1-06-15133\21

(06260101130)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Piia Saar Kriminaalasi Mati Selbergi süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. märtsi 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Mati Selberg Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Mati Selberg isikukood: 35406192749 asukoht: XXX töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Valli Murde. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-15133 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Mati Selbergilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 6608 krooni riigituludesse. Mati Selbergil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Mati Selberg 1-0615133, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. augustist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. septembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. septembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
10. märtsi 2007 otsusega tunnistati Mati Selberg süüdi KarS § 113 järgi ning mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti M. Selbergile liitkaristus käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ja Tartu Maakohtu 18.05.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 28 päeva võrra ning mõisteti M. Selbergile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 12 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus arutas M. Selbergi süüdistust KarS § 113 järgi selles, et tema 13.06.2006 kella 13.00 ja 13.15 vahel Tartu linnas Väike-Turu tänaval asuvate garaažibokside vahelisel alal tahtliku tapmise eesmärgil lubas sõnaliselt maha lüüa V.O. ning seejärel lõi teda noaga rindkere piirkonda ja põgenes sündmuskohalt. M. Selberg tabati AS Falck Eesti turvatöötaja poolt Tartus Lemmatsi bensiinijaama lähedal samal päeval kella 13.30 paiku. Noaga löömisega põhjustas M. Selberg V.O. rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal haavakanali suunaga alt vasakult taha üles paremale, VI – VII roide, keskseinandi, südamepauna ja südame vigastusega, millest tekkinud verisüdamepauna ja südame tamponaadi tõttu saabus kannatanu surm sündmuskohal. M. Selberg ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava M. Selbergi ütluste kohaselt viibis tema kohas, kus rünnati V.O. , tund aega enne sündmust. Ta jõi koos V.O. ja A.P. sündmuskohal garaažide juures õlut. Õlle joomine toimus süüdistatava sõnul kella 12.00 paiku ja tema lahkus seltskonnast kell 12.
11. Tema läks seejärel Sõbra Keskusesse, kus ta pidi kokku saama J.K. . Sõbra Keskuses tuli talle järele turvanaine T.S. ja tundis huvi, mis M. Selbergil põues on. Tuvastades, et seal ei ole midagi, lubas turvatöötaja M. Selbergil lahkuda. Sõbra Keskusest läks süüdistatav enda sõnul Riia tänaval asuvasse Pauluse kiriku 2 bussipeatusesse ja sealt Tartu-Elva bussi peale. Bussipileti ostis ta nimetatud peatuses bussijuhi käest. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on M. Selbergi süü tõendatud: - Tunnistaja T.Z. ütlustega, et tema tuli 13.06.2006 turult umbes kella 13.00 paiku ja teel Sadama turu juurest oma ema elukohta läks ta läbi garaažide vahelt. Garaažide vahelt läbi minnes nägi ta tulemas ühte meest nahktagi ja nokamütsiga ning teist noormeest, kellel olid jalas teksased ja sinine särk. Tunnistaja tundis kohtus nahktagis olnud noormehes ära A.P. . Tunnistaja nägi samal hetkel tulemas isikut, kellena ta tundis ka kohtus ära süüdistatava M. Selbergi. Tunnistaja ütluste kohaselt kohtusid noormehed M. Selbergiga ja rääkisid omavahel midagi. Kui tunnistaja oli meestest umbes 1-1,5 m kaugusel, kuulis ta purjus mehe häält, kes ütles, et nüüd ma panen sulle, raibe. Samal hetkel pööras tunnistaja pead ja nägi, et M. Selberg lõi seda noormeest, kellel olid jalas teksased ja seljas Tsärk, vasakule poole ribide alla. Samuti nägi tunnistaja, et M. Selbergi käes oli suur nuga. Noa pea oli M. Selbergi rusikast väljas umbes 3-4 cm. Samuti nägi tunnistaja, et noal läikisid veretriibud. Noormees, keda löödi, ei öelnud peale löömist midagi ja hakkas liikuma garaažide poole ja paari minuti pärast viskas end pikali. Tunnistaja helistas numbrile 112 ja nägi M. Selbergi liikumas bussijaama poole. Tunnistajale esitati vahetult peale sündmust järgmisel päeval äratundmiseks kolme mehe fotod, millelt ta tundis ära noormeest rünnanud isikuna M. Selbergi. Tunnistaja kinnitas ka kohtus, et isik, kes on vahistatute pingis, on sama isik, kes lõi noaga 13.06.2006 tunnistajale tundmatut noormeest; - Tunnistaja A.P. ütlustega, mille kohaselt tuli tema 13.06.2006 koos V.O. ga lahtiselt turult poest ja nad suundusid garaažide vahele, millised on Sadama turu taga. Garaažide vahel tuli neile vastu süüdistatav ning V.O. ja süüdistatav hakkasid omavahel sõimlema. Järgmisena nägi tunnistaja, kuidas V.O. jooksis temast mööda ja tuigerdas umbes 10 m ning kukkus seejärel maha. Süüdistatav liikus sel ajal turu parkimisplatsi poole. Kui talle politseis esitati isikud äratundmiseks, siis tundis ta kohe M. Selbergi ära; - Asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et bussipilet on väljastatud 13.06.2006 kell 13.18 Tartu bussijaamas Tartu-Elva kiirliinil sõitmiseks Külitse bussipeatuseni; - Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr 060264, millest nähtub, et ekspertiisi objektideks olid M. Selbergi vest ja püksid. Eksperdiarvamuse kohaselt saab M. Selbergi vesti siseküljelt vasemalt poolt rinna piirkonnast võetud verd sisaldanud proovis olnud DNA olla pärit V.O. lt, kuna nimetatud proovist saadud DNA profiil langeb täielikult kokku V.O. DNA profiiliga. Maakohus leidis, et tunnistajate T.Z. ja A.P. ütlustega on tõendatud, et isik, kes V.O. ründas ja teda noaga lõi, oli M. Selberg. Tunnistajad tundsid temas lööja ära nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. Kiirabikaardi koopia ja Lõuna-Eesti Häirekeskusele 13.06.2006 tehtud kõne salvestus kinnitasid, et kiirabi sai korralduse kell 13.
12. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud teo toimepanemise asukohta, on reaalne, et M. Selberg, keda nähti sündmuskohalt lahkumas avaturu parkla poole, jõudis viie minuti jooksul Tartu bussijaama ja ostis sealt pileti TartuElva kiirliinile kell 13.18 ning sõitis bussiga Näki peatusesse, kus ta väljus. M. Selbergi ütlused selle kohta, et ta läks bussi peale Pauluse kiriku peatusest ja käis enne bussi peale minekut Sõbra Keskuses, ei ole tõesed. Sellised ütlused on vastuolus nii bussipiletil kajastatuga kui ka tunnistajate T.Z. , A.P. ja T.S. ütlustega. Vereplekid süüdistataval seljas olnud riideesemel kinnitasid samuti, et M. Selberg pidi V.O. ga kokku puutuma sel ajal kui viimane oli verega koos ja see sai toimuda peale torke-lõikevahendiga löömist. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M. Selbergi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Maakohus arvestas, et M. Selberg on varem korduvalt kohtulikult karistatud, sealhulgas ka kehavigastuste tekitamise eest. Viimati karistati teda 18.05.2006 kohtuotsusega KarS §-de 120 ja 121 järgi. Eeltoodust tulenevalt peeti vajalikuks kohaldada küllaltki pikaajalist vangistust. 3 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Selberg esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha õiglane otsus. Apellatsiooni kohaselt ei ole kuriteo toimepanemine tõendatud. Käesolevas asjas ei ole üle kuulatud tunnistajana bussijuhti, kes teab anda asjas olulisi ütlusi selle kohta, et apellant tuli bussi peale Pauluse peatusest, mitte kesklinnast. Samuti ei ole üle kuulatud J.K. . Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni. M. Selberg täpsustas oma taotlust ja palus kriminaalasja tagasisaatmist maakohtule. Menetlusnormide oluliseks rikkumiseks peab ta seda, et tema alibi ei ole kontrollitud, kuna bussijuhti ja J.K. ei kuulatud üle ning kohtus olnud tunnistajatele ei lastud tal küsimusi esitada. Kaitsja toetas taotlust kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks saata ja leidis, et selleks aluseks on kohtuotsuses motiivide puudumine nii süü tõendatuse kui määratud karistuse suuruse osas. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
13. Apellatsioonis taotletakse kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Lisaks sellele väljendas M. Selberg suuliselt esinedes õigeksmõistmise või karistuse kergendamise taotlusi. Karistuse kergendamist taotles ka kaitsja. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis annaks alust kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohtu otsuses puuduvad KrMS § 339 lg 1 p 7 märgitud põhjendused. Samuti ei ole alust KrMS §-le 339 lg 2 tuginedes tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muid rikkumisi, milleks antud juhul olevat alibi mittekontrollimine ja tunnistajatele küsimuste esitamise mittevõimaldamine, sest need väited ei vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. Samuti ei ole alust mõistetud karistust kergendada. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele, samuti on põhjendatud karistuse mõistmist (lk 179-183). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlusele M. Selberg õigeks mõista või kohaldada kergemat karistust, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 171-172). Sama taotlust korrati alternatiivina ka ringkonnakohtus, kuigi põhitaotlus oli kriminaalasja uueks arutamiseks saatmine. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 ei ole vajadust maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid korrata ega lisada neile omapoolseid põhjendusi, sest maakohus on kohtuotsuse põhiosas igakülgselt järginud KrMS § 312 nõudeid. Maakohus on põhjendanud ( lk 182-183), milliste tõendite alusel leidis tõendamist M. Selbergile esitatud süüdistus. Seejuures on maakohus kontrollinud väidetavat alibi ja näidanud tõendid, mis selle ümber lükkavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna asitõendiks olev bussipilet (lk 108) on väljastatud Tartu bussijaamast 13.06.2006 kell 13.18 ja mõned minutid enne seda tunnistajad T.Z. ja A.P. nägid M. Selbergi sündmuskohal, mis ei asu bussijaamast mitte eriti kaugel, siis ei olnud vajadust hakata välja 4 selgitama bussijuhti, kes väidetavalt müüs asitõendiks oleva bussipileti M. Selbergile hoopis Pauluse bussipeatuses. Tunnistaja T.S. ei kinnita M. Selbergi ütlusi, et ta süüdistuses näidatud ajal viibis hoopis Sõbra Keskuses (lk 163). Mis puudutab väidetavat alibi tunnistajat J. Kontsu, siis M. Selberg on kinnitanud (lk 165-166), et ta pidi J.K. süüdistuses näidatud ajal Sõbra Keskuses kokku saama, aga tegelikult ei saanud. Kui kokkusaamist ei toimunud, siis ei saa nimetatud tunnistaja ka tõendada, kas M. Selberg viibis süüdistuses näidatud ajal Sõbra Keskuses või ei. Väidetav alibi on ümber lükatud ka molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga (lk 82-84), mille kohaselt M. Selbergi vesti siseküljelt vasemalt poolt rinna piirkonnast võetud verd sisaldanud proovis olnud DNA saab olla pärit V.O. lt, kuna nimetatud proovist saadud DNA profiil langeb täielikult kokku V.O. DNA profiiliga. Selle süüd kinnitava tõendi olulisust on maakohus põhjalikult käsitlenud (lk 182) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda korrata. Mis puutub väitesse, et M. Selbergil ei lastud maakohtus tunnistajatele küsimusi esitada, siis selline taotlus on kohtuistungi protokollis fikseeritud (lk 163). Seejärel on M. Selberg esitanud küsimusi tunnistaja T.Z. le (lk 163) ja tahtis esitada ka teistele tunnistajatele. Maakohus tegi vaheaja ja palus kaitsjal välja selgitada, millised on M. Selbergi küsimused tunnistajatele, et kohus saaks võtta seisukoha tunnistajate väljakutsumise osas. Peale vaheaega kaitsja selgitas, et M. Selbergil olid küsimused ainult T.Z. le ja teistele tunnistajatele tal küsimusi ei ole. Selle peale prokurör palus välja selgitada, kas M. Selberg on kindlalt veendunud, et tal enam tunnistajatele küsimusi ei ole. Vaatamata prokuröri selgitusele taotlusi enam ei olnud (lk 164). Eeltoodust nähtub, et M. Selbergile anti võimalus küsitleda kohalolevat tunnistajat ja selgitati õigust küsitleda ka äralubatud tunnistajaid, kes vajadusel oleks tagasi kutsutud, kuid M. Selberg seda õigust ei kasutanud. Seega ei vasta faktilistele asjaoludele tema väide, et tal ei lastud maakohtus tunnistajatele küsimusi esitada. Kaitsja on küsitlenud tunnistajaid T.Z. t (lk 158-159 ja 164), A.P. (lk 161), A.V. (lk 162), T.S. (lk 163). Seega on M. Selbergi kaitseõigust tagatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on M. Selberg kohustatud hüvitama kulud õigusabile 6608 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat V. Murde poolt. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau