(07244000337)07.12.2007, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud lühimenetluses kohtusse saabunud kriminaalasja Aleksandr Satsuta süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8- 25 lg 1,2 ja 199 lg 2 p 4 alusel Tegi kindlaks: Antud kriminaalasi on kohtusse saabunud 03.12.2007 lühimenetluses. Vastavalt süüdistusaktile on A. Satsutale esitatud järgmine süüdistus: Tema 11.02.2007 ajavahemikul 16.00-22.00, vaba juurdepääsu teel, varastas korterist asukohaga xxx, kannatanu L. D. kuuluva mobiiltelefoni Samsung E760, maksumusega 2500 krooni, elektridrelli, maksumusega 400 krooni, elektrisae, maksumusega 400 krooni, tekitades kahju summas 3300 krooni. Seega, pani Aleksandr Satsuta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, ehk KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, tema 25.11.2006 õhtul tungis xxx kannatanu M. M. kuuluvasse majja ja võttis mootorsae, maksumusega 6000 krooni ja akudrelli, maksumusega 7000 krooni ja viis selle õue. Tulles tagasi majja, et jätkata tegevust, oli kinni peetut peremehe poolt. Seega, pani Aleksandr Satsuta toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, sissetungimisega, ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8-25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohtunik, et isik ei saa olla antud kohtu alla esitatud süüdistuses lühimenetluses, sest suure tõenäosusega tõendite kontrollimine lühimenetluses võib osutuda võimatuks. Seetõttu ei nõustu kohtunik antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Kahtlustatav A. Satšuta tunnistas end süüdi kannatanu L. D. episoodis osaliselt. Nimelt, ta selgitas ( lk 18), et ta varastas ainult drelli ja ketassae. Mobiiltelefoni ta ei varastanud. Selles episoodis ainukeseks tõendiks on tunnistaja A. D. ütlused ( lk 10 ja 14), milles ta kinnitab, et mobiiltelefon oli kadunud ja seda ilmselt peale A. Satsuta äraminekut (lk 14). Samal ajal, tunnistaja ütlustest nähtub, et A. Satšuta tuli tema juurde 11.02.2007 peale 14.00 ja viibis tema juures umbes 3 tundi ning seejärel lahkus temalt. Seega lahkus A. Satsuta umbes kell 17.
- Tunnistaja ütlustest nähtub ( lk. 10), et mobiiltelefoni kadumine oli avastatud 12.02.
- Sama tunnistaja hiljem väitis ( lk 14), et mobiiltelefoni kadumine oli märgatud kohe peale A. Satsuta äraminekut. Kohtunik leiab, et A. Satsuta osavõtt mobiiltelefoni vargusest ei ole kriminaalasja materjalidega usaldusväärselt tõendatud. Ainukeseks tõendiks on tunnistaja ütlused selle kohta, millal oli avastatud telefoni kadumine, ja needki polnud eeluurimise käigus järjepidevad ja ühiseltmõistetavad. Muid menetlustoiminguid, mille abil oleks võimalik kontrollida kannatanu kahtlust, et just A. Satsuta on see isik, kes varastaski telefoni ära, kohtueelse uurimise käigus läbi viidud ei ole. Kriminaalasja materjalidest ei ole võimalik ühiselt aru saada, kas kannatanu elukohta võiksid tungida ka teised isikud, sest kannatanu ütlustest lk 2 nähtub, et tegemist on kahekorruslise korteriga, teisel korrusel on remont, tunnistaja ütlustest aga selgub, et korteris on remont ja nad istusid koos kahtlustatavaga ja tarvitasid alkoholi tagatoas, keegi võõras tungida ei saanud, sest õues on koerad, telefon oli riiulil toas. Ei ole võimalik aru saada, kas telefon oli samas toas, kus nad tarvitasid alkoholi või mõnes teises toas. Ei ole võimalik aru saada, kas korteri välisuks oli lukustatud või mitte. Sündmuskoha vaatluseprotokoll puudub. Nimetatud asjaolud võiksid olla kontrollitud kohtuliku uurimise käigus süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamisel, vajadusel võiks kohus otsustada täiendavate tõendite kogumine, näiteks sündmuskoha vaatlus kohtu poolt, kuid see on ainult üldmenetluse raames, sest lühimenetluses ei kuulata kannatanut ja tunnistajaid kohtus ja keelatud on koguda täiendavaid tõendeid. Nimetatud asjaolude väljaselgitamine on tähtis, sest varastatu mahust sõltub tekitatud kahju suurus. A. Satsuta ütlustest nähtub, et ta varastas ketassae ja drelli. Selle maksumus on 800 krooni. Alla tuhande krooni jäänud kahju puhul ( kui puuduvad KarS § 266 järgi ettenähtud kuriteo tunnused– sissetungimine kannatanu tahte vastaselt) puudub alus rääkida kuriteost, sest selline tegu on kvalifitseeritav väärteona KarS §218 lg 1 alusel. Kohtunik leiab, et juhul, kui täiendavaid tõendeid leida ei õnnestu, kuulub menetlus kannatanu L. D. episoodis lõpetamisele. Kohus jääb järjekindlalt oma varasemale seisukohale, et ka lihtmenetlustes peab isiku süü olema usaldusväärselt tõendatud kriminaalasja materjalidega, sest ka lihtmenetluses tehtud kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele. Teises episoodis võiks kaaluda menetluse lõpetamist, kuna isiku süü ei ole suur, kahju ei ole saabunud, kuritegu jäi katse staadiumile. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalasi Aleksandr Satsuta süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8-25 lg 1,2 ja 199 lg 2 p 4 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata Aleksandr Satsutale ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovile. Kohtunik Inna Kirsipuu