4-07-2841\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-2841 Otsuse tegemise kuupäev 29. novembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Aleksei KRUGLOV (elukoht: XXX, isikukood 37907040270, töökoht AS ) Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 Kaebaja Aleksei Kruglov Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 01.06.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2302,07,001577 Istungitel osalenud isikud Kaebaja Aleksei Kruglov Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Tõlgid Silvi Hindrikson, Natalia Senkevitš Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Aleksei Kruglov’i poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 01.06.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,07,001577 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 898120 kaebaja Aleksei Kruglov 06.05.2007.a. kella 20:55 paiku juhtis mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes, seega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. 01.06.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsusega väärteoasjas nr 2302,07,001577 oli Aleksei Kruglov’ile Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o. 12600,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. 20.06.2007.a. Aleksei Kruglov esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada asjas menetlus, kuna tema pole mingit väärtegu toime pannud. 05.06.2007.a. õhtul oli ta kodus aadressil XXX ning hoidis last. Kuna ei kavatsenud kuskile sõita siis tarvitas alkoholi. Tema abikaasa J S sõitis autoga poodi, mõne aja pärast tuli aga jalgsi tagasi ja ütles, et auto on katki, seisab sillal. Ta läks auto juurde, kutsus välja puksiiri. Istus autos ja siis tuli kohale politsei ja teda hakati süüdistama alkoholijoobes auto juhtimises. Eitab auto juhtimist alkoholijoobes. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, palus kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Samuti kinnitas, et tema oli alkoholijoobes tol õhtul, kui tuli politsei sündmuskohale, alkomeeter näitas joovet 1 mg/l, tema oli tuvastamise tulemusega nõus. T R on talle tundmatu isik. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud JS ( kaebaja abikaasa ) seletas, et tol päeval ta teadis, et ta abikaasa on kodus lapsega. Tema sõitis autoga poodi, kui järsku läks auto katki ja ta oli sunnitud koju minema jalgsi. Kodus ta ütles abikaasale sellest ja abikaasa läks auto juurde . Abikaasa oli sel päeval joonud. Tunnistaja K R seletas kohtuistungil, et tol päeval istus ta oma autos Arbu tänaval ühe maja juures ja nägi, et maja juurde sõitis tumedat värvi XXX, numbrit ta enam ei mäleta. Autost väljusid naine, kes oli roolis olnud ja meesterahvas, kes oli ilmsete alkoholijoove tunnustega, nad läksid majja. Mõne aja pärast tuli sama meesterahvas uuesti majast välja, istus autorooli ja sõitis minema. Ta üritas sellele purjus juhile järele sõita kuid kaotas ta silmist. Hiljem sõitis ta Laagna teele, ristmikul nägi seda sama XXX, mis oli avariisse sattunud, kohal olnud politseinikele ta näitas meesterahvast, kes oli seda autot juhtinud, siis istus see mees juba politseiautos. Ka kohtusaalis tunneb ta ära kaebajat, see on see sama meesterahvas, kes juhtis purjuspeaga XXX. Mingit vihavaenu ta kaebaja vastu ei tunne, kuna see on võõras inimene tema jaoks. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud istungil kaebaja ja tunnistajate Jekaterina Sokolova ja Kristjan Roopi seletusi, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest oli kaebaja tol päeval alkoholijoobes, seda ei eitanud kaebaja ka ise, seda kinnitas ka kohtuistungil tunnistaja J S , kes seletas, et A.Kruglov oli alkoholijoobes. Ka tunnistaja K R kinnitas kohtuistungil, et ta nägi, et rooli istunud kaebaja oli ilmsete alkoholijoove tunnustega. Väärteoasja materjalide hulgas on ka alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 06.05.2007.a. kell 20.45 oli Aleksei Kruglovil tuvastatud joove 1,01 mg/l, tuvastamise tulemusega oli kaebaja nõus ja ekspertiisi ei nõudnud. Kohapeal oli koostatud väärteoprotokoll LS § 74-19 lg 1 tunnustel. Väärteoprotokollile omakäeliselt on A.Kruglov kirjutanud vaid, et on protokolliga tutvunud, mingeid vastuväiteid ei esitanud. Menetlusalusena ülekuulamise protokollile on 06.05.2007.a. A.Kruglov omakäeliselt kirjutanud, et keegi sõitis tema autoga. Tema ei mäleta kes. Tunnistaja Kristjan Roop nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus kinnitas, et nägi, kuidas A.Kruglov tol päeval autot juhtis, ka kohtus ta tundis A.Kruglovi kindlalt ära, kohtul puudub alus kahelda tunnistaja K.R ütluste õigsuses, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud tõenditega, ta on erapooletu tunnistaja, mingit vihavaenu tal temale võõra kaebaja vastu pole. Tunnistaja Jekaterina Sokolova ütlustesse tuleb aga kohtu arvates suhtuda kriitiliselt, kuna tema on kaebaja abikaasa. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, kaebaja väited, et tema pole väärtegu toime pannud, on paljasõnalised, vastuolus asjas kogutud tõenditega, kaebaja Aleksei Kruglovi süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta oma tegevusega eiras Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning puudub alus kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse tühistamiseks. Violetta Kõvask Kohtunik