KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2007 Rapla Kriminaalasja number 1-07-14322 Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar Prokuröri abi Milvi Pruus Kriminaalasi Dmitri Haritonovi süüdistusasi KarS § 329 järgi käskmenetluses. Süüdistatav Dmitri Haritonov, isikukood 36610190258, kodakondsuseta, emakeeleks vene keel, keskharidusega, töökoht OÜ Ortal autojuht, varem karistatud kolmel korral: 1) 19.03.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel 2kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks; 2) 29.03.2007 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 14 000 krooni; 3) 09.08.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 10 000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, elukoht xxxxxxx x-x xxxxxx, tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 19.10.2007, kahtlustatavana peeti kinni 18.10.
- Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 199 lg. 1 p.1, 253 p.2; 384 lg.1 ja 387 lg.1 RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja menetlus Dmitri Haritonovi süüdistuses KarS § 329 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada alates määruse jõustumise päevast. Määruse teatavakstegemine Koopia määrusest saata süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus vaidlustada kohtu määrust määruskaebusega, mis tuleb esitada maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu Dmitri Haritonovit süüdistatakse selles, et ta olles 09.augustil 2007 karistatud Viru Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks
(6)kuuks, juhtis 17.oktoobril 2007 Maardu linnast Rapla maakonda Järvakandi alevisse Tehase 7 juurde madelautot MB Actros registreerimismärgiga xxx xxx. Dmitri Haritonovi tegu on kvalifitseeritud KarS § 329 ette nähtud kuriteona. Prokurör teeb süüdistusaktis ettepaneku mõista D.Haritonovi põhikaristuseks rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära s.o 8000 krooni. Lugedes eelvangistuses viibitud aja kaks
(2)päeva karistuse kandmiseks, jääb rahalise karistuse täitmata osaks 154 miinimumpäevamäära, s.o 7700 krooni, milline kuulub tasumisele ositi kaheksa
(8)kuu jooksul 962.50 krooni kuus. Kohtu seisukoht D.Haritonov ei tunnista end sisuliselt süüdi. Ta on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et ei teadnud lisakaristuse mõistmisest, kuna prokuröri juures ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest juttu ja kohtuotsuse sai ta eestikeelsena, millest ei saa piisavalt aru, otsusest vaadanud ta ainult rahatrahvi summat ja kohtukulu, juhtimisõiguse äravõtmisest aga aru ei saanud. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlus tuleb lõpetada, kuna süüdistatava tegevuses puudub kuriteo koosseis. Süüdistatava tegevus vastab küll KarS § 329 ette nähtud kuriteo tunnustele ja puuduvad ka õigusvastasust välistavad asjaolud, kuid antud juhul ei ole millegagi tõendatud, et D.Haritonovile tehti kohtuotsus talle arusaadavas keeles teatavaks. Prokuröri poolt 08.augustil 2007.a. koostatud süüdistusaktis on kohtule tehtud ettepanek ainult rahalise karistuse kohaldamiseks ja lisakaristuse kohta ühtegi märget ei leidu, süüdistusakt on D.Haritonovile ka tõlgitud. Seega on tõendatud D.Haritonovi väide, et prokuröri juures ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest juttu. Kohtuotsus on süüdistatavale 10.augustil 2007 välja saadetud eestikeelsena ja seepärast ei ole millegagi võimalik ümber lükata D.Haritonovi väidet, et ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest ja sellest tulenevat keeldu autot juhtida. Eeltoodust tulenevalt oli D.Haritonov süüdistuses märgitud päeval autot juhtima asudes eksituses KarS § 39 lg. 1 mõttes. Kriminaalmenetluses ei saa eeldada, et süüdistatav peab ise tagama kohtuotsuse tõlkimise endale arusaadavasse keelde ja ise vältima otsuse mittemõistmisest tulenevaid eksitusi. KrMS § 10 lg. 2 kohaselt tagatakse menetlusosalisele vajaduse korral tõlgi abi ja § 315 lg. 1 kohaselt tuleb kohtuotsus pärast kuulutamist süüdistatavale tõlkida, kui viimane ei valda kriminaalmenetluse keelt. Käskmenetluses kohtutotsust küll ei kuulutata, kuid sellest ei saa veel järeldada, et otsust ei peaks süüdistatavale vajaduse korral tõlkima. Seega oli D.Haritonovi jaoks tegemist ka KarS § 39 lg. 1 mõttes vältimatu eksimusega. Indrek Saar Kohtunik