4-07-2735\5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2007, Tallinn Väärteoasja number 4-07-2735 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Sekretär RAIVO SEPPO Väärteoasi Mihkel Kogerman’i kaebus Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’i 30.05.2007 otsusele väärteoasjas nr 2314,07,015459 Istungil osalesid kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu kaebus eesitaja Mihekl Kogerman / ik 38002240352, elukoht XXX/, tema kaitsja Peeter Malve RESOLUTSIOON

1. Mitte rahuldada Mihekl Kogerman’i kaebust.
2. Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’i 30.05.2007 otsus väärteoasjas nr XXXjätta muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast EV Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’i 30.05.2007 otsuse väärteoasjas nr XXX alusel Mihkel Kogerman 07.01.2007 kell 16:06 , juhtis mootorsõidukit, ei peatunud ülekäiguraja ees, kui fooris oli keelav tuli ja sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed üeltavale jalakäijale, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AJ’le ning tervisekahjustused EL’le. Juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt juhtunust teatamata kui politseiele teatamine on kohustuslik, millega rikkus Liikuluseeskirja § 168; § 226 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi ning teda karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 110 trahviühikut so 6600 krooni ning sama sätte lg 2 alusel võeti mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut so 7200 krooni ning sama sätte lg 2 alusel võeti mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Menetlusosaliste seisukohad Kaebuse esitaja Mihkel Kogerman palub otsuse tühistada täies ulatuses, leides, et ta ei ole liikluseeskirju rikkunud: jalakäija ületas teed keelava fooritule ajal. Samuti ei lahkunud ta sündmuskohalt. Kokkupõrge oli kaebuse esitajale ootamatu ning võttis aega, kui ta reageeris. Tema auto oli välja jõudnud ristmikule ning ta sõitis edasi, kuni oli võimalik teha tagasipööre. Parkis auto ning tuli jala tagasi sündmuskohale. Kaitsja leiab, et otsus kuulub tühistamisele, kuna ei ole tõendatud, et kaebuse esitaja põgenes sündmuskohalt. Otsasõit toimus, kuid asjaolud on segased. Palub menetluse lõpetada. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja väited ei vasta tegelikkusele. Väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, motiveeritud ning ei kuulu tühistamisele ega muutmisele. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate seletused, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et otsus väärteoasjas tuleb jätta muutmata ning Mihkel Kogerman’i kaebus rahuldamata. Kohtulikul uurimisel kuulati üle tunnistajad DT ja L-RS, kes mõlemad olid arutatava sündmuse pealtnägijad. Tunnistaja DT, kes selgitab, et ta on Mihkel Kogermann’i sõber ning oli autos kaassõitja. 07.01.2007 sõitsid Tartu maantee poole, neile põles fooris roheline tuli ning eakas naine jooksis auto ette. Pidurdada ei jõudnud ning peatada polnud ka võimalik. Nende auto taga oli veel autosid. Kas kõrval oli auto, ei mäleta, samuti ei mäleta ees sõitnud autot. Üks takso sõitis neile järele. Sõitsid üle Tartu maantee ja edasi mööda tänavat ning siis pöördusid tagasi. Tunnistaja L-RS seletab, et seisis taksoga bussijaama taksopeatuses esimese taksona. Taksouks oli lahti ning mootor töötas. Tema seisis takso kõrval ja nägi, kuidas jalakäijatele süttis roheline tuli ja väikest kasvu inimene hakkas liikuma, kui nurga tagant väga kiiresti sõitis välja auto jalakäijale otsa ja paiskas kannatanu õhku. Auto ei pidurdanud, vaid jätkas teed samal kiirusel. Autolt löögi saanud inimese taga oli kaks noormeest, kes hakkasid autole järele jooksma. Tunnistaja istus autosse ja järgnes otsasõidu teinud masinale, mis sõitis üle Tartu maantee punase fooritule ajal. Tunnistaja järgnes autole, vilgutas tuledega ja samal ajal teatas sündmusest politseile. Tagaaetav auto pöördus enne Laagna teed tagasi ning sõitis rohelise tulega üle Tartu maantee ning siis jälle punasega üle jalakäijate raja. Tunnistaja sõitis autole natuke ette ja hakkas suruma vastu teepiiret, siis sõitis auto söögiplatsile ning peatus. Auto juurde tulid need kaks noormeest ning koos liikusid tagasi sündmuskohale, kus oli juba kiirabi ja kaks politseiekipaaži. Kohus, hinnates tunnistajate seletusi, leiab , et kriitiliselt tuleb suhtuda DT’i seletusse, kuna isik sisuliselt ei mäleta sündmuse asjaolusid ning lojaalsusest kaebuse esitajale kinnitab tema poolt eeldatavaid sündmusi. Samuti seab tunnistaja seletuse kahtluse alla see, et ta kinnitab, et nende järel sõitis veel masinaid, kuid teine tunnistaja, alustades kõrvalt sõitu, jõudis Mihkel Kogermann’i autole järele ning teda teised masinad ei takistanud - seega keelav punane tuli liiklusvahenditele oli takistanud teiste sõidukite teed enne ülekäiku. On tõendatud, et Mihkel Kogermann keelava punase tule ajal sõitis jalakäijate ülekäigurajale ning tema autolt sai löögi kannatanu EL /sünd XXX/, seega Mihkel Kogermann rikkus Liikluseeskirja § 168, mis kohustab foori keelava märguande korral peatuma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Mihkel Kogermann’i käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Väärteoasja menetlemisel ning ka kohtulikul uurimisel on tõendatud, et Mihkel Kogermann ei peatunud, vaid jätkas sõitu. On tuvastatud, et Mihkel Kogermann, peale otsasõitu kannatanule, jätkas sõitu, ei teatanud sündmusest politseile ega ka kiirabile, seega jättis ta abitus seisundis oleva isiku, ilma endapoolse abita, teele lamama Kohus leiab, et ainult tänu tunnistaja L-RS’a aktiivsele tegutsemisele: sündmuskohalt lahkunud sõidukile järelesõitmisega ning valgus- ja helisignaaliga teavitamisega, sundis tunnistaja Mihkel Kogermann’i tagasi sündmuskohale pöörduma. Kohus leiab, et selline tagasipöördumine ei ole vaba tahte avaldus, vaid sunnitud käitumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Mihkel Kogermann lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetuses viga saanud isiku abita, seega oma tegevusega rikkus LE § 266 nõudeid ning pani ta toime väärteo Liiklusseaduse § 7432 lg 1 järgi Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- ja lisakaristusega, selle motivatsiooniga KarS § 56 alusel ning ei pea vajalikuks seda korrata. Kohtunik: