novembri 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Maie Söödi kaitsja Andrus Varki Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav Maie Sööt elukoht: XXX-XX , isikukood: 45106042711, töökoht: OÜ N.P. varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja Andrus Varki. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri 2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-695 osaliselt, so - Maie Söödile
järgi mõistetud karistuse,
lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse, karistuse kandmise aja alguse ja tõkendi tühistamise osas. Mõista Maie Söödile karistuseks
järgi rahaline karistus 250 päevamäära, so 58 000 (viiskümmend kaheksa tuhat) krooni.
lg 2 alusel jätta Tartu Maakohtu 17.05.2004.a otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust (mille osas määrati täitmisele pööramiseks 18 kuuline tähtaeg), 1 täitmisele pööramata, sest
lg 6 järgi uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 21.veebruarist
järgi 3kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning mõisteti M. Söödile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Maakohus arutas M. Söödile
K § 161 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1-aastase vangistusega 18-kuulise katseajaga koos lisakaristusega, mille kohaselt võeti M. Söödilt ära õigus töötada ühe aasta jooksul äriühingu juhina või juriidilise isiku juhtorgani liikmena, milline kohtuotsus jõustus 06.04.2005, juhtis ka pärast 06.04.2005 OÜ N.P. (registrikood 10163884) tegevust, sh sõlmides OÜ N.P. nimel lepinguid, väljastades OÜ N.P. nimel volitusi, vastates OÜ N.P. nimel järelepärimistele, esitades OÜ N.P. nimel avaldusi, andes nõusolekuid sularaha väljamaksete tegemiseks. Samuti oli tal õigus käsutada OÜ N.P. nimel avatud arveid. Seega korraldas M. Sööt OÜ N.P. varaliste väärtuste liikumist ning täitis haldamis- ja juhtimisülesandeid, olles sisuliselt äriühingu juht. Sellega hoidis M. Sööt kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. M. Sööt ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on M. Söödi süü talle esitatud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud. Kohus leidis, et M. Söödi ütlused, milles ta eitab OÜ N.P. juhtimist, on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamiseks. Samuti ei ole usaldusväärsed A.N. ja A.R. poolt kohtuistungil antud ütlused, vaid nende ütluste eesmärgiks on päästa M. Sööt reaalsest vangistusest. 2 Tunnistajate L.P. , S.H. , A.T. , M.M. , E.T. ja I.R. ütlustest nähtub, et peale M. Söödi juhatuse nõuniku kohale palkamist ei muutunud piimatööstuse töökorralduses sisuliselt midagi. Kogu tööd tööstuses juhtis edasi M. Sööt. Üksi tunnistajatest ei oska öelda, kas M. Sööt sai neile korraldusi andes ja dokumentidele alla kirjutades iga kord eelnevalt A.N. või teistelt juhatuse liikmetelt vastava volituse või mitte. Kõigi ütlustest kumab läbi arusaam, et tööstust juhib just M. Sööt, kuigi ametlikult on juhatuse esimees A.N. . Tunnistajate ütluste kohaselt pöörduti küsimuste korral abi saamiseks enamjaolt M. Söödi poole. Samuti allkirjastas dokumente valdavalt M. Sööt. M. Söödi käest saadi töö teostamisteks vajalikke juhiseid ja korraldusi. Üheltki teiselt juhatuse liikmelt tööalaseid nõuandeid ja juhiseid nad ei saanud. Enne raha ülekannete teostamist pidi kõikidele dokumentidele alla kirjutama valdavalt M. Sööt. Tunnistajate ütlustest ei nähtu otseselt, et vaid neil üksikutel juhtudel, mil A.N. at majas ei olnud, kirjutas tema eest alla või andis tema eest korraldusi M. Sööt, nagu üritavad selgitada M. Sööt ja A.N. , vaid alla kirjutaski ja korraldusi toodete tellimise, maksete teostamise ja raha liikumise osas tegi M. Sööt. Ka ei nähtu tunnistajate ütlustest, et juhul kui nad M. Söödi käest nõu läksid küsima, oleks M. Sööt enne vastamist või korralduse andmist konsulteerinud A.N. aga. Samuti on vastuolu A.N. a ja M. Söödi kohtus antud ütluste vahel. A.N. on selgitanud, et M. Sööt kirjutas tema eest dokumentidele alla ja andis korraldusi juhul, kui teda ennast ei olnud majas ja nad suhtlesid telefoni teel. M. Sööt aga selgitas, et igal hommikul arutas ta arved A.N. aga läbi ja A.N. andis talle korraldused, milliste arvetega mida teha. Antud juhul jääb selgusetuks, miks siis ei kirjutanud A.N. neile dokumentidele ise kohe alla, kui ta oli need vahetult koha peal M. Söödiga läbi arutanud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mida kriitilisemaks läks ettevõtte olukord, seda rohkem viibis majas A.N. . Augustis oli ettevõtte jaoks keeruline aeg ja siis viibis A.N. ka tihti majas, osales aktiivsemalt asjaajamises, nõudes rohkem dokumente ja väljavõtteid näha. Millega A.N. varem tegeles, ei teata, osad tunnistajad ei tea teda peaaegu üldse. A.N. helistas ja küsis raha seisu tunnistajate sõnul vaid juhul, kui M. Sööt oli haige. Alles septembris või augustis, s.o peale M. Söödi suhtes kriminaalmenetluse alustamist, on raamatupidajad esitanud kassadokumente allkirjastamiseks ka A.N. ale. Hetkeni kuni toimus ülekuulamine eeluurimisel, ei olnud pearaamatupidaja saanud A.N. tööülesandeid. Samuti ei ole neile korraldusi jaganud juhatuse liikmed A.R. ega A.T. ja tööalaselt nad nendega kokku ei puutunud. A.N. at teati pigem kui juhatuse liiget, kes tööstuses küll käis, seda nii enne M. Söödi juhatuse liikme kohalt lahkumist kui ka peale seda, ning kelle farmist toodi tööstusesse piima, kuid mitte kui tööstuse sisulist juhti. Alles peale uue kriminaalmenetluse alustamist M. Söödi suhtes hakkas A.N. ettevõttes toimuvat kontrollima ja oma juhi ülesandeid täitma. Lähtudes ÄS § 187 lg 1 sätestatust peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vajaliku ettevõtja hoolsuse puhul on juhtorgani liikmel eeldatav kvalifikatsioon ja võime äriühingut juhtida. Tunnistajate A.N. a, A.T. ja A.R. ütlustega on tõendamist leidnud, et N.P. e juhatuse liikmetel ei olnud M. Sööti peale tema suhtes kohtuotsuse jõustumist võimalik täiesti uue inimesega asendada. On mõistetav, et juhatuse esimeheks valitud A.N. ja ülejäänud juhatuse liikmed võisid vajada kogemusi omavat nõunikku või spetsialisti, kuid jääb mõistetamatuks, miks võeti nii olulistes küsimustes juhatuse nõuniku kohale teadvalt isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus selle kohta, et ta on Keskpiimaühistu T.P. ühistu juhatuse esimehena tekitanud KPÜ-le T.P. oma tippjuhi ametiseisundit tahtlikult ära kasutades olulise kahju. 3 Kohus asus tunnistajate ütlustele tuginedes seisukohale, et oludes, kus tööstuses töötajad pidevalt käisid igapäevase töö teostamise kohta M. Söödi käest juhendeid ja nõuandeid küsimas ja temalt dokumentidele allkirju võtmas, ei ole reaalne, et iga küsimuse või allkirja suhtes M. Sööt enne vastuse andmist helistas A.N. ale, temalt korralduse saamiseks. Kohus suhtus kriitiliselt A.N. a ütlustesse selle kohta, et iga lepingu sõlmimiseks sai M. Sööt temalt vastava korralduse. A.N. on kohtus ütlusi andes ise tunnistanud, et M. Sööt arutas temaga eelnevalt asjad telefoni teel läbi, andes A.N. ale omapoolsed seisukohad. Samuti kui oli vaja inimest tööle võtta, siis M. Sööt tegi talle ettepaneku, keda tööle võtta. Kellegi teisega A.N. nõu ei pidanud ja ei nähtu ka, et ta oleks ise eelnevalt dokumentidega tutvunud või tööle kandideerivate isikutega kohtunud. Seega M. Sööt mitte ei andnud A.N. ale nõu, vaid edastas talle oma seisukohad tootmise ja töö korralduse osas, isikute tööle võtmise osas, millest A.N. alati oma nõusoleku andmisel lähtus. Kogutud tõendite põhjal otsis töötajad, viis nendega läbi vestluse, arvutas välja vajalikud piimakogused, andis korraldusi tootmismahtude osas, rahaliste väljamaksete osas M. Sööt, mitte A.N. . Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et äriühingu tegelikku juhtimist M. Söödi poolt kinnitab ka asjaolu, et M. Sööt, olles enne 2005. a aprilli OÜ N.P. juhatuse liige, kes kokkuleppe kohaselt juhtis ettevõtte igapäevast tegevust, oli ta ainus juhatuse liige, kes sai palka; kui ta juhatusest tagasi kutsuti ja igapäevast tegevust hakkas väidetavalt juhtima A.N. , siis oli endiselt ainus tasu saav isik M. Sööt.
ettenähtud teataval ametikohal töötamise keelu puhul, kui ametikoht seondub töökohaga mingis organisatsioonis, siis tegevusala määratlemisel tuleks lähtuda funktsionaalsest valdkonnast ja isiku konkreetse tegevuse sisust, mis ei sõltu konkreetsest struktuurist. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et A.N. a ametikoht juhatuse esimehena oli formaalne ja ta ei olnud piisavalt pädev seda ametikohta täitma. Ettevõtte sisulist juhtimist teostas M. Sööt, kellel olid piisavad kogemused ja teadmised selles valdkonnas, olles juhatuse nõunikuna volitatud täitma kõiki OÜ N.P. juhtorgani tööfunktsioone ja õigusi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M. Sööt on varem kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et kuna M. Sööt pani kuriteo toime katseajal, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Söödi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista M. Söödi õigeks. Juhul, kui kohus leiab, et M. Sööt on toime pannud
koosseisule vastava teo, mis on õigusvastane ja on selle toimepanemises süüdi, kohaldada karistusena rahalist karistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel on M. Söödi ning tunnistajate A.N. a ja A.R. ütlused loetud ebausaldusväärseteks või miks peaks tunnistajate eesmärgiks olema M. Söödi päästmine karistusest. Antud tunnistajad olid süüdistuses käsitletud perioodil OÜ N.P. juhatuse liikmed, mistõttu nende ütlused on määrava tähtsusega. Üksnes A.N. ja A.R. said 4 anda ütlusi süüdistuses märgitud perioodil toimunud juhatuse koosolekute, nendel arutatud küsimuste ja vastuvõetud otsuste suhtes. Samuti on nad ainukesed tunnistajad, kes saavad öelda, milliseid korraldusi on OÜ N.P. M. Söödile edastanud. Pigem tuleb kriitiliselt suhtuda tunnistajate A.T. ja E.T. ütlustesse. A.T. ja teiste OÜ N.P. osanike vahel on vaidlus mitmes äriühinguga seotud küsimuses. E.T. kui A.T. elukaaslane on käesolevas asjas kuriteoteate esitajaks. Mõlemad tunnistajad on isiklikult huvitatud M. Söödi süüdimõistmisest. Seetõttu ei saa nende ütlusi lugeda usaldusväärseks. Kriminaalasjas on keskse tähtsusega küsimus, kas M. Sööt sai enda tööülesannete täitmiseks korraldusi OÜ N.P. juhatuse liikmetelt või mitte. Ükski tunnistajatest ei oska öelda, kas M. Sööt sai neile korraldusi andes ja dokumentidele alla kirjutades selleks iga kord eelnevalt A.N. või teistelt juhatuse liikmetelt volituse või mitte. Tunnistajate ütluste hindamisel on kohtu poolt märkamata jäänud asjaolu, et OÜ-s N.P. töötanud tunnistajad ei ole ütlustes eristanud perioodi, mil M. Sööt oli OÜ N.P. juhatuse liige, ja perioodi, mil ta oli OÜ N.P. . Ebaõige on kohtu poolt tuvastatud vastuolu A.N. a ja M. Söödi ütlustes. M. Sööt ei ole väitnud, et arutas igal hommikul arved A.N. aga läbi, vaid nendel kordadel, mil A.N. oli majas. Mõeldamatu on igahommikune arvete läbi arutamine, kuna arvete maksmise tähtaeg on tavaliselt 10-30 päeva. Sularaha väljamaksmist ja raha liikumist puudutavaid otsuseid M. Sööt peale juhatuse liikme kohalt lahkumist iseseisvalt teinud ei ole. OÜ N.P. arveldusarveid M. Sööt süüdistuses märgitud ajal käsutanud ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolu ei põhine tõenditel. Toimikus sisalduv volikiri (tl 6-7) annab M. Söödile küll laialdased õigused OÜ N.P. esindamisel, kuid esiteks ei sõltu volikirja sisu ja ulatus süüdistatava tahtest, vaid on antud OÜ N.P. juhi poolt. Teiseks piirab volikirja alusel õiguste teostamist OÜ N.P. põhikirja p 15, mistõttu volikirjas sisalduvate õiguste teostamine ei olnud selles näidatud ulatuses võimalik. Kolmandaks ei ole süüdistatav volikirja alusel teinud äriühingu seisukohalt olulisi tehinguid. Toimikusse on eeluurimisel kogutud dokumentaalsete tõenditena üksnes süüstavad tõendid. M. Söödi poolt allkirjastatud töölepingud ja järelepärimine, avaldus ja volikiri moodustavad minimaalse osa OÜ-s N.P. allkirjastatud dokumentidest. Eeluurimine on olnud puudulik, kuna toimikusse ei ole lisatud juhatuse otsuseid, A.N. a poolt allkirjastatud palgalehti, pangadokumente, raha liikumist korraldavaid dokumente jpm. Jääb ebaselgeks, millistest tõenditest lähtuvalt on kohus tuvastanud
objektiivsesse koosseisu kuuluva asjaolu, et Tartu Maakohtu 17.05.2004 otsus on täitmisele pööratud. Juriidilise isiku juhatuse liikmete õigust olla juhatuse liige kontrollib muu hulgas ka kohtu registriosakond. Kohtuotsuse edastamisel registrisse ja lähtudes ÄS § 180 lg 31 tulnuks M. Sööt OÜ N.P. juhatuse liikme kanne registrist kustutada. Apellandil puuduvad andmed, et kohtuotsus oleks vastavalt KrMS § 421 lg 1 sätestatud korrale kohtu registriosakonnale edastatud. Kuna ei ole üheselt tõendatud, et Tartu Maakohtu 17.05.2004 otsus oleks täitmisele pööratud, tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohatu on tõendamiseseme asjaoludest väljuv kohtu arutelu A.N. a kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmise üle, mille tulemusel kohus leiab, et A.N. a ametikoht juhatuse esimehena oli formaalne. Selline järeldus ei põhine tõenditel ja seab kahtluse alla A.N. a kui pikaajalise ärikogemusega isiku võime äriühingut juhtida. Toimikust ei nähtu, et Tartu Maakohtu 17.05.2004 otsus oleks täitmisele pööratud. M. Sööt ei ole hoidnud kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistusest. Vastupidi, ta on peale kohtuotsuse 5 jõustumist iseseisvalt astunud kohaseid samme, et lisakaristust täita. Selleks kutsus M. Sööt kokku OÜ N.P. 05.04.2005 osanike üldkoosoleku, millega ta kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt. Kui isik on vabatahtlikult täitnud talle mõistetud karistuse, on alusetu rääkida karistuse kandmisest kõrvalehoidmisest. Alates 05.04.2005 osanike otsuse vastuvõtmisest ei kuulunud M. Sööt enam äriühingu juhatusse. Vastavalt ÄS § 180 lg 1 sätestatule on juhatus äriühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Antud määratlust ei saa meelevaldselt laiendada. Siin tuleb eristada äriühingu kui terviku juhtimist ja äriühingu sisestruktuuris töötamist. M. Söödile mõistetud lisakaristus tähendab seda, et M. Sööt ei tohi juhtida äriühingut kui tervikut. Samas ei tähenda lisakaristus seda, et M. Sööt ei tohiks osaleda äriühingu tegevuses töötajana ja selle kaudu täita üksikuid äriühingu funktsioone. M. Sööt ei tohi iseseisvalt langetada otsuseid äriühingu kui terviku juhtimise suhtes ja seda ei ole ta ka teinud. Toimikust ei nähtu, et M. Sööt oleks teinud olulisi ja osaühingu seisukohalt tähtsaid iseseisvaid otsuseid (nt kinnistu võõrandamine või koormamine, kommertspandi seadmine, uue tootmistehnika ostmine vms). Asjaolu, et ta töölepingu alusel täitis ja edastas talle juhatuse poolt antud korraldusi, ei ole käsitletav äriühingu juhtimisena. Kohus nõustub kaitse seisukohaga, et asjas on oluline vahet teha esindamisfunktsioonil ja juhtimisfunktsioonil ning et ettevõtte juhtimisel on selleks pädeval isikul pädevus võtta vastu iseseisvalt otsuseid ja neid vahetult ise või kolmandate isikute kaudu ellu viia. Samas ei ole kohus teinud sellest ühtegi järeldust., M. Sööt on terve menetluse vältel väitnud, et otsused võttis vastu ja korraldused edastas OÜ N.P. juhtkond. Süüdistuses loetletud teod – lepingute sõlmimine, volituste väljastamine, järelepärimistele vastamine ja avalduste esitamine – ei ole käsitletavad äriühingu juhtimisena. Samalaadne pädevus on näiteks müügiesindajatel. Seetõttu on süüteokoosseisu realiseerumise koha pealt ebaoluline ka see, kas M. Söödil oli mingi konkreetse ülesande täitmiseks antud otsene ja konkreetne korraldus või mitte, kuna ükski süüdistuses loetletud tegu ei ole käsitletav äriühingu juhtimisena. Tartu Maakohtu 17.05.2004 otsusega ei ole lisakaristusena ära võetud mingil tegevusalal tegutsemise õigust. Lisakaristuse hilisem laiendav tõlgendamine kohtu poolt, mis oluliselt halvendab süüdistatava olukorda, on vastuolus õiguskindlusega ja sellisena lubamatu. Isik, täites oma kohustusi heauskselt, ei saa eeldada, et hiljem kohus tõlgendab tema tegevust tsiviilõiguse teooria ja praktika vastaselt. M. Sööt on astunud samme, et täita talle mõistetud lisakaristust, ja tema tegevuse hilisem laiendav tõlgendamine kohtu poolt ei saanud olla talle teada. Seetõttu puudub M. Söödi tegevuses tahtlus ja ühtlasi
subjektiivne koosseis.
Kohus ei ole vastavalt
Otsusest jääb selgusetuks, miks karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada rahalise karistuse kohaldamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 6 Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele ning maakohtu otsus osaliselt tühistamisele Maie Söödile
järgi mõistetud karistuse,
lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse, karistuse kandmise aja alguse ja tõkendi tühistamise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis leiti, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja eksinud tõendite hindamisel. Ringkonnakohus aga nõustub maakohtu tõendite analüüsi, motiivide ja järeldustega süüdistatava süüditunnistamisel (tl 181-186). Samuti süüdistatava ja kaitsja kaitseversioonide käsitluse ja nende ümberlükkamisega. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav maakohtus antud ütluste juurde. Ta kinnitas, et OÜ N.P. e juhtkonna poolt tehti talle ettepanek töötada osaühingus edasi konsultandina. Tartu maakohtu 17.05.2004 süüdimõistva otsuse jõustumisest tulenevalt oli süüdistatav teinud ise osaühingu juhatusele taotluse, et teda senise juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutakse. 2005 aastal toimus OÜ-s N.P. suurem kaadri vahetus. Juhatuse esimehena asus tööle A.N. , kes oli uus töötaja. Süüdistataval paluti edasi töötada konsultandina ja A.N. piiritles tema tööülesanded. Mitmesuguste tööülesannete kõrval sõlmis süüdistatav vajadusel töölepingud. Ka sularaha võttis ta mitmel korral kassast välja ja andis vastava allkirja. Seda tegi ta juhul kui A.N. OÜ-s N.P. es ei viibinud. Süüdistatav oli arvamusel, et kui A.N. andis mingi korralduse, siis oli tal õigus ka vastavat tegevust OÜ-s N.P. teha. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav oli pärast maakohtu otsuse jõustumist 05.04.2005 dokumentaalselt juhatuse liikme kohalt tagasi astunud, kuid jätkas OÜ-s N.P. sisuliselt samade funktsioonide täitmist, mida varasemalt juhatuse liikmena. Käesolevaks ajaks ongi kaitseversioonina esitatud fakt, et kuna M. Sööt enam juhatuse liikme kohal ei töötanud, siis oli ta 17.05.2004 maakohtu otsuses määratud lisakaristuse nõuet järginud. M. Sööt väidab, et täitis ainult A.N. a korraldusi, aga kuna A.N. oli OÜ N.P. e reaalsest tööst üsna kaugelseisev isik, siis korraldaski sisulist tööd M. Sööt. Märkida on vaja, et enne aprilli 2005 ei töötanud OÜ-s N.P. ühtegi konsultanti. See ametikoht loodi M. Söödi isikuga seonduvalt. Sisuliselt on süüdistatav pärast maakohtu otsuse jõustumist „vahetanud“ ametinimetuse sildi, et välistada võimalikku vastutust, mis võiks järgneda kohtuotsusega määratud lisakaristuse mittetäitmise näol. Samas oli antud M.Söödile laia ulatuse ja tegevusskaalaga volitus OÜ-lt N.P. . Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistataval oli küll OÜ N.P. e esindusfunktsioon, kuid polnud kokkupuudet osaühingu juhtimisega. Maakohtu otsuses käsitletud isikuliste tunnistajate ütlused kinnitavad, et just M. Sööt oli isikuks, kes korraldas osaühingu juhtimisega selle igapäevatööd. Ringkonnakohus ei nõustu seega kaitseversiooni seisukohaga, et M. Sööt oleks pidanud reaalse juhtimise seisukohalt teostama vähemalt osaühingu põhivahendite müüki või võtnud laene. Veel leidis apellant
süüteokoosseisu objektiivset külge käsitledes, et lisakaristus jäeti maakohtu poolt täitmisele pööramata. Kohtuotsuse edastamisel registrisse ja ÄS § 180 lg 7 31 kohaselt tulnuks M. Söödi OÜ N.P. juhatuse liikme kanne registrist kustutada. Apellandil puuduvad andmed, et kohtuotsus oleks vastavalt KrMS § 421 lg 1 sätestatud korrale kohtu registriosakonnale edastatud. Kuna ei ole üheselt tõendatud, et Tartu Maakohtu 17.05.2004 otsus oleks täitmisele pööratud, tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni sellekohase käsitlusega. Siinkohal viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-112-00, 3-1-1-87-04, millede kohaselt teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsus kuuluvad täitmisele ilma täitevosakonna vahenduseta ja nende täitmisel ei peeta võimalikuks ning vajalikuks teiste asutuste vastavat tegevust, so neid täidavad süüdimõistetud ise. Ringkonnakohus leiab, et ei saa olla aktsepteeritav tendents, kus kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmise vältimiseks ja sellest kõrvalehiilimiseks luuakse teise ametinimetusega töökoht varasema samasisulise jätkuva töö varjamiseks. On väheusutav, et M. Sööt oleks vastupidiselt maakohtu otsusega mõistetud lisakaristusele tõepoolest jätkanud OÜ-s N.P. sisulist tööd juhatuse liikmena samas ennast juhatuse liikme kohalt taandamata, eirates sellega ilmselgelt mõistetud lisakaristust. See oleks kindlasti tähendanud maakohtu otsuses märgitud keelu rikkumist. Paberkandjal formaalselt tõepoolest M. Sööt enam juhatuse liige polnud ja ta oli justkui tagasikutsutud, kuid otsuse täitmisest kõrvalehiilimiseks loodi laia tegevusampluaaga töökoht (töölepingu järgi nõunik, samas kasutati ka nimetust konsultant), kus ei ole enam puutumust terminiga “juhatuse liige“, kuid samas süüdistatava sisuline töö OÜ-s N.P. jätkus nagu varasemalt enne kohtuotsuse jõustumist. Nõunik-konsultandi ametikoht oli oma ülesannetes ja tegevusvaldkonnas lai ja selgelt piiritlemata, mis võimaldas M. Söödil tegelda vastupidiselt kaitseversioonile, mitte ainult „nõustamisega“, sest alates 06.04.2005 oli M. Söödi tegevuse sisuks jätkuvalt OÜ N.P. e juhtimine, olles sisuliselt edasi kui äriühingu juht. Sellisel ametikohal töötamine OÜ-s N.P. oli kantud süüdistatava soovist, et kohtuotsuse täitmise võimalikul kontrollimisel oleks M. Söödi tegevus justkui juriidiliselt korrektne (J.O.K.K). Et mitte koheselt pärast maakohtu süüdimõistva otsuse jõustumist (06.04.2005) ei jõudnud süüdistatav oma juhtimisalast tegevust OÜ-s N.P. ümber „profileerida“ ja dokumentaalselt juhatuse liikmeks mitteolemisega kohaneda, tõendab ilmekalt maakohtu uuritud ja avaldatud (tl 153) tööleping nr 203 19.aprillist 2005, kus on sõnaselgelt süüdistatav esinenud OÜ N.P. e esindajana ja juhatuse liikmena ning tööandjana andnud ka oma sellekohase allkirja pearaamatupidaja I.R. töölevormistamisel. Samuti on maakohtus prokuröri taotlusel avaldatud ( tl 153) OÜ N.P. e ja Eesti Energia vahel sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping 15.aprillist 2005, mille on allkirjastanud jällegi OÜ N.P. e juhatuse liikmena M. Sööt. Siinkohal on oluline viidata Nõos 07.03.2005 OÜ N.P. e esindaja juhatuse esimehe A.N. a ja M. Söödi vahel sõlmitud töölepingule nr 198, mille p 1.1 kohaselt töötaja asub tööle juhatuse liikme ametist lahkumise järgmisel päeval juhatuse nõuniku ametikohale ( tl 4-5). OÜ N.P. e juhatuse 05.04.2005 üldkoosoleku protokolli ( tl 106) kohaselt anti volitused M.Söödile ja valiti kolmeliikmeline uus juhatus koosseisus A.N. , A.T. ja A.R. . Seega ei olnud pärast 05.04.2005 süüdistataval seaduslikku õigust kasutada oma tegevuses OÜ-s N.P. juhatuse liikme nimetust, kuid ülaltoodust nähtuvalt ta ometi seda mitmel korral tegi. Veel väärib märkimist, et volikiri (tl 6-7) koostati alles 21.04.2005. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev ka versioon, kus pikaaegsete juhtimiskogemustega süüdistatav, kes teab milles seisneb osaühingu juhtimine ning kelle osas on äsja ametialases 8 kuriteos süüdistatuna läbi viidud kriminaalasja menetlus ühes jõustunud kohtulahendiga, satub „kogemata ja juhuslikult“ jällegi OÜ N.P. t juhtima, vastupidiselt lisakaristuses märgitud keelule. Süüdistatav leidis oma kaitseversiooni kohaselt ekslikult, et maakohtu otsus oleks lisakaristuse osas pidanud sisaldama detailset ettekirjutust milline tegevus pidi olema talle keelatud. Nõuniku ametikohal viis süüdistatav läbi töölepingute sõlmimist, volituste väljastamist, lubade väljastamist sularaha väljamaksete tegemiseks, andis korralduse töötaja isikliku mobiiltelefoni kasutamise hüvitamiseks, saatis avaldusi töövaidluskomisjonile ja suhtles Maksuameti ja Tööinspektsiooniga kui OÜ N.P. e juht. Ringkonnakohus leiab eeltoodud tegevuste kirjeldusele ja maakohtus uuritud tõenditele ning järeldustele tuginevalt, et tegelikku OÜ N.P. tegevust juhtis ikkagi M. Sööt, olgugi, et tema jaoks loodud uue ametikohaga püütakse teda piimatööstuse juhtimisfunktsiooni teostamiselt näiliselt distantseerida. Maakohus on otsuse motiveerivas osas juba põhjendanud miks ei loeta usaldusväärseteks tunnistajate A.N. ja A.R. ütlusi. Nõustuda tuleb, et A.N. ja A.R. on andnud ütlusi, millised püüavad süüdistatava kaitseversioonina kinnitada ja kirjeldada ettevõtte juhina ning oluliste otsuste langetajana (sealhulgas rahaliste ülekannete osas) juhatuse liiget A.N. at, mitte aga M. Sööti. Samas tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et A.N. a ja A.R. ütlused ei sea kahtluse alla OÜ N.P. es töötanud sisulist tööd teinud teiste isikute ütlusi. Maakohus on tunnistajate S.H. , I.R. , M.M. , L.P. , A.T. ja E.T. ütlusi põhjalikult käsitlenud. Sellekohastest uuritud tõenditest nähtub, et pärast M. Söödi nõuniku kohale palkamist ei muutunud OÜ N.P. sisemises töökorralduses sisuliselt midagi, sest sisulist tööd osaühingus juhtis edasi M. Sööt. Ilmekalt kinnitavad seda asjaolu tunnistaja L.P. ütlused, millede kohaselt töötas ta OÜ-s N.P. raamatupidaja- kassapidajana ning aastal 2005 andis talle käske ja korraldusi rahaliste vahendite liikumise (sealhulgas arvete ja palkade maksmise) kohta M. Sööt, kes kontrollis ka kassas olevate rahaliste vahendite seisu. Maakohus on juba analüüsinud ka A.N. a ja süüdistatava M. Söödi ütlustes esinevat vastuolu, mille kohaselt A.N. väidab, et M. Sööt allkirjastas dokumente kui teda osaühingus ei olnud, M. Sööt väidab jällegi, et igal hommikul arutas ta arved A.N. aga läbi ja A.N. andis talle vastavad korraldused. Maakohus on õieti järeldanud, et M. Sööt ega A.N. ei ole suutnud veenvalt selgitada, milleks oli vajalik volitada M. Sööti OÜ N.P. nimel tegema kõiki osaühingu juhtimisega seotud toiminguid, allkirjastama OÜ N.P. nimel dokumente, seega teostama kõiki tööandja ja selle juhatuse õigusi juhul, kui A.N. ise väidetavalt tegi juhatuse esimehena otsuseid ja omas allkirjaõigust. Apellatsioonis on leitud, et määrava tähtsusega on käesolevas kriminaalasjas OÜ N.P. e juhatuse liikmete A.N. a ja A.R. ütlused. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu, sest nimetatud tunnistajad teavad selgitada eelkõige süüdistatava tagasiastumist juhatuse liikme kohalt pärast maakohtu otsuse jõustumist 06.04.2005 ja muud vähemolulist, mitte aga OÜ N.P. e igapäevase sisulise töö ja juhtimisega seonduvat. Maakohtus andis A.R. ütlusi, milledest nähtub, et ta selgepiiriliselt isegi ei teadnud, millega M.Sööt konsultandi ametikohal tegeles. Nii väitis ta, et „teatud volitusi Maie Söödile anti, teatud asjade korraldamiseks.“ Juhatuse esimeheks ja ettevõtte juhiks oli A.N. . Prokuröri küsimusele, et milliste ülesannete täitmiseks andis juhatus volituse M.Söödile, vastas juhatuse liige lihtsakoeliselt „ei mäleta, sinna on palju aega möödas“ ( tl 152). 9 Apellatsioonis leitakse, et kriitiliselt tuleks suhtuda tunnistajate A.T. ja E.T. ütlustesse, kuna nemad on huvitatud apellandi süüdimõistmisest. Ringkonnakohus selle väheveenva seisukohaga ei nõustu, sest sellekohaseid väiteid kinnitavad tõendid kriminaalasjas puuduvad. Karistus Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses (tl 186) ei sisaldu karistusliigi valiku osas küllaldaselt motiive.
Seega peab kohus karistusliigi valikul põhjendama, miks süüdistatavat karistatakse just ühega karistusliikidest. Käesoleval juhul seda maakohtu otsusest ei nähtu. Maakohus arvestas otsuse kohaselt asjaolu, et M. Sööt on varem kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et kuna M. Sööt pani kuriteo toime katseajal, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-14-06 on märgitud, et Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib isikule mõista karistusena vangistuse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Maakohtu järeldusest tulenevalt märgib ringkonnakohus, et katseajal toimepandud kuritegu, ei pea kindlasti tähendama uue kuriteo toimepanemisel sanktsioonis ettenähtud raskeima karistuse, käesoleval juhul vangistuse mõistmist. Nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu arvates süüdistatava süü karistuse kandmisest kõrvalehoidumisel sedavõrd suur, et teda peaks karistama vangistusega. M. Söödi isiku puhul teenib karistuse mõistmise eesmärgi ka rahaline karistus, kuid arvestades tema pikaajalist töötamist juhtivatel kohtadel majandussfääris leiab ringkonnakohus põhjendatud olevat mõista süüdistatavale rahaline karistus sanktsiooni keskmise määra lähedaselt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 10 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.