← Eesti

1-03-105\22

Obsah (4)§ 312§ 339§ 62§ 338

1-03-105 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2007 Tartu Kriminaalasja number 1-03-105 (03943300001) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuist

§-st 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 1 p 7 tühistada Tartu Maakohtu

  1. veebruari 2007 kohtuotsus täies ulatuses ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtumäärus on tutuvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 07.maist
  2. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates 08.maist
  3. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2007 otsusega tunnistati Vello Oja süüdi KarS § 356 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi ning karistati teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 kohaselt jäeti vangistus V. Oja suhtes tingimisi kohaldamata ning ei pööratud täitmisele, kui V. Oja 18 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada alalises elukohas XXX-XX ; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha vahetamiseks. Sama otsusega tunnistati Kalmer Mikk süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja karistati teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 kohaselt jäeti vangistus K. Miku suhtes tingimisi kohaldamata ning ei pööratud täitmisele, kui K. Mikk 18 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada alalises elukohas XXX-XX , X vald Valga maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha vahetamiseks. Lisaks sellele mõisteti V. Ojalt ja K. Mikult solidaarselt välja 36 499 krooni Keskkonnainspektsiooni kasuks. Maakohus arutas V. Oja süüdistust KarS § 356 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi selles, et tema
  5. aasta aprillis, eesmärgiga saada võimalikult rohkem kasu, korraldas maaüksuse omanikuna Valga maakonnas X vallas X külas X kinnistul metsaeraldusel nr 3 ebaseadusliku lageraie, mis seisnes selles, et V. Oja, olles värvanud tööle reaalset raietööd teostama K. Miku (end. Kalmer Vaal), kihutas viimast teostama X kinnistul eraldusel nr 3 nooremas kui 80 aastases ning 18,1 cm keskmise diameetri ja 0,57 täiusega 0,2 ha suurusel 2 alal kasvavas kuusikus ebaseadusliku lageraie, mille viimane ka teostas, rikkudes 09.01.1999 metsaseaduse (MS) § 13 lg 4 p 1 ja 3 alusel välja antud keskkonnaministri määruse 01.04.1999 nr 38 „Nooremate kui saja-aastaste männi ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraiet lubava keskmise rinnasdiameetri ja täiuse kinnitamine“ kuusikute kohta kehtestatud normatiive. Samal ajal ja samal kinnistul, raietööde käigus, rikkudes 09.01.1999 MS § 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärade kinnitamine“ tabel Kask sätestatut, korraldas V. Oja X kinnistul metsaeraldusel nr 4 ebaseadusliku raie, mis seisnes, tema poolt palgatud K. Miku kihutamises ebaseaduslikule raiele, mille tõttu K. Mikk teostas ebaseadusliku raie metsaeraldusel nr 4 kasvavas III boniteediklassiga 55 aastases kaasikus, kus harvendusraiega viidi metsaeraldisel nr 4 puistu rinnaspindala minimaalne lubatud alammäär 14,4Gm2/ha asemel raiejärgselt 3 Gm2/ha, millega minimaalne lubatud täius 0,6 langes raiejärgselt 0,
  6. Ebaseadusliku raiega tekitati looduskeskkonnale kahju metsaeraldisel nr 3 ja 4 kokku summas 51 799 krooni. Maakohus arutas K. Miku süüdistust KarS § 356 lg järgi selles, et tema
  7. a aprillis, olles palgatud V. Oja poolt teostama raietöid Valga maakonnas X vallas X külas X kinnistu metsaeraldustel, omades V. Ojalt raie kohta antud dokumentatsiooni ja seega ülevaadet raie üle, V. Oja kihutamisel, eesmärgiga saada võimalikult rohkem kasu, teostas X kinnistul eraldusel nr 3 nooremas kui 80 aastases ning 18,1 cm keskmise diameetri ja 0,57 täiusega 0,2 ha suurusel alal kasvavas kuusikus ebaseadusliku lageraie, rikkudes 09.01.1999 MS § 13 lg 4 p 1 ja 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 38 „Nooremate kui sajaaastaste männi ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraiet lubava keskmise rinnasdiameetri ja täiuse kinnitamine“ kuusikute kohta kehtestatud normatiive. Samal ajal ja samal kinnistul, raietööde käigus, V. Oja kihutamisel teostas metsaeraldusel nr 4 ebaseadusliku harvendusraie, mille tulemusena viis raie käigus metsaeraldusel nr 4 0,4 ha kasvavas III boniteediklassiga 55 aastases kaasikus, asuva puistu rinnaspindala minimaalse lubatud alammäära 14,4Gm2/ha asemel raiejärgselt 3 Gm2/ha, millega minimaalne lubatud täius 0,6 langes raiejärgselt 0,13, millise tegevusega rikkus 09.01.1999 MS § 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärade kinnitamine“ tabel Kask sätestatut. Ebaseadusliku raiega tekitati metsaeraldisel nr 3 ja 4 looduskeskkonnale oluline kahju kokku summas 51 799 krooni. V. Oja ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. V. Oja ütluste kohaselt omades kinnistut, soovis seal raiet teha. Ta ajas vastavad paberid korda ja palkas K. Miku. Koos käidi metsa vaatamas. Tal olid dokumentidest kinnistamisotsus, kaks metsateatist, patoloogi akt ja eraldi asukoha kaart, mille kõik andis K. Mikule. Ta käskis välja raiuda kõik põdrakahjustusega puud, kuid ei käskinud lageraiet teha. Näitas ka eraldused ette. Kaasikul ja kuusikul oli võimalik selgesti vahet teha. Metsamaterjal oli kahjustuse ja mädanikuga. Eralduste 3 ja 4 peale lageraie luba ei olnud. Metsas oli juba varem lõigatud. Ta käskis välja raiuda kahjustatud puud ja nii saigi hõredast metsast veel hõredam mets. Kokku pidi raiutama 80-90 tihumeetrit, reaalselt sai raiutud 100-110 tm. Korraldused raieks andis ta K. Mikule, kes tegi nii nagu kästi. Algselt ei olnud teada, et põdrakahjustust on nii palju. Mets sai lubatust hõredamaks raiutud. Tegemist oli omal kinnistul esimese raiega. Metsaga on vähesel määral kokkupuuteid olnud. Kinnistu ostmise eesmärk oli metsamaterjal realiseerida ja kasu teenida. Kuna mets oli niigi hõre siis harvendada polnud mõtet ja kujunes lageraie. Ta lähtus metsamajanduskavast ja eeldas, et kuusik on 80 aastane, mistõttu on lageraie lubatud. K. Mikku tema kuriteole ei kihutanud, soovis teha seaduslikku raiet ja andis juhised kuidas seda teha. Ta ei tea, et raie läks 3 kolmandasse eraldusse, sai aru, et see on neljas eraldus ja seega võib lõigata. Ta ei uskunud, et põdrakahjustus nii ulatuslik on. Patoloogi selleks metsa ei kutsunud. Kaasikut harvendama ei hakanud, kuna see oli niigi hõre. K. Mikk tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. K. Miku ütluste kohaselt pakkus V. Oja Valga Raadio kaudu raietöid. Ta sai V. Ojaga kokku, lepiti tasu määr 55 krooni tihumeeter ja vaatasid ka metsa üle. V. Oja näitas metsatüki kus peab lõikama ja piirid. Välja pidi lõikama kõik põdrakahjustusega puud. Võttis endale appi tuttavad töömehed R. , K. ja P. , et töö kiiremini edeneks. Kahjustatud oli üle 50% kuuskedest ja järelejäänud puid polnud ka enam mõtet püsti jätta. Nii kujuneski välja lageraie. Eralduste piiridest V. Ojaga juttu ei olnud. Põhiliselt kasvas metsas kask ja kuusk. Raietöid tegid 10-12 päeva. Kolmel-neljal korral käis V. Oja langil, korraldusi lõikamise osas ei olnud. Mets oli juba enne raiet küllaltki hõre, 50 % kuuskedest oli põdra poolt kahjustatud. Metsateatises oli kirjas väiksem maht kui tegelikult raius. Kõik puud maha võtta ei olnud tema algatus. V. Oja käskis kahjustuse välja raiuda. Kuna tuul oleks vähesed püstijäänud puud nagunii maha murdnud, siis võttis need omaalgatuslikult maha. Asjaolust, et raie käigus mets liiga hõredaks muutus V. Ojaga juttu ei olnud. Eelnevalt metskonnas raietöölisena töötades tegi peamiselt lageraiet. Raie ebaseaduslikkusest aru ei saanud. On kuulnud, et mets hinnatakse ära ja patoloog ütleb, millised puud maha raiuda. Tal oli kaart ja kinnistamisotsus, teadis, et on vaja patoloogi arvamust. Kas seda oli või mitte, polnud teada. Eraldistest juttu ei olnud ja ta ei teadnud eraldiste piiridest midagi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on sündmuskoha vaatluse protokolliga tõendatud, et X kinnistul, eraldisel nr 3, ei ole kasvavaid puid, eraldise 4 asukohas, mis jääb eelmise kõrvale sellest paremale ja piirneb eraldisega 5 ja 6, on tehtud lageraie. Metsapatoloog E.K. ekspertarvamus ei kajasta, et metsaeraldistel 3 ja 4 raiutud puud, kuused olid põtrade poolt eranditult kõik vigastatud ja nakatatud tüvemädanikuga. Eraldiselt nr 3 on raiutud 87 kuuske, 2 mändi, 19 kaske ja 4 haaba. Eraldisel nr 4 on keskmise rinnaspindala suuruseks saadud 3 m2/ha. Minimaalne lubatud raiejärgne täius on 14,4 m2/ha. Ekspertarvamus puistute tervisliku seisundi kohta on E. Kaljula poolt antud eraldisele nr 1 ja
  8. Arvamuse kohaselt on otstarbekas X maaüksusel eraldisel 1 raie 0,4 ha alalt tagavaraga 70 tm ja eraldise 6 raie 0,6 ha alalt tagavaraga 70 tm halva tervisliku seisundi tõttu lageraie korras. Metsateatisel nr 395 on kinnistu omanik V. Oja avaldanud X kinnistul eraldisel nr 4 kavandatud harvendusraide, raiutava mahuna 15 tm. Tegelikkuses on raiutud 57 tm, sellest ebaseaduslikult 34 tm. Metsateatist eraldisele nr 4 võetud ei ole. V. Oja on 04.04.2003 sõlminud K. Mikuga töövõtulepingu. Vastavalt lepingule oli töövõtja kohustatud teostama kasvava metsa raie, vastavalt metsateatistel näidatud eraldistel nr 6 LR ja nr 4, 5 HR ning teostama raietööd vastavalt tööandja poolt etteantud juhistele. Tööandja kohustuseks oli näidata kätte kinnistul asuvate eraldiste piirid ning selgitada nii LR kui ka HR-ga seotud raie juurde kuuluvaid detaile (materjali pikkused, kahjustatud puud jne). Ekspertkomisjoni arvamuse kohaselt oli eraldisel 3 kasvanud kuusepuistu vanus
  9. a aprillis 71 aastat. Tulenevalt vanusest ei olnud lageraie tegemine lubatud (MS § 13 lg 4). Arvestades vanust ja täiust, polnud eraldisel 3 otstarbekas ükski raieviis. Põhimõtteliselt oli lubatud aegjärkne raie, mis tormikahjustuse ohu tõttu polnud metsamajanduslikult mõistlik. Eraldisel 4 võis olla otstarbekas harvendusraie takseerkirjelduses soovitatud mahus, väljaraiega koos algveoteedel raiutava puiduga 12 tm eraldiselt. Tunnistaja A.A. ütlustega on tõendatud, et eraldisel nr 4 oli tehtud sisuliselt lageraie. Eraldisel nr 3, kus olid kasvanud kuused ei oleks tohtinud lageraiet teha, kuna täius ei olnud saavutanud lubatud piiri. Eraldisel nr 5 jäi raie ilmselt tegemata metsa nooruse tõttu. Kuusik eraldisel nr 3 ei olnud 60 aastanegi. 4 Tunnistaja E.K. ütluste kohaselt telliti teda 10.12.2002 metsa hindama. Aktid tegi taotletud eraldiste kohta nr 1 ja 6, rohkem omanik ei soovinud. Eraldiste piire vaatas loodusest ise ja osa näitas ka V. Oja. Eraldisel nr 4 oli tihe mets. Maakohus leidis, et süüdistatavad rikkusid 09.01.1999 MS § 13 lg 4 p 1 ja 3 alusel välja antud keskkonnaministri määruse 01.04.1999 nr 38 „Nooremate kui saja-aastaste männi ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraiet lubava keskmise rinnasdiameetri ja täiuse kinnitamine“ kuusikute kohta kehtestatud normatiive. Alates 01.01.2007 kehtiva MS § 29 lg 4 sätestab, et lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: puistu on vanem MS § 29 lg 5 alusel kehtestatud raievanusest; puistu on saavutanud MS § 29 lg 6 p 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri, puistu rinnaspindala või täius on väiksem MS § 29 lg 6 p 2 alusel kehtestatust. Keskkonnaministri poolt kehtestatud puistu vanuseks, millest alates on lageraie lubatud, on männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aastat; kuusikute lageraie korral 80–120 aastat; kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aastat; haavikute lageraie korral 30–50 aastat. Kuriteoga on tekitatud oluline kahju. Alates 01.01.2007 on kuupalga alammäär täistööaja korral 3600 krooni (Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrus nr 273). Kui kahju on aineline, loetakse oluliseks sellist kahju, mis ületab kehtivat kuupalga alammäära kümnekordselt. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist olulise kahjuga – 51 799 krooni kuriteo toimepanemise ajal ja alates 01.01.2007 kehtiva MS järgi 36 499 krooni. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. V. Oja ja K. Miku käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu V. Oja kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus V. Oja süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt eeldab KarS § 356 lg 1 järgi isiku süüdimõistmine, et süüdistatav on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, s.o ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kui isik pani teo toime tahtlikult, kuid põhjustas tagajärje ettevaatamatusest, vastutab ta KarS § 356 lg 2 järgi. KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. V. Oja on selgitanud, et ta palkas raiebrigaadi, kellele esitas metsateatise ja näitas looduses ette piirid. Eraldusel 4 käskis ta lõigata põdrakahjustusega puid, lageraiet teha ei käskinud. V. Oja ei soovinud teostada raiet eraldusel
  10. Palgatud raiebrigaad ei suutnud looduses eralduste piire eristada ja eksituse tõttu sattus eraldusele
  11. V. Oja ise sellest aru ei saanud ja arvas, et tegemist on lubatud raiega. Metsamajandamiskavas on toodud takseerkirjeldus
  12. aastast, mille kohaselt eraldusel 3 kasvab 80 aastane kuusik, milles seadusest tulenevalt on lageraie lubatud. Seega V. Oja teadis, et eraldusel 3 asub raieküps mets, kus seadusest tulenevalt on lageraie lubatud. Eeltooduga on välistatud, et V. Oja oleks tahtlikult kallutanud K. Mikku tahtlikule õigusvastasele teole. V. Oja pani teo toime ettevaatamatusest. Juhul, kui V. Oja ja K. Mikk on rikkunud hoolsuskohustust, siis ei saa tegemist olla tahtlusega ja V. Oja vastutus KarS § 22 lg 2 ja § 356 lg 1 järgi on välistatud. Tõendatud ei ole, et V. Oja käskis K. Mikul toime panna õigusvastast tegu. 09.05.2006 teostatud eksperthinnangu kohaselt oli eraldusel 3 lubatud aegjärkne raie. Ekspert selgitas, et 5 kui eraldusel 3 turberaie oleks tehtud seadusega ettenähtud ulatuses siis ei oleks see kahju. Tunnistaja L.U. ´i ütluste kohaselt on metsamajandamiskavas sätestatud eralduse 3 vanus reaalne. Eraldusel 3 oli raiutud samuti varem,
  13. aastal raiuti tegelikust väiksem ala. Seega nähtub ka tunnistaja ütlustest, et reaalselt raiutud puude arv võib olla väiksem Keskkonnainspektsiooni poolt määratletust. Eeltoodust tulenevalt ei saa looduskeskkonnale tekitatud kahjuna käsitleda raiet aegjärkse raie mahus, mis tuleb kahjusummast maha arvestada - 30 % 17 599-st on 5279.70 krooni. Kuna kohtuotsusega on tuvastatud kuriteoga tekitatud oluline kahju - 36 499 krooni, sel ajal kui kümnekordse kehtiva kuupalga alammäär oli 36 000 krooni, siis kahjusummast 5279 krooni mahalahutamisel ei ole tegemist enam olulise kahjuga ja menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele. Nii V. Oja, K. Mikk kui ka tunnistajad kinnitasid, et eraldusel 4 oli varem raiet teostatud ja mets oli küllalt hõre. Tunnistaja L.U. ´i ütlustest nähtub, et eraldise 4 osas on võimatu öelda, kas on teostatud üks raie või mitu raiet erinevatel aegadel. Eksperdi ütlustest nähtub, et eraldusel 4 oli teostatud eelnevalt raiet, metsa täiust enne
  14. a raiet ei ole võimalik mõõtmismeetodiga kindlaks teha. Metsaekspert OÜ arvamusest nähtub, et eraldusel 4 ei ole võimalik taastada piisava täpsusega raie eelset seisukorda, samuti ei ole võimalik tuvastada
  15. a aprillis teostatud raie mahtu. V. Oja on eralduse 4 osas esitanud keskkonnateenistusele metsateatise, millest tulenevalt on eraldusel 3 lubatud raie mahus 15 tm. Tõendamist ei leidnud, et V. Oja poolt palgatud raiebrigaad oleks raiunud eraldusel 4 suuremas mahus, kui on metsateatisega lubatud. Süüdistatavate poolt teostatud raie maht ei ole tuvastatud, kahjuna saaks aga käsitleda ainult lubatud raie mahtu ületavat puidukogust. Kahju arvestamise metoodika, mis lähtub täiusest, on vale. Asjaolu, et lubatud raiemahu juures eraldus raiuti liiga hõredaks, ei saa panna V. Oja süüks. Tulenevalt MS §-st 23 lg 6 on keskkonnateenistuse kohustuseks kontrollida kavandatud raie vastavust metsmajandamiskava ja õigusaktide nõuetele. Kuna keskkonnateenistus ei pidanud seda vajalikuks teha, siis ei pea vastutama selle eest süüdistatavad. Looduskeskkonnale tekitatud kahju tuvastamisel summas 36 499 krooni ei vasta tuvastatud asjaoludele. K. Miku kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakoht otsuse K. Miku süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt sätestab KarS § 356 lg 1 kriminaalvastutuse puude ja põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Eeltoodust tulenevalt peab antud kuriteo subjektiivse tunnusena esinema süüdlase tahtlus, s.t. süüdistatav seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda või peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Seega peaks K. Miku KarS § 356 lg 1 järgi süüdi mõistmiseks olema tõendatud, et K. Mikk tegutses ebaseadusliku raie tegemise eesmärgil või vähemalt möönis taolise teo toimepanemise võimalikkust. K. Miku tegevuses taolisi tunnuseid ei ole. K. Mikk on seletanud, et kinnistu omanik V. Oja näitas ette kinnistu piirid ning metsateatise. Asjaolust, et töö käigus langetati puid ka eraldiselt nr 3, ei saanud aru K. Mikk ega ka kinnistu omanik V. Oja. Nii
  16. a kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse kohaselt kannab metsa õige, säästliku ja asjakohase majandamise eest vastutust metsaomanik. K. Mikul puudus põhjus kahelda talle antud korralduste seaduslikkuses. K. Mikk ei oma teadmisi metsamajandusest ning ta ei olnud võimeline eristama kinnistul paiknevaid eraldisi. Talle üle antud ning aktsepteeritud metsateatise kohaselt oli kinnistult lubatud raiuda 125 tm puitu, samas jäi tegelikult raiutud kogus 100 tm piiridesse ning eeltoodust tulenevalt ei saanud K. Mikk mõista, et raie on muutunud ebaseaduslikuks. Seega ei tegutsenud K. Mikk tahtlikult ning tema käitumise kvalifitseerimine KarS § 356 lg 1 järgi on põhjendamatu. 6 Samuti pole tuvastatud X kinnistu eraldusel 4 paiknenud metsa rinnaspindala enne K. Miku poolt tehtud raiet. Olukorraga tutvunud eksperdid on olnud ühel meelel, et kuna eraldusel oli tehtud raiet ka varem, siis pole sellele küsimusele võimalik üheselt vastata. Kuigi MS § 23 lg 6 paneb keskkonnateenistusele kohustuse kontrollida kavandatud raie vastavust metsamajandamiskavale ja õigusaktide nõuetele, aktsepteeris keskkonnateenistus ilma täiendava kontrollita metsateatist eralduse nr 4 osas. Kuna vaatamata raie kandumisele eraldusele nr 3 jäi lubatud raie kogumaht ületamata, siis ei pidanud K. Mikk aru saama, et ta rikub metsaseaduse ja sellest tulenevate normatiivaktide nõudeid. Kriminaalasjas on läbi viidud raie lubatavuse ja tekitatud kahju suuruse määramiseks kolm ekspertiisi, mis on andnud erinevaid tulemusi. Taolises olukorras ei saa väita, et süüdistatav soovis toime panna ebaseaduslikku raiet või pidi möönma kuriteo toimepanemise võimalust. Seega puuduvad K. Miku tegevuses kuriteo subjektiivsed tunnused. Kaevatav otsus ei vasta

§ 312nõuetele.

Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole osundatud, milliseid kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolusid tõendid kinnitavad. K. Miku süü tuvastamisel on oluline määratleda tekitatud kahju suurus ning kuriteo subjektiivsed tunnused. Kohus on viidanud sündmuskoha vaatluse protokollile ning läbi viidud ekspertiisidele, kuid kuriteo subjektiivsed tunnused on jäetud tähelepanuta. Riigikohtu 17.11.2006 otsuse kohaselt kriminaalasjas nr 3-1-1-100-06 ei ole süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses vaadeldav kohtu poolse tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole asetatud omavahelisse konteksti. Kuna käsitletud ei ole kuriteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid, siis on kohtuotsus olulises küsimuses motiveerimata. Samuti ei nähtu otsusest põhjendusi, miks on jäetud kõrvaldamata kahtlused ja ebaselgused kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside osas ning loetud tõendatuks, et K. Mikk on põhjustanud looduskeskkonnale olulise kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ Metsaekspert poolt läbi viidud ekspertiisi kohaselt ei ole X kinnistu eraldusel nr 3 toimunud raie ebaseaduslik ning eraldusel nr 4 toimunud raie ulatust pole võimalik täpselt tuvastada. Kuna OÜ Metsakorralduseksperdid spetsialistid pidasid eraldusel nr 3 toimunud raiet ebaseaduslikuks, siis määras maakohus komisjonilise ekspertiisi, kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt eksperdid siiski kõiges ühisele arvamusele ei jõudnud. Maakohus on sellele vaatamata lähtunud viimase ekspertiisi tulemustest kahju suuruse määramisel. Seega tuleks K. Mikk talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7 alusel täies ulatuses tühistada ning kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

§ 312

p 1 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse.

§ 339

lg 1 p 7 kohaselt on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega kui kohtuotsuses puudub põhjendus. 7 Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad maakohtu otsuse põhiosas põhistused, milledest saaks veenvalt ja tõsikindlalt järeldada süüdistatavate süü olemasolu vastavalt neile esitatud süüdistustele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seejuures rikkunud

§-de 306 lg 1 ja 2 ning 312 p 1, 2, 3 nõudeid.

§ 312

p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning p 2 kohaselt tuleb esitada tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

§ 312

p 3 kohaselt tuleb näidata asjaolud, mis kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb. Eeltoodu kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama tõendite analüüsi ja hindamist. Seda nõuavad ka

§-d 60 ja 61, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 62

p 2, 3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Kuna maakohus ei tuvastanud

§-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid, siis pidi kohus seega hindama kriminaalasjas kogutud tõendeid ning sellest lähtudes tegema kohtuotsuse. Maakohus tegi süüdimõistva kohtuotsuse, kuid see järeldus ei põhine tõendite süsteemsel analüüsil, vaid eelkõige tõendite pelgal ülesloetlemisel. Ringkonnakohus märgib, et selline põhjendus ei vasta

§ 312

eelpool viidatud punktidele ning tegemist on

§-s 339 lg 1 p 7 näidatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, st et kohtuotsuses puudub seadusest tulenev süüdimõistmise põhjendus. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-04). Maakohus on otsuses loetlenud rida dokumentaalseid tõendeid, kuid mingit hinnangut neile antud ei ole. Samas on jäetud analüüsimata ja hindamata tunnistajate poolt antud ütlused ja piirdutud on vaid nende nimetamise ja ütluste lühikese sisuga. Seega ei nähtu süüdistuse seisukohalt, mida nimetatud dokumentaalne või isikuline tõend tõendab, sest sellekohaseid järeldusi pole esitatud. Kohtuotsuse põhiosa alguses käsitletakse neljal lehel ( 2 kd tl 135-138) kaitsjate seisukohti ja süüdistatavate ütlusi. Seejärel resümeeritakse ( 2 kd tl 139), et Vello Oja on tahtlikult kihutanud Kalmer Mikku puude ebaseaduslikule raiele ja Kalmer Mikk on toime pannud Vello Oja kihutamisel puude ebaseadusliku raie, so kuriteod vastavalt KarS § 356 ja § 22 lg 2, § 356 järgi. Maakohus on leidnud, et kaitsjate argumendid ei ole kohtule veenvad ja süüdistatavate süü neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Edasi järgneb tõendite loetelu alates sündmuskoha vaatlusprotokollist lõpetades tunnistajate ütlustega ( 2 kd tl 139-142). Samal kohtuotsuse leheküljel ( 2 kd tl 142) on enne karistuse mõistmise põhistust mõnelauseliselt nimetatud, et Vello Oja on kuriteost osavõtja-kihutaja, kes on kallutanud Kalmer Mikku õigusvastasele teole. Kihutamine on tahtlik tegu, mis tähendab, et see võib olla toime pandud mis tahes tahtluse vormis. Isiku karistusõiguslik vastutus eeldab süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud isiku käitumises. Maakohus pole käsitlenud KarS § 12 mõttes süüdistatavate käitumises sisalduvaid süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid (tegevus ja sellega seoses olev tagajärg), samuti süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid (tahtlus või ettevaatamatus). 8 Eeltoodust ei nähtu milliste konkreetsete tegudega V.Oja kihutas kaassüüdistavat kuriteo toimepanemisele. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava Kalmer Miku osas puuduv süüteokoosseisu analüüs ei võimalda aru saada, milles seisnes süüdistatavale süüks arvatud kuritegu ja millises tahtluse vormis ta ebaseadusliku metsaraie toime pani. Seega ei nähtu kohtuotsuse põhiosast millised teod ja millises tahtluse vormis kumbki süüdistatav toime pani. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole asetatud omavahelisse konteksti ( Riigikohtu otsus nr 31-1-16-04).

§ 339

lg 1 p 7 järgi on põhjenduse puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Motiivide ehk põhjenduste puudumisega on tegemist siis, kui maakohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, aga ka juhul, kui otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu otsuses loetletakse kohtuistungil uuritud tõendeid, puuduvad selles uuritud tõenditele tuginevad argumendid. Seetõttu ei ole ka võimalik jälgida, kuidas kujunes kohtu järeldus V.Oja ja K.Miku süü tõendatuse ja süüteokoosseisu osas. Süüdistatavad on süüdi tunnistatud kuriteos, mille koosseisutunnuseid pole maakohtu otsuses sisukohaselt avatud. Maakohtu otsusest ei selgu konkreetselt, milles seisnes V.Oja ja K.Miku tegu ebaseadusliku metsaraie teostamisel ja ümberlükkamata on kahtlus, et V.Oja ja K.Mikk ei soovinud üldse metsa ebaseaduslikult raiuda. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab olema arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine (Riigikohtu otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-119-04, 3-1-1142-05). Kohtuotsusest peab üheselt nähtuma, milles seisneb süüdistatavale etteheidetav käitumine ja millise süüteo toimepanemise vormina tuleb seda käsitada Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsuse näol tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis

§ 338p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.

Kohtuotsus tuleb täies ulatuses tühistada ning kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Tiit Lõhmus Mati Kartau 9 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.