASle tekitatud varalise kahju 4762 krooni ja 35 senti, ASle KA ja LV Tootmine tekitatud varalise kahju 1349 krooni ja 95 senti, OÜle 4720 krooni, EA20 000 krooni, ASle 8000 krooni, OÜle 55 624 krooni. Urmas Järvi püüdis hüvitada ka varalist kahju ASle summas 26 197 krooni, kuid hüvitatud summa tagastati panga kaudu, mistõttu hüvitas Urmas Järvi selles summas varalise kahju OÜle Elema Balt, millisele äriühingule on jäänud hüvitamata 3994 krooni ja 50 senti. Urmas Järvi kohustub 6 kuu jooksul hüvitama ka ülejäänud seni hüvitamata varalised kahjud ning osavastutuse põhimõttest lähtudes hüvitab H.Järviga isikute grupis toime pandud kuritegudega tekitatud kahjud pooles ulatuses. OÜle ei ole võimalik enam varalist kahju hüvitada, kuivõrd see äriühing on äriregistrist kustutatud juba 31.03.2005 ja õigusjärglast ei ole. Urmas Järvile inkrimineeritud viimane kuriteoepisood pärineb 2003 aastast ning pärast seda ei ole ta nelja ja poole aasta vältel õiguserikkumisi toime pannud. Käesoleval ajal ei teeniks süüdistatava karistamine enam eripreventiivset eesmärki, sest ta on elanud seaduskuulekalt ja teenib elatist seaduskuulekal viisil. Reaalse vangistuse mõistmine liitkaristusena teeks temast uuesti kurjategija. Tal on olemas alaline elukoht, töökoht, sissetulek ning puudub vajadus tema karistamiseks pikaajalise vangistusega. Vabaduses olles on tal suuremad võimalused seni veel hüvitamata varaliste kahjude hüvitamiseks. Nende kahjude hüvitamine kuue kuu jooksul oleks reaalne. Riigi huvi selle kriminaalmenetluse vastu on vähenenud, küll on võimalik rahuldada kannatanute huvisid. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri ja kaitsja seisukohad, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuvaidluses loobus prokurör Urmas Järvi süüdistamisest KarS § 201 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis puudutas OÜle tekitatud varalist kahju seoses äriühingu sõiduki omastamisega. Vastavalt KrMS § 301 sätetele kui kohtuvaidluses prokurör loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Arvestades taolise sätte üheselt mõistetavat kohustuslikku iseloomu kohtulikus menetluses tehtava lahendi osas ja otsest keeldu pärast süüdistusest loobumist menetlust loobutud süüdistuse osas jätkata, leiab kohus, et kohus ei saa asuda analüüsima tõendeid Urmas Järvi süüdistuses OÜlt sõiduki omastamise osas ning kohus peab süüdistatava selles kuriteoepisoodis õigeks mõistma. Kuivõrd OÜ on esitanud ka tsiviilhagi 298 676 krooni nõudes ja kohus on kohustatud prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu süüdistatava loobutud süüdistuse osas õigeks mõistma, siis vastavalt KrMS § 310 lg 2 sätetele tuleb OÜ esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, tegemata seejuures kindlaks selle hagi põhjendatust. Muus osas prokurör süüdistusest ei loobunud, kuid asus seisukohale, et menetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus menetluse lõpetamise osas on arvestatav. Urmas Järvit süüdistatakse valduses oleva võõra vallasasja omastamises, kaheteistkümnes kelmuses ja 10 dokumentide võltsimises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Inkrimineeritud kuritegude toimepanemisega on süüdistatav tekitanud korduvalt olulist varalist kahju, samuti suure varalise kahju. Inkrimineeritud kuritegude toimepanemisest on kohtuliku arutamise ajaks möödunud üle nelja aasta ning enne kohtuliku arutamise algust ei olnud süüdistatav varalist kahju hüvitatud. Osa inkrimineeritud kuritegudest on toime pandud Harju Maakohtu 18.10.2002 otsusega määratud katseajal, mis tingiks liitkaristuse mõistmise ning liitkaristus ei saaks olla tähtajaliselt lühem kui vähemalt kolm aastat, milline on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja millele liidetaks uue kohtuotsusega mõistetav karistus. Seega peaks süüdistatavat karistama pikaajalise vangistusega. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas oleks küll võimalik arvestada karistust kergendavaid asjaolusid, kuid ei oleks võimalik karistuse mõistmisel arvestada võimalust süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasja materjalidest ja kohtu käsutuses olevatest andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatav pärast inkrimineeritud kuritegude toimepanemist uusi kuritegusid toime pannud. Seega on ka seni kohaldamata karistuseta juba saavutatud olukord, kus süüdistatavat on mõjutatud edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest. Kohtuliku arutamise käigus on aga süüdistatav asunud hüvitama kannatanutele tekitatud varalist kahju, millega on kohtu arvates täidetud kaudselt ka õiguskorra kaitsmise huvi, kuivõrd mitmete kannatanute varaline seisund on süüdistatava käitumise tõttu viidud kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatava suhtes pikemaajalise vangistuse kohaldamisega oleks kannatanutele varalise kahju hüvitamine välistatud pikemaks ajaks, siis oleks kannatanute huvid oluliselt kannatanud. Seetõttu leiab kohus, et kannatanute huvid kaaluvad käesoleval juhul üles õiguskorra kaitsmise huvi, mille kohaselt peaks igale süüteole vältimatult ja kiiresti järgnema karistus, millega saavutataks süüdistatava pikaajaline isoleerimine ühiskonnast, mis tingiks aga kannatanute huvide välistamise. Kuivõrd süüdistataval on käesoleval ajal sissetulek ja ta on võtnud endale laenukohustuse, tagamaks varalise kahju hüvitamise, siis leiab kohus, et mida enam on kannatanute huvid kaitstud, seda väiksem on kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Sellest tulenevalt muutuks aga süü suurus teisejärgulisemaks võrreldes kannatanute huvide tagamisega. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib ülejäänud süüdistuse osas, millest prokurör kohtuvaidluses ei loobunud, lõpetada ning süüdistatavat tuleb kohustada hüvitada seni veel hüvitamata varalised kahjud seaduses ettenähtud maksimaalse, kuid veel hüvitamata tsiviilhagide suurust arvestades küllalt lühikese tähtaja jooksul. Samuti peab kohus vajalikuks kohustada süüdistatavat tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kulude osas peab kohus vajalikuks kohustada süüdistatavat tasuma kohtueelsel menetlusel määratud korras osalenud kaitsja tasud ning riiklkul ekspertiisiasutusel ekspertiiside tegemisel tehtud kulutused selles osas, millisega tuvastati süüdistatava süü. Märt Toming kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.