Obsah (5)

§ 404§ 203§ 199§ 64§ 68

1-06-16141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2007, Tartu Kriminaalasja number 1-06-16141 (06260101253) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati

§ 404; § 199 lg 2 p 8 ja § 203 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 27.

aprilli 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Urmet Paejärv ja tema kaitsja Aivar Kello Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Urmet Paejärv elukoht: (ajutine enne vahistamist) XXX XX-XX, isikukood: 38704082741, XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Aivar Kello. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 2 p 2,5 tühistada Tartu Maakohtu 27. aprilli 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-16141 osaliselt, see on: Urmet Paejärve süüditunnistamises

§ 404järgi 29.

juunil 2006 T.N. kinnistul asuva sauna põlema süütamise episoodis; Urmet Paejärve süüditunnistamises

§ 203järgi 18.

mail 2006 J.T. kinnistul asuva korterelamu juurde kuuluva kuuri põlema süütamise episoodis; Urmet Paejärvelt 111 000 krooni väljamõistmise osas T.N. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Jätta Urmet Paejärve süüdistusest välja

1. juunil 2006 T.N. kinnistul asuva sauna põlema süütamise episood ja
2. mail 2006 J.T. kinnistul asuva korterelamu juurde kuuluva kuuri põlema süütamise episood. Välja mõista Urmet Paejärvelt 96 000 krooni T.N. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Jätta T.N. poolt esitatud tsiviilhagi summas 15 000 krooni läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel on Toomas Naaritsal õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Urmet Paejärve ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Kaitsjatasu advokaat Aivar Kello poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest, 3811 krooni 40 senti, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. augustist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. septembrist
6. 2 Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. septembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. aprilli 2007 otsusega mõisteti Urmet Paejärv süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 8 järgi 3-kuulise vangistusega,

§ 404

järgi 2-aastase vangistusega ja

§ 203

järgi 2-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates

1. augustist
2. Kohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis välja U. Paejärvelt 111 000 krooni T.N. kasuks ja 1 618 000 krooni L.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Maakohus arutas muuhulgas U. Paejärvele

§ 404järgi esitatud süüdistust selles, et tema - 6.

märtsil 2006 kella 04.00 ja 04.30 vahel süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas kahekorruselises puumajas teisel korrusel asuva A.H. korteri välisukse ja koridori põranda, põhjustades sellega ohu majas magavate A.H. ja R.R. elule ning tervisele. Kannatanu A.H. tekitati põlenguga varaline kahju 500 krooni; -

1. aprillil 2006 kella 05.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas T.N. kinnistul asuva elamu. Tulekahju käigus hävines osaliselt elamu katus, välissein ja vahelagi. Sellega põhjustas U. Paejärv ohu majas magava V.P. elule ja tervisele. Kannatanu T.N. tekitati põlenguga varaline kahju 96 000 krooni; -
2. juunil 2006 kella 03.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas T.N. kinnistul asuva sauna, mis hävines tules. Sellega põhjustas U. Paejärv ohu naabermajas elavate isikute elule ja tervisele. Kannatanu T.N. tekitati põlenguga varaline kahju 15 000 krooni; -
3. augustil 2006 kella 21.15 ajal süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri ja Keeri küla vahelise tee läheduses L.T. kuuluva talu metsa, põhjustades sellega kõrgendatud tuleohuga ajal ohu põlengukoha vahetus läheduses elavate inimeste elule ja tervisele. Kannatanu L.T. tekitati põlenguga varaline kahju 100 krooni. Samuti arutas maakohus U. Paejärvele

§ 203järgi esitatud süüdistust selles, et tema - 3.

aprillil 2006 kella 03.00 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas L.R. kinnistul asuva lauda eesruumis olnud põhu. Tulekahju käigus kahjustusid hoone puitkonstruktsioonid ja hävines selles olnud põhk. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu L.R. varalise kahju 1000 krooni; -

1. mail 2006 kella 23.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas L.R. kinnistul asuva laohoonena kasutatava lauda. Tulekahju käigus hävinesid kõik hoone puitkonstruktsioonid ja selles olnud põhk. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu L.R. varalise kahju 454 000 krooni; -
2. mail 2006 kella 07.50 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas L.R. kuuluva viljakuivati ja selle juures olnud hoidla. Tulekahju käigus hävinesid hooned osaliselt. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu L.R. varalise kahju 507 000 krooni; 3 -
3. juunil 2006 kella 20.00 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas L.R. kuuluva kuuri. Tulekahju käigus hävines kuur koos selles olnud ehitusmaterjaliga. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu L.R. varalise kahju 41 000 krooni; -
4. juunil 2006 kella 23.30 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas L.R. kuuluva viljakuivati ja selle juures olnud hoidla. Tulekahju käigus hävinesid hooned ja seadmed täielikult. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu L.R. varalise kahju 616 000 krooni. Kokku tekitati võõra vara rikkumise ja hävitamisega K.R. kahju 1 619 000 krooni. -
5. mail 2006 kella 22.00 paiku süütas põlema Põlvamaal Valgjärve vallas Vissi külas J.T. kinnistul asuva korterelamu juurde kuuluva kuuri. Tulekahju käigus hävines kuur ja selles olnud majaelanike vara täielikult. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu J.T. varalise kahju 30 000 krooni, kannatanu L.P. 6100 krooni, kannatanu A.N. 1000 krooni; -
6. mail 2006 kella 03.00 paiku süütas põlema Tartumaal Nõo vallas Meeri külas T.V. kinnistul asuva elamu juurde kuuluva kõrvalhoone. Tulekahju käigus hävines hoone ja sinna ladustatud vara täielikult. Sellega põhjustas U. Paejärv kannatanu T.V. varalise kahju 200 000 krooni. Kohtuistungil tunnistas U. Paejärv ennast süüdi osaliselt, varguses, kuid eitas tegutsemist süütajana, v.a A.H. kahju tekitamises. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süütamise süüdistus (

§ 404) tõendatud kahes episoodis.

1. augustil 2006 toimepandud metsa süütamise episoodis ei ole kuriteokoosseis tõendatud.
2. märtsi 2006 kuriteos on süüdistatav andnud süüd omaksvõtvaid ütlusi, mis on tõendatud ka teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Samuti on uuritud tõenditega tõendatud U. Paejärve poolt T.N. maja ja sauna süütamine, kuid maja süütamine tuleb ümber kvalifitseerida

§-lt 404

§-le 203. Süüdistatava ja kannatanu A.H. ütluste järgi avastas U. Paejäev T.N. maja põlemise; U. Paejärv oli väga tähelepanelik maja suhtes, ta tuli A.H. poole tagasi pimedal ajal, A.H. juures ruumis põles tuli, väljas ega ka T.N. majas ei olnud valgustust. Valgustatud ruumist välja pimedusse tähelepanelik jälgimine kinnitab süüdistatava teadmist toimunud teost. Oma käitumisega äratas ta teo toimepanija osas põhjendatud kahtluse ka A.H. . Ka sauna põlemise eel oli U. Paejärv viimane, kes sauna juurde pärast joomingut jäi. Kõigile nimetatud süütamistele on omane asjaolu, et U. Paejärv oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Hinnates süütamise järgset U. Paejärve käitumist, jõudis kohus järeldusele, et T.N. maja süütamise järel käitus süütaja erinevalt A.H. ja R.R. koridori süütamisest, samuti T.N. sauna süütamisest. Viimastel juhtudel oli ta ükskõikne saabuva tagajärje suhtes. Ta lahkus süütamise kohast A.H. juurest ega teatanud ka sauna süütamisest. A.H. koos alkoholi tarvitanud, teadis ta A.H. joobeseisundist, mis seadis kannatanu ohu suhtes vähemkaitstud seisundisse. Kannatanu L.R. ütlustega on tõendatud sauna asukoha läheduses tiheasustus. Hoone süütamine öisel ja kuival ajal muutis olukorra üldohtlikuks järelevalvetuse tõttu. Oht naabruses elavate isikute elule ja tervisele oli reaalne. U. Paejärv süütas otsese tahtlusega. Süütamise järel möönis ta inimeste elu ja tervise ohtu seadmist. Seetõttu on tegu tagajärje suhtes toime pandud kaudse tahtlusega. Erinev oli olukord T.N. maja süütamisel. Majas elasid süüdistatav ja tema isa. Aeg, mis kulus süüdistataval kodus käimiseks ja seejärel tema kõrgendatud tähelepanu kodu suhtes, ei võimalda järeldada tema tahtlust kodus magava isa elu ja tervise ohtu seadmiseks. Süütamise koht oli valitud, maja välisseina ja isa magamise koha vahel oli tühi tuba. A.H. juurest ärakäimise ajal käis süüdistatav suitsude otsimise ettekäändel majas sees. Seda asjaolu arvestades ei ole välistatud isa ärkamine. Kui V. Paejärv ka läks tagasi magama, ei ole 4 tõenäoline lühikese aja jooksul sügavasse unne vajumine. Seega tegutses süüdistatav enne maja süütamist aktiivselt, valmistades ette raske tagajärje ärahoidmist. Ta tegutses maja süütamisel kavatsetult, kuid puudus tahtlus inimeste elu ja tervise ohtu seadmiseks. Selles kuriteoepisoodis on süütamine vara rikkumise viis. Kuna süüdistus on esitatud ka

§ 203

järgi ja

§ 404

on § 203 eriliik, siis ei riku teo ümberkvalifitseerimine süüdistust muutmata süüdistatava kaitseõigust. Võõra vara rikkumise ja hävitamise süüdistuses (

§ 203) on tegude toimepanemise aeg ja koht tõendatud kannatanute L.R.

, V.P. , J.T. , L.P. , A.N. ja T.V. ütlustega. Tegude toimepanemise viisi tõendavad süüdistatava ütlused ja dokumentaalsed tõendid, sündmuskohtade vaatlusprotokollid, kahtlustatava U. Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokoll (tl 190-198, 202) ja ütluste olustikuga seostamise protokoll kannatanu L.R. osavõtul. T.N. , L.R. , T.V. , L.P. ja J.T. hoonete süütamine toimus väljastpoolt. Viimaste kuurides käis süüdistatav päeval sees kuuri seinalaudade eemaldamisega. Sel viisil oli rajatud tee kuuri. Teiste kannatanute vara oli süüdistatava elukoha, töösuhete ja olmesuhete tõttu talle teada. L.R. kuuri uksed jäid lahti kütusevarguse järel. Kannatanu L.R. ütluste järgi andis U. Paejärv teada võimalikust kahjust, mis talle võib tekkida. Kuigi ta ei nimetanud kahju tekitamise viisi, järgnes L.R. kahju tema vara rikkumisega ja see toimus mitmel korral samal viisil, süütamise teel. Alkoholi tarvitamise ajal jagas U. Paejärv oma tegutsemiskavatsusi kannatanu T.V. ga, kirjeldades jälgede segamise võimalusi, mis võivad viia isikuteni, keda on seetõttu võimalik kahtlustada ja teda kahtlusalustest kõrvale jätta. Uuritud tõendid ei välista U. Paejärve võõrast vara rikkuvate või hävitavate tegude toimepanijana. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et ta oli kõigil sündmuskohtadel kohal. Tunnistaja K.R. ütlustega on tõendatud, et

1. mai 2006 hilisõhtul ja
2. mai 2006 varahommikul toimunud süütamiste toimepanija oli sama isik. Kui L.R. lauda põlemise ajal äratas tema tähelepanu tulekahju kohast jalgrattaga eemalduv isik, asus ta isiku vastu huvi tundma, teda jälitades. K.R. on varem korduvalt U. Paejärvega suhelnud ja tundis teda. Seetõttu on tunnistaja ütlused, et süüdistatav oli L.R. lauda põlemise juures ja eemaldus sealt T.V. hoonete juurde, usaldusväärsed. Süütamiste viis, aeg ja koht on sarnased. Süütamised toimusid süüdistatava elukoha läheduses ajal, kui inimeste liikumine oli harv. Tunnistaja O.V. ütlustega on tõendatud, et koeraga
3. juunil 2006 Räisa kuivati põlemise kohast ülesvõetud jäljed viisid U. Paejärve asukohta. Jäljed olid värsked ja nende ulatus võimaldas koeral tegutsemist kuni jälgi jätnud isiku asukohani. Koera liikumise teekond on kajastatud paikkonna kaardil. Koera tööpiirkonda tuli koerale vastu V. Paejärv, kellele koer ei reageerinud kui jälgede jätjale. Ta tekitas värskemad jäljed ja sellega koera töö katkes. Koera tegevusest järeldub, et põlemiskohast U. Paejärve asukohta jälgi jätnud isik ei olnud V. Paejärv. See asjaolu ei välista U. Paejärve poolt jälgede jätmist. Tunnistaja O.V. ütlustega on tõendatud ka U. Paejärvel iseloomulike tunnuste olemasolu, mis viitavad temale kui süütajale. Tõendid ei sisalda asjaolusid, millest järeldada, et U. Paejärvel tulega käe karvkatte kahjustamine on toimunud mujal ja mitte süüdistuses kirjeldatud süütamiste ajal. Kuna L.R. laudas
4. aprillil 2006 põlenud põhu ja konstruktsioonide kahju on hinnatud 1000 kroonile, mis ei täida

§ 203kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikku olulise kahju määra, ei ole 3.

aprillil 2006 L.R. laudas põlemine ja sellega tekitatud varaline kahju karistatav karistusseadustiku järgi. Kohus ei tuvastanud kohtueelsel uurimisel tõendite kogumisel menetlusnormide rikkumist, iseküsimus, kas tõendeid oli võimalik koguda enam kui neid kohtule esitati. Kaitsja viide kaitseõiguse rikkumisele kohtueelses menetluses tehtud toimingutes ei ole põhjendatud. U. 5 Paejärve küsitleti kahtlustatavana kaitsja juuresolekul. Ka vahistamistaotluse arutamisel kohtus on osalenud kaitsja. Teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole U. Paejärv kaitsja osavõttu soovinud. Ta kinnitas kohtus, et ei tundnud vajadust kaitsja osavõtuks. Kahtlustatavale KrMS § 34 lg 1 p 3 ettenähtud õigus kaitsja abile oli kahtlustatavale enne ülekuulamist teatavaks tehtud ja kaitsja osavõtuga talle kaitsja abi reaalselt võimaldatud. U. Paejärv oli tegude toimepanemise ajal ja kriminaalmenetluses täisealine isik. Seetõttu ei olnud KrMS § 45 lg 2 alusel kaitsja osavõtt kõigist menetlustoimingutest kohustuslik. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteomenetluses on teda karistatud ühel korral pisivarguse eest. Pidevat töösuhet U. Paejärvel ei olnud. Kohus leidis, et U. Paejärve on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegudest ettenähtud raskemaliigiliste karistustega alla keskmise määra. U. Paejärve ei ole võimalik mõjutada kergemaliigilise karistusega. Tal puudub võimalus rahalist karistust kanda töö ning töötahte puudumise tõttu. Rahalise karistuse kandmise teeb võimatuks ka kahjude hüvitamise kohustuse ulatus. Kuna U. Paejärvele mõistetakse kriminaalkaristus esmakordselt, on

§ 64

lg 1 alusel võimalik mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. U. Paejärve kuritegude aktiivsust ja tekitatud kahjude ulatust arvestades ei ole tema karistusest tingimisi vabastamine võimalik. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu U. Paejärve kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse apellatsioonis toodud mahus – U. Paejärve süüdimõistmises

§ 203

järgi ja osade

§ 404süüdistuse episoodide järgi – ja motiividel ning teha uue otsuse, vähendades U.

Paejärve karistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt tunnistas U. Paejärv kohtuistungil ennast süüdi varguseepisoodis ning

1. märtsil 2006 A.H. korteri ukse süütamises. Muus osas eitas U. Paejärv oma süüd. Mitte ükski kannatanu ega tunnistaja ei viidanud otseselt U. Paejärvele kui tulekahjude süütajale. Kriminaalasja kohtusse saatmisel tugines süüdistus valdavalt U. Paejärve kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, kus U. Paejärv ennast talle süüks arvatud süüdistuse episoodides süüdi tunnistas. Kohtuistungil U. Paejärv eeluurimisel antud ütlusi ei kinnitanud. Seega langetas kohus süüdimõistva otsuse kaheldava kaaluga tõendite ehk siis oletuste alusel. Eeltoodu hõlmab kõiki süüdistuse episoode. Kohtuotsuses on pikalt peatutud
2. juunil 2006 L.R. kuuluva kuivati süütamise episoodil. U. Paejärve süü tõendamise seisukohalt ei lisanud teenistuskoera kasutamine mingit erilist tõendit. Tõendi allikaks on teenistuskoera juht, kes kuulati kohtus üle tunnistajana. Koerajuht ei lasknud teenistuskoeral otsida jälgi mitte kogu põlemiskoha ümbruses, vaid ainult ühest kohast. Seega puudub kindlus, et koer avastas ainsad jäljed. Teenistuskoer viis koerajuhi elamuni, kus elasid V. Paejärv ja U. Paejärv. Mingeid kuriteole või süüdlasele viitavaid jälgi politsei Paejärvede elukohast ei otsinud. Seega teenistuskoera kasutamine ei too selgust süüdlase küsimuses. Arvestama peaks U. Paejärve kohtuistungil antud ütlusi ning kõrvale tuleb jätta eeluurimisel antud ütlused või siis tuleb kõrvale jätta kõik U. Paejärve ütlused. Muude tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et tulekahjudes on süüdi U. Paejärv. 6 Kohtulikul uurimisel on jämedalt rikutud KrMS § 45 lg
3. Kriminaalasja toimikus on dokument selle kohta, et U. Paejärvel on vaja olnud oma tervisliku seisundi tõttu pöörduda psühhiaatri poole. U. Paejärvel oleks pidanud olema kõigi uurimistoimingute juures kaitsja. U. Paejärv palub oma apellatsioonis end

§ 404

järgi kahes episoodis ja

§ 203

järgi kõigis seitsmes episoodis, milles ta end süüdi ei tunnistanud, õigeks mõista, kuna ta pole neid kuritegusid toime pannud.

§ 404

ja § 199 lg 2 p 8 järgi palub apellant mõista endale miinimumkaristus, milleks on 1 aasta, kuna ta on varem kriminaalkorras karistamata. Apellant tunnistab enda süüd kolmes episoodis ja kahetseb tehtut siiralt. Apellant soovib vabaduses asuda ausat elu elama, minna tööle ja kui võimalik, ka õpinguid jätkata. Elama asub apellant oma tüdruksõbra juurde Tartu maakonnas E. külas T. talus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonidele vastu leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele. U. Paejärve süüdistusest tuleb välja jätta 29. juunil 2006 T.N. kinnistul asuva sauna põlema süütamise episood ja 18. mail 2006 J.T. kinnistul asuva korterelamu juurde kuuluva kuuri põlema süütamise episood. Kuivõrd prokurör kriminaalasjas kassatsiooniteatist ei esitanud, loobudes seega kassatsiooni esitamisest, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses käsitleda U. Paejärve süüdistusest välja jäetud 29. juunil 2006 ja 18. mail 2006 toimunud kuriteoepisoode. Ringkonnakohus leiab, et U. Paejärve süü 3. aprillil 2006, 25. mail 2006, 26. mail 2006, 27. mail 2006, 19. juunil 2006 ja 30. juunil 2006

§ 203järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.

Maakohus on U. Paejärve süüditunnistamisel ülalloetletud kuriteoepisoodides tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (II kd lk177-178). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega U. Paejärve süü tõendatuse kohta

§ 203

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et U. Paejärve süü

1. aprillil 2006 Nõo vallas Meeri külas T. N. kinnistul asuva elamu süütamises on tõendamist leidnud tunnistajate A.H. , A.K. ja I.T. ütluste ning U. Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokolliga. Tunnistaja A.H. ütlustest nähtub, et 2006 aasta aprilli alguses ühel ööl lahkus U. Paejärv tema elukohast, kuid tuli umbes 15 minuti pärast tagasi. Mõni minut pärast naasmist ütles U. Paejärv, et kannatanule T.N. kuuluv maja põleb. Tunnistajal tekkis kahtlus, et maja süütajaks 7 oli U. Paejärv, sest kohe pärast seda, kui U. Paejärv oli oma elukohast, s.o T.N. kuuluva maja juurest tagasi jõudnud, juhtis ta A.H. tähelepanu põlevale majale. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt märkas ta U. Paejärve
2. aprillil 2006 kella 05.10 paiku, s.o ajal kui T.N. kuuluv maja süttis, 50-100 meetri kaugusel põlema süttinud majast. Asjaolu, et U. Paejärv käis
3. aprilli 2006 öösel maja süttimise ajal oma elukohas, ei eita ka U. Paejärv. Süüdistatava ütluste kohaselt said tal sigaretid otsa ja ta otsustas neid kodust juurde tuua. Pärast sigarettide võtmist läks ta tagasi A.H. juurde ja seal aknast välja vaadates märkas põlengut. Kohtus antud ütluste kohaselt ei ole tema T.N. kuuluvat maja süüdanud ning eeluurimisel andis ta ennast süüstavaid ütlusi seepärast, et uurija karjus tema peale.
4. augustil 2006 toimunud U. Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt on U. Paejärv andnud ütlusi, et
5. aprillil 2006 läks ta oma elukohta ning toppis vundamendist veidi kõrgemale akna lähedale voodrilaudade vahel paberit ning süütas selle. Maja süütas ta enda eluruumidest kaugemal asuva akna juurest. Tunnistaja I.T. ütluste kohaselt oli
6. aprillil 2006 kell 05.42 väljakutse Meeri külast. Viibides sündmuskohal fikseeris ta olukorra ning tema hinnangul oli tulekahju alguse saanud maja põllupoolsest otsast ning ilmselgelt oli tegemist süütamisega. Tuli oli alguse saanud voodrilaudade vahelt ning liikunud sealt edasi koonusekujuliselt maja räästasse. Ülaltoodud tõenditele tuginedes (U. Paejärv viibis
7. aprillil 2006 T.N. kuuluva maja süttimise ajal maja juures, kriminaalasjas puuduvad tõendid, et keegi võõras isik oleks süttinud maja juures viibinud, ütluste olustikuga seostamisel on süüdistatav üksikasjaliselt kirjeldanud, kuidas ta maja süütas ning tema antud ütlused langevad kokku tunnistaja I.T. ütlustega selle kohta, millisest kohast maja süüdati), leiab ringkonnkohus, et puudub alus kahelda tunnistajate ja U. Paejärve poolt ütluste olustikuga seostamises käigus antud ütluste tõepärasuses. U. Paejärve süü
8. mail 2006 L.R. kuuluva laohoonena kasutatava lauda ja
9. mail 2006 T.V. kuuluva kõrvalhoone süütamises loeb ringkonnakohus tõendatuks tunnistajate L.R. ja K.R. ütlustega ning U. Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokolliga. U. Paejärvega läbiviidud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt on süüdistatav menetlustoimingu käigus andnud ütlusi, et
10. mail 2006 süütas ta L.R. kuuluvas laudas heinapallid ning
11. mail 2006 süütas ta T.V. kuuluva kõrvalhoone juures asuva lauavirna. L.R. ütluste kohaselt on talle kuuluva lauda isesüttimine välistatud ning laut süüdati sellelt poolelt kus asus küün, milles olid heinapallid. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt oli U. Paejärv ajal kui kustutati L.R. kuuluvat lauta sündmuskohal. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta märkas kuidas U. Paejärv eemaldus sündmuskohalt ning sõitis jalgrattal T.V. elamu suunas, mis mõne aja pärast süttis. Tunnistaja on kirjeldanud jalgratast millisega U. Paejärv sõitis ning mille ta hiljem avastas U. Paejärve elukohast. U. Paejärv ei ole ka ise eitanud, et
12. mai 2006 öösel sõitis ta jalgrattal tõepoolest T.V. elukoha suunas, kuid pöördus enne kannatanu maja juurde jõudmist teisele teele. U. Paejärve selgituste kohaselt sõitis ta jalgrattaga öösel sellepärast, et soovis tõsiselt tegeleda jalgrattaspordiga. Kuivõrd L. ja K.R. ütlused (L.R. kuuluv lauda süütamise asukoht, U. Paejärve sõitmine T.V. elukoha suunas ning seejärel T.V. kuuluva kõrvalhoone süttimine) on kokkulangevad U. Paejärve poolt ütluste olustikuga seostamise käigus antud ütlustega, siis puudub alus kahelda U. Paejärve ütluste olustikuga seostamise käigus antud ütluste tõepärasuses. U. Paejärve süü L.R. kuuluva kuivati süütamises
13. mail 2006 ja
14. juunil 2006 loeb ringkonnakohus tõendatuks L.R. ja O.V. ütlustega ning U. Paejärve ütluste olutikuga seostamise protokolliga. 8 L.R. ütluste kohaselt oli ta kuivati süttimise ajal
15. mail 2006 karjamaal. Ta läks kopli suunas, et kontrollida seal olema pidanud loomi ja nägi, et kuivati põleb. Jõudnud sündmuskohale märkas ta kuivati juures tee peal U. Paejärve. Kedagi peale U. Paejärve ta kuivati juures ei näinud. Tunnistaja O.V. ütluste kohaselt kutsuti ta koos teenistuskoeraga
16. juunil 2006 Meeri külas toimunud põlengu juurde. Koer võttis jälje ning viis U. Paejärve elamu juurde. Ütluste olustikuga seostamise käigus on U. Paejärv andnud ütlusi, et nii
17. mail kui ka
18. juunil 2006 süütas tema L.R. kuulunud kuivati. Samas on U. Paejärv ka selgitanud, milliseid vahendeid kasutades ja millistes kohtades ta nimetatud kuivati kahel korral süütas. U. Paejärve süü
19. juunil 2006 L.R. kuuluva kuuri süütamises loeb ringkonnakohus tõendatuks L.R. ütluste ja U. Paejärve ütluste olustikuga seostamise protokolliga. L.R. ütluste kohaselt teatas talle kuuri põlemisest abikaasa. Kuivõrd kuur asus Paejärvede elukoha vahetus läheduses, siis küsis ta V. ja U. Paejärvelt, kes sündmuskohal seisid, kas nad on võõraid näinud. Paejärvede ütluste kohaselt nad kedagi võõrast sündmuskohal ei näinud. Tema küsimuse peale, miks nad talle kuuluva kuuri põlema panid, vastas V. Paejärv, et küllap oli tegemist kuuri isesüttimisega. Ütluste olustikuga seostamisel on U. Paejärv kinnitanud, et tema oli isikuks, kes L.R. kuuluva kuuri süütas ning näidanud ette koha, kus ta kuuri süütas. Ringkonnakohus leiab, et U. Paejärve süüküsimuse otsustamisel ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et nimelt U. Paejärv oli isikuks, keda märgati vahetult enne hoonete süttimist süüdatud hoonete vahetus läheduses (V. Naaritsale kuuluv elamu, T.V. kuuluv kõrvalhoone,
20. mail 2006 L.R. kuuluv kuivati põleng,
21. juunil L.R. kuuluva kuuri põleng) või viitasid sündmuskohalt leitud jäljed otseselt U. Paejärvele, kui isikule kes vahetult enne hoone süttimist viibis sündmuskohal (
22. juunil 2006 L.R. kuuluva kuivati põleng). Samas ei märgatud tunnistajate poolt enne hoonete süttimist kunagi ühtki kõrvalist isikut. Ringkonnakohtu arvates on U. Paejärve süüküsimuse otsustamisel tähelepanu väärivad ka faktid, et kõik U. Paejärvele süüks arvatud põlengud toimusid tema elukoha lähiümbruses ning pärast U. Paejärve kinnipidamist lakkasid põlengud. Ülatoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks U. Paejärve süü
23. aprillil 2006,
24. mail 2006,
25. mail 2006,
26. mail 2006,
27. juunil 2006 ja
28. juunil 2006

§ 203järgi kvalifitseeritavates kuritegude toimepanemises.

Aarne Sarjas Mati Kartau 9 Tiit Lõhmus