← Eesti

4-07-541\11

4-07-541 4-07-544 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2007, Tartu Väärteoasja number 4-07-541 4-07-544 Kohtukoosseis Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. novembri 2007 määrused väärteoasjades 407-541 ja 4-07-544 menetluse lõpetamise kohta Henry Paalale asenduskaristuse määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Henry Paala määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras:
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. novembri 2007 määrused väärteoasjades 4-07-541 ja 4-07-
  5. Jätta kohtutäituri avaldused Henry Paalale Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku 15.03.2005 ja 17.03.2005 otsuste alusel määratud rahatarahvide (1800 krooni ja 3000 krooni) asendamise kohta arestiga rahuldamata.
  6. Jätta Henry Paala määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Kohtutäitur Aive Kolsar esitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 alusel Tartu Maakohtule kaks avaldust Henry Paalale Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku 15.03.2005 ja 17.03.2005 otsuste alusel määratud rahatrahvide asendamiseks. Rahatrahvide suurused olid vastavalt 1800 krooni ja 3000 krooni. -1- Asenduskaristuse määramise menetlemisel maakohtus esitas H. Paala oma isa Raivo Paala vahendusel Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegiumile taotluse tunnistada Põhiseaduse §-ga 27 lg 4 (koosmõjus Perekonnaseaduse §-ga 60 lg 1 ja 2 ) ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni
  7. protokolli artikliga 1 vastuolus olevaks Täitemenetluse seadustiku § 201 lg
  8. Riigikohtus jäeti taotlus
  9. aprillil 2007 läbi vaatamata. Riigikohus märgib oma määruses „kui asja läbivaataval kohtul tekib kahtlus, et TMS § 201 lg 1 ei ole kooskõlas põhiseadusega, võib kohus jätta selle sätte kohaldamata ning algatada selle sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse“. Peale selle on H. Paala isa avaldanud kahtlust selles, kas väärteomenetluse seadustikus võimaluse puudumine kolmandate isikute kaasamiseks on kooskõlas põhiseadusega. 25.10.2007 esitas kohtutäitur TMS § 201 lg 3 alusel maakohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, kuna H. Paala on mõlemad trahvid (1800 krooni ja 3000 krooni) tasunud. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu
  10. novembri 2007 määrustega väärteoasjades 4-07-541 ja 4-07-544 lõpetati menetlus H. Paalale Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna poolt määratud trahvide 1800 krooni ja 3000 krooni asendamiseks arestiga. Määruse põhjenduste kohaselt on süüdlane 23.10.2007 rahatrahvi tasunud, mistõttu tuleb menetlus lõpetada ja kohtutäituri avaldus rahatrahvi asendamise kohta arestiga jätta rahuldamata. Määruse põhjendustes leiab maakohus veel, et süüdimõistetu poolt viidatud õigustloov akt ei ole vastuolus põhiseadusega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus võtnud seisukohta kaebaja taotluse osas kontrollida õigustloova akti võimalikku vastuolu Põhiseadusega. Selle taotluse osas märgib kohus vaid seda, et süüdimõistetu poolt viidatud õigustloov akt ei ole vastuolus põhiseadusega. Kaebaja peab sellist põhistust formaalseks ning kohus ei ole kaebaja argumente hinnanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  11. VTMS § 211 lg 3 kohaselt, kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Vastavalt kohtutäituri teatisele on H. Paala 23.10.2007 mõlemad trahvid tasunud ja seega tulnuks kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata. Sellele on maakohus ka määruse põhistavas osas viidanud, kuid määruse resolutsioonis on menetlus lõpetatud. Kuigi nii menetluse lõpetamisega kui avalduse rahuldamata jätmisega lõpeb menetlus, tuleb lähtuda otseselt seaduses fikseeritust, mistõttu maakohtu määrus tuleb tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.
  12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on andnud hinnangu kaebaja poolt menetluse käigus tõstatatud ja eelpoolkirjeldatud seaduste mittevastavuse kohta Põhiseadusele, kuna märgib, et need ei ole Põhiseadusega vastuolus. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist : -2- * Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 kohaselt on üheks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise aluseks kohtuotsuse või –määruse edastamine Riigikohtule. Sama seaduse § 9 lg 1 järgi saab esimese astme kohus kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti; * maakohus lahendas kohtuasja
  13. novembril 2007 menetluse lõpetamisega VTMS § 211 lg 3 alusel, kuna H. Paala oli trahvid tasunud; * kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet vaid siis, kui vaidlustatud õigusakt oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Säte, mille põhiseaduspärasust põhiseaduslikkuse järelevalve kohus kontrollib, peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega (vt ka Riigikohtu Üldkogu 22.12.200 otsus 3-4-1-10-00 p 10); *kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga rahuldamata jätmiseks oli kohtuasja lahendamise otsustavaks sätteks VTMS § 211 lg 3, mille vastavuses Põhiseadusele ei ole ringkonnakohtu arvates kahtlust. Seega käesolevate kohtuasjade lahendamisel (kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmisel, põhjusel, et trahvid on tasutud) ei ole TMS § 201 lg 1 ja kolmanda isiku kaasamise sätete puudumine asjassepuutuvad ja nende vastavust Põhiseadusele käesolevate väärteoasjade lahendamisel kontrollida ei ole võimalik. Ago Kutsar -3-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.