4-07-2746\3

Väärteoasi nr.4-07-2746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 29.11.2007.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne HEINMÄE 28.05.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 07, 002847 osalise tühistamise nõudes – kus Tõnu Kuusmik palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata Kaebuse esitanud isik Tõnu Kuusmik, isikukood: 37310275228, elukoht: XXX kaebuse esitaja: Tõnu Kuusmik ja viimase esindaja kaitsja K L , kohtuvälise menetleja – Põhja PP LJVO – esindaja juhtivkonstaabel Andrus Reidi Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Tõnu Kuusmiku kaebus rahuldada ning nimelt tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne HEINMÄE 28.05.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2316, 07, 002847 selles osas, mis puudutab Tõnu Kuusmikult Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 9 kuuks, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne HEINMÄE 28.05.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2316, 07, 002847 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne HEINMÄE 28.05.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. 2316, 07, 002847 tehti kindlaks, et Tõnu Kuusmik juhtis 01.05.2007.a. kella 01.10 ajal mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Oma tegevusega rikkus Tõnu Kuusmik Liikluseeskirja §-vi 76 p.1 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 19 lg.1 järgi. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti arvestab menetleja karistuse määramisel, et menetlusalune isik on ka varem juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Ning määras Tõnu Kuusmikule Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 10200.-EEK-i. ning Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks. KAEBUSE SISU Tõnu Kuusmik koos oma esindaja K N esitasid Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne HEINMÄE 28.05.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 07, 002847 ning lõpetada väärteoasjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et

1. Faktilised asjaolud 01.05.2007.a. koostati Tõnu Kuusmik (edaspidi kaebuse esitaja) suhtes Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna konstaabel Raul Annuka poolt väärteoprotokoll AB 887612 selle kohta, et 01.05.2007.a. kell 01.
2. kaebuse esitaja „juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes” (edaspidi protokoll). 28.05.2007.a. tegi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe’ otsuse väärteoasjas nr. 2316,07,002847, millise kohaselt määras kaebuse esitajale liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p. 1 nõude rikkumise eest karistuseks, vastavalt liiklusseaduse (edaspidi LS) §-le 74 19 lg. 1, rahatrahvi 170 trahviühikut s.o. 10,200.00 EEK (kümme tuhat kakssada Eesti krooni) ning lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise 9 (üheksaks) kuuks vastavalt LS §-le 74 19 lg. 2 (edaspidi väärteootsus). Kuivõrd protokolli kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.06.2007.a., on käesolev kaebus esitatud väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-s 114 lg. 4 sätestatud tähtaega järgides.
3. Kaebuse sisu ja põhjendused 2.
4. Väärteootsuse tühistamine täies ulatuses Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetlus väärteoasjas nr. 2316,07,002847 tuleb lõpetada vastavalt VTMS §-le 29 lg. 1 p. 1, milline sätestab, et alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja kirjeldab alljärgnevalt asjaolusid, millised on aluseks väärteomenetluse lõpetamisele. Kaebuse esitaja suhtes on 01.05.2007.a. kell 01.
5. koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõteriista kasutamisel. Nimetatud protokollis on jäetud täitmata lahter protokolli koostanud ametniku eesnime ja perekonnanime kohta, on märgitud üksnes koostaja ametinimetus „konstaabel“, seega puudub igasugune teave selle kohta, kes kaebuse esitajal väidetava joobe tuvastas, tema käitumist ja olekut hindas. Samuti ei ole nimetatud protokolli pöördel lahtris, millisesse on vajalik märkida koostaja nimi, amet, asutus ja allkiri, koostaja allkirja. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määruse nr. 120 Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord (edaspidi kord) §le 7 p. 2 tuleb vastavas protokollis märkida protokolli koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ning p. 11 kohaselt kirjutavad protokollile alla selle koostanud ametiisik, tunnistaja(d) ja isik. Kuivõrd tegemist on protokolliga, millisest peaks tulenema kaebuse esitajal joobe tuvastamine, kaebuse esitaja väliste kehaliste näitajate hindamine, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, kes vastava dokumendi koostas ja puudub ka koostaja allkiri, ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, millisele tuginedes saaks asuda seisukohale, et kaebuse esitajal tuvastati õigusaktidega sätestatud korras alkoholijoove. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (t. lk. 3) lahtrisse “märkused/joobe tuvastamist takistavad põhjused/joobeseisundi tunnused” on nimetatud tunnused jäänud märkimata, mistõttu ei saa teha kindlat järeldust joobe tuvastamise kohta, eriti arvestades juba eelpool märgitut, et vastava protokolli pöördel, millisel on tehtud märked „kontrollivaga suhtlemisel tehtud tähelepanekute“ ja „ilmastiku, teekatte ja sõidustiili kirjeldus“ kohta, puudub vastavaid tähelepanekuid ja kirjeldusi fikseerinud isiku allkiri. Jättes joobeseisundile viitavad tunnused (lubatust suurem alkoholisisaldus ning häiritud kehalised reaktsioonid) tuvastamata, võib jõuda olukorrani, millises isikule omistatakse alusetult keelatud seisund, mille tegelikku esinemist või puudumist ei saa tagantjärele enam kontrollida. Joobeseisundi legaaldefinitsiooni tuvastamiseks tuleb lähtuda liiklusseaduse § 20 lg. 3, 4 nende koosmõjus – alkoholijoove on alkoholi tarvitamisest tingitud tervise seisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, kuid isikut ei loeta joobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi vähem kui 0,1 mg/l või veres vähem kui 0,2 promilli – nimetatud piirmääradel on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.11.2004.a. kriminaalasjas nr. 3-1-1-89-04 tehtud otsuse kohaselt garantiifunktsioon – need välistavad isiku karistamise joobes juhtimise eest, kui tema veres või väljahingatavas õhus on vähem alkoholi. Lisaks eelmärgitule tuleb jõuda veendumuseni, et eelnimetatud tegu ja tagajärg on omavahelises põhjuslikus seoses. Alkoholijoobe sellise määratluse eesmärk on rõhutada, et karistusõigusliku tähendusega alkoholijoovet tuleks käsitada kompleksse nähtusena: mitte igasugune alkoholi tarvitamine ei pruugi veel tähendada alkoholijoovet ja teisalt peab süüteo menetleja kontrollima, kas isiku kehaliste või psüühiliste funktsioonide häired või muutused on ikka tingitud alkoholi tarvitamisest või on neil muud põhjused. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg. 1 p. 1, 2 tuleneb, et alkoholi tarvitamise tunnused kui ka kerge alkoholijoove on alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,24 mg/l, erinevus seisneb selles, et kerge alkoholijoobe puhul on sedastatavad ka muutused terviseseisundis, alkoholi tarvitamise tunnuste puhul aga mitte – seega, juhul, kui kehaliste reaktsioonide muutmust ei ole tuvastatud ettenähtud korras, ei ole tegemist joobega, vaid üksnes alkoholi tarvitamise tunnustega, milline ei ole karistatav liiklusseaduse § 74’ 19 järgi. Seega juhul kui juhi alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 mg/l kuni 0,24 mg/l, kuid joobe tunnuseid täiendavalt tuvastatud ei ole, ei ole tegemist joobes juhtimisega, vaid juhtimisega alkoholi tarvitamise tunnustega, ja kõne alla tuleks karistamine üksnes liiklusseaduse § 74’35 lg. 1 alusel. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja teos liiklusseaduse § 74’35 tunnuseid sedastatud ning seda ei ole võimalik teha ka tagantjärgi, tuleb tema suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et sündmuskohal (kell 01.10.) tuvastati kaebuse esitajal mõõteriistaga LION nr. 011737-KPO väidetav joove, milline on väidetavalt kalibreeritud kuni 02.05.2007.a., s.o. järgmise päevani arvates toimunu aset leidmisest (t. lk. 3). Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, kelle pädevusse kuulub muuhulgas usaldatavuse järelevalve legaalmeteoroloogia vallas, andmetel – http://www.tji.ee/?op=body&id=154#art70 – on Eestis kasutusel olevad alkomeetrid indikaatorvahendid, s.o. ei vasta mõõteseaduses riikliku järelevalve 3 käigus kasutatavatele mõõteriistadele esitatud nõuetele või nõuetekohaselt seadustamata alkomeetrid, v.a. ainus Eestis tüübikinnituse saanud tõenduslik alkomeeter f-ma Lion Laboratories Ltd toode lion intoxilyzer 8000 (Eesti siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJI 5.31/15.20.04, välja antud alkomeetri turustajale/tootja volitatud esindajale OÜ). Käesoleval juhul nimetatud alkomeetriga tegemist ei olnud. Eeltoodud põhjendustel ei saa kaebuse esitaja joobe tuvastamisel kasutatud alkomeetri näidu alusel süüteomenetluses tõendada väljahingatava õhu alkoholisisaldust ega ka joobeastet, vaid üksnes seda, kas väljahingatavas õhus on alkoholi või mitte. Teisisõnu, indikaatorvahendiga ei mõõdeta alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, vaid kontrollitakse üksnes seda, kas õhus on alkoholi või mitte. Seega ei ole indikaatorvahendi näidu alusel võimalik süüteomenetluses tõendada, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,24 mg/l, mistõttu indikaatorvahendi kasutamine ei võimalda tuvastada liiklusseaduse § 20 lg. 4 rikkumist. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ei ole tõendatud ning seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on rikkunud LE § 76 p. 1 nõuet ning karistada teda. VTMS § 29 lg. 1 p. 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 2.
6. Väärteootsuse osaline tühistamine Juhul, kui siiski selgub, et eelnimetatud rikkumine ei anna alust väärteootsuse täies ulatuses tühistamiseks ning kaebuse esitajal alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud indikaatorvahend oli õigusaktides sätestatud korra kalibreeritud ning oli 01.05.2007.a. üle antud Kesklinna Politseiosakonna politseiametnikele (konstaabel Rene Uustalu ja konstaabel Raul Annuka), palub kaebuse esitaja alternatiivselt väärteootsus osaliselt tühistada kaebuse esitaja mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks – osas, põhjendades seda alljärgnevalt. LS § 42 sätestab, et juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. LS § 74 19 lg. 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Eeltoodust tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine kui lisakaristus on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsustus, s.o. tegemist on kohtuvälise menetleja õigusega kohaldada vastavat karistusliiki, mitte seadusest tuleneva kohustusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temalt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuivõrd kaebuse esitaja on erinevate äriühingute juhatuse liige – MTÜ , OÜ , OÜ , OÜ – millistes ettevõtetes töö- ja juhtimiskohustuste täitmine eeldab juhtimisõiguse olemasolu igapäevaselt. Juhtimisõiguse äravõtmine seab kaebuse esitaja raskesse materiaalsesse olukorda, samuti nimetatud äriühingud, kuna juhtimisõiguse ära võtmisel ei ole kaebuse esitajal võimalik täita töö- ja juhtimisülesandeid. Lisaks palub kaebuse esitaja arvestada, et kahetseb toimepandud tegu, millist tuleb käsitleda karistust kergendava asjaoluna vastavalt karistusseadustiku §-le 57 lg. 1 p.
7. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et temale 170 trahviühiku ulatuses rahatrahvi, s.o. 10,200.00 EEK, määramine omab piisavalt preventiivset mõju, et sundida kaebuse esitajat edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele ning ei ole vajalik kaebuse esitaja täiendav karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega.
8. Taotlus tõendite väljanõudmiseks Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei selgu, kuid samas on see väärteomenetluse võimaliku lõpetamise seisukohalt oluline, kas kaebuse esitajal joobe tuvastamisel kasutatud indikaatorvahend LION nr. 011737-KPO oli töökorras ning vastavalt nõuetele kalibreeritud. 4 Kuivõrd nimetatud indikaatorvahend asub ilmselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna valduses, on eelduslikult ka vastava indikaatorvahendiga seonduv dokumentatsioon vastava ametiasutuse valduses, mistõttu on põhjendatud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnast (asukoht Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) nõuda välja tõend indikaatorvahendi LION nr. 011737-KPO, millist kasutasid Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna politseiametnikud 01.05.2007.a., kalibreerimise kohta. Lisaks on vajalik tõend selle kohta, et Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna politseiametnikele Rene Uustalu’le ning Raul Annuka’le oli 01.05.2007.a. väljastatud kasutamiseks – alkoholijoobe tuvastamiseks – indikaatorvahend LION nr. 011737-KPO. Kohtuistungi käigus Tõnu Kuusmik võttis Liiklusseaduse §-vi 74 – 19 lg.1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise omaks ning palus koos oma esindaja Kristiina Leega Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne HEINMÄE 28.05.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 07, 002847 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5