4-07-5453\2

4-07-5453 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-5453 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi Aleksandr Pipper'i (isikukood 37811100383, elukoht XXXXXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 10.09.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2376,07,006815 VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 10.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2376,07,006815 jätta muutmata RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kohtunik Leili Raedla, vaatas läbi kirjalikus menetluses Aleksander Pipperi kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 10.09.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2376,07,
3. Nimetatud otsusega karistati Aleksandr Pipperit Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut e. 7 200 krooni ja lisakaristusena LS § 7422 lg 5 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Aleksandr Pipperi rikkumine seisnes selles, et 16.08.2007.a. kell 20:35 Maardu linnas Vana-Narva mnt 30 juhtis ta mootorsõidukit kiirusega 98+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 45 km/h võrra, millega rikkus LE § 124 p 1 nõudeid. Kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist asjaoluga, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge 1 signaali sellest, et mootorsõidukile lubatud suurima kiiruse olulise ületamise näol on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisena. Aleksandr Pipper vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja palub väärteomenetlusotsus tühistada väärteomenetlusseaduse olulise rikkumise tõttu. Samas taotleb kaebuse esitaja karistuse kergendamist ja lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokolli aluseks olnud kiirusemõõteseadme kasutuse protokoll ei kajasta asjaolu, et mõõdetud kiirus oli just tema poolt juhitud sõiduauto oma. Kaebuse esitaja möönab, et ületas lubatud sõidukiirust, kuid tegi seda seetõttu, et punane sõiduauto Mazda tegi temast möödasõitu ja olevat seega takistanud tema liiklemist. Kaebuse esitaja arvab, et talle esitatud kiirusemõõtja näidikul olev kiirus oli sõiduauto Mazda oma. Kaebuse esitaja avaldab kahetsust kiiruse ületamise osas ja leiab, et väärteootsuses pole arvestatud tema puhtsüdamliku kahetsusega karistuse mõistmisel. Kohtuväline menetleja karistas teda rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega, seega ühe rikkumise eest kahe eraldi karistusega, mis seaduse kohaselt ei olevat lubatud. Juhtimisõiguse äravõtmine on kaebuse esitaja sõnutsi lisakaristus, mille kohaldamine taolise rikkumise puhul ei ole obligatoorne, sellisele seisukohale olevat jõudnud kaebuse esitaja sõnutsi ka Riigikohus. Kaebuse esitaja leiab, et mõistetud põhikaristus on liiga karm. Samuti taotleb kaebuse esitaja lisakaristuse tühistamist, kuna ta asub tööle OÜ-sse Acron Grupp allhankeautojuhina. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei saa aga ta nimetatud tööülesandeid täit, kuna tal puudub juhtimisõigus, mistõttu kannatab seeläbi tema perekond – elukaaslane ja tütar. Kaebuse esitaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 15.10.2007.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja palub kohtul jätta väärteootsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Aleksandr Pipper pani toime enamohtliku õigusrikkumise liikluses, juhtides asulas sõiduautot 45 km/h võrra lubatust kiiremini. Seetõttu on karmi karistuse kohaldamine põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et Aleksandr Pipper ületas kiirust tahtlikult, kuna tema enda ütluse kohaselt ületas ta kiirust, kuna tundis, et temast mööda sõitev auto takistab teda. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlusõigust ei ole rikutud. Aleksandr Pipperi rikkumine on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Protokolli on kantud kõik nõutavad andmed, kiirusemõtte seade oli töökorras, taadeldud ja puudusid asjaolud, mis takistanuks kiirusemõtte seadme kasutamist. Kaebuse esitajale tutvustati kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, kaebuse esitaja allkirjastas selle, vastuväiteid ei esitanud. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistused on rakendatud sanktsiooni keskmises määras. Määratud karistus on seega mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab õigusrikkumise raskusele. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse teo esmakordsust, aga samuti selle raskust. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, kontrollides väärteoasja nr 2376,07,006815 materjale VTMS § 123 lg 2 sätestatud ulatuses ja tutvunud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et Aleksandr Pipperile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, väärteo menetlemisel pole rikutud menetlusõigust. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 10.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2376,07,006815 jätta muutmata 2 Esiteks selgitab kohus seoses väidetava väärteomenetlusõiguse rikkumisega seoses järgmist: väärteomenetluses juhindutakse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) normidest, kui Väärteomenetluse seadustik (VTMS) ei näe ette teisiti. Tõendite kogumise üldtingimused on ära toodud KrMS §-is 64, mis sätestab, et tõendeid ei koguta viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult kahju. Seadus ei kehtesta konkreetsele tõendile – antud juhul kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile – erilisi nõudeid sisu ja vormi osas. Tänapäeval kasutatavate kiirusemõõteseadmete juures pole tehniliselt võimalik esitada kiirusenäitu vastuvaidlemist mitte võimaldavas vormis seotuna konkreetse sõidukiga. Seetõttu mängib suurt rolli menetlusaluse isiku osalemine antud tõendi koostamisel ja hilisemal hindamisel. Kohus leiab, et Aleksandr Pipperile on tema kui menetlusaluse isiku õigusi selgitatud, ta on neist aru saanud ja oma õigusi ka kasutanud. Aleksandr Pipperil oli õigus teha märkusi kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, samuti esitada vastulause. Seda Aleksandr Pipper ei teinud. Seetõttu loeb kohus kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli lubatud tõendiks, mille koostamisel ei ole väärteomenetlusõigust rikutud. Kohus ei nõustu Aleksandr Pipperi väitega, mille kohaselt on lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ebaseaduslik ja õigustamatu. LS 7422 lg 5 sätestab selgesõnaliselt, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS 7422 lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Seega ei ole taoline lisakaristuse rakendamine mitte mingil juhul ebaseaduslik. Mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmise otstarbekusse, siis see on nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu diskretsiooniõigus. Kahtlemata tuleb kaalutlusotsust põhjendada ja kohtuväline menetleja seda teinud ongi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse valikut põhjendavate motiividega ega pea vajalikuks neid üle korrata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab vajalikuks rõhutada siinjuures 2 asjaolu – esiteks toimus kiiruseületamine linnas, kus selle ohtlikud tagajärjed mõjutavad suuremal hulgal inimesi, sh. ka liikluses enamohustatud jalakäijaid. Teiseks – ületades kiirust, takistamaks möödasõitu, näitab isik lisaks üleolevale suhtumisele liiklust reguleerivatesse normidesse ka agressiivsust kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on õiguskorra kaitsmise huvides põhjendatud Aleksandr Pipperilt juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu seisukohalt kaalub kaasliiklejate turvalisus siinjuures üle Aleksandr Pipperi ajutiselt äravõetud õiguse töötada autojuhina. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtunik 3