4-07-5576\4

KOHTUOTSUS EestiVabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-5576 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Sekretär Silvi Mõistlik Väärteoasi Riho Rogovi väärteosüüdistus LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 1 järgi Menetlusalune isik Riho Riho Rogov, isikukood 38803160214, elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungitest võtsid osa menetlusalune isik Riho Rogov ja politseiametnik Ralf Lahesoo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Riho Rogov LS § 741 lg 2 ja LS § 7419 lg 1 järgi ja karistada KarS §-st 63 lg 1 lähtudes väärtegude eest LS § 7419 järgi 8 (kaheksa) päevase arestiga. Arest kuulub ärakandmisele alates
2. jaanuarist 2008.a järjestikku nädalavahetustel kuni täieliku ärakandmiseni. Kohustada Riho Rogovit ilmuma aresti kandma Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna arestimajja (Tallinna t 12 Paides) kell 9.00
3. jaanuaril 2008.a,
4. jaanuaril 2008.a,
5. jaanuaril 2008.a ja
6. jaanuaril 2008.a. Määruse koopia anda täitmiseks Riho Rogovile ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonnale. Välja mõista Riho Rogovilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispank, viitenumber 2800049696) 58 (viiskümmend kaheksa) krooni postikulu katteks. Anda aega postikulu vabatahtlikuks tasumiseks 15 päeva määruse kättesaamisest. Tasumisel tuleb märkida määruse number ja mille eest tasutakse. Juhul kui selle aja jooksul tasumist ei toimu lisanduvad täitemenetluse kulud. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon. Sellest tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul otsuse kuulutamise päevast arvates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Süüdistuse asjaolud Riho Rogovile on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt 9.09.2007.a väärteoprotokoll nr 2510,07,004879, mille järgi on juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit registrinumbriga xxxxxxx Ford Escort, 9.09.2007 kella 18.15 ajal Paide linnas Mündi teel vastava kategooria juhtimisõigust omandamata. Juht on varem kõrvaldatud juhtimiselt. Menetlusalune isik on kirjeldatud teoga rikkunud liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1, liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 ja § 76 p 1 nõudeid, mis on süütegu LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 1 järgi. Menetlus kohtus Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et süütegu on leidnud tõendamist joobe tuvastamisega ja materjalides olevate tunnistajate ütlustega. Isikut tuleb karistada arestiga, arvestades eelmisi rikkumisi, mis iseloomustavad tema käitumist. Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitab, et protokollis märgitud õigusrikkumist ei ole tema toime pannud. Oli koos R.J. ja V. O.. Koos tarvitati alkoholi ja koos mindi autoga sõitma. Roolis oli .R J., kes tahtis autot ümber pöörata, kuid see ei õnnestunud ja sõitis kraavi. Mees ja naine, kes seal läheduses viibisid, kutsusid politsei kohale. J. läks enne nende tulekut minema. J. nägi pärast juhtunud uuesti. Varasemate süütegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Peale tunnistajate ärakuulamist kinnitab, et tema ei ole roolis olnud, kuigi O. jäi oma ütluste juurde ja J. ei mäleta. Muid tõendeid tal ei ole. Ta ei mäleta, kas keegi võis näha J. autot juhtimas. Viimases sõnas ei vaidlusta enam tegu ja karistamist, leides, et pole võimalik tõendeid leida. Rahatrahviga oleks nõus. Kohus kuulas üle tunnistajad. Tunnistaja R. J. kinnitab kohtule, et koos Rogovi, O. ja teistega tarvitati alkoholi. Kuigi teab, miks on tunnistajaks kutsutud ei mäleta mitte midagi tugeva alkoholijoobe tõttu, kes võis olla autoroolis. Kui Rogov ütleb, et oli roolis, eks siis tuleb karistust kanda. Kuid aresti kandma ei ole nõus. O.ei mäleta, et tema oleks roolis olnud. Tunnistaja V. O.tõendab, et kolmekesi võeti viina. Kes veel oli seda ei mäleta. Autoga sõitma mindi kolmekesi. Abi auto väljaaitamiseks kraavist ei saanud. Kutsuti hoopis politsei kohale, kirjutati protokoll ja tema saadeti sündmuskohalt minema. Läks jala. Mida ta seletuseks andis, seda ta ei mäleta. Kui Riho kraavi sõitis, siis istus juhi kõrval. J. istus taga. Hiljem said uuesti kokku, ei mäleta, kas sellest sündmusest juttu oli. Seletus, mis on antud tema poolt, peaks õige olema. Sama kinnitab peale ütluste kuulamist ja oma allkirja kontrollimist. Kohtu põhjendused 2 Kohus, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteod. Menetlusalusel isikul ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti oli alkoholijoobes. Tuvastatud väärtegude toimepanemist tõendavad väärteotoimikus veel alkoholijoobe tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus, tunnistajate V. M ja V. O ütlused. Tegu on õigusvastane ning õigesti kvalifitseeritud. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Menetlusalune isik on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüd raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Sündmuskohale kutsutud politseiametnikule on menetlusalune isik tunnistanud, et oli autoroolis ja juhtis auto, kuid ei tulnud juhtimisega toime. Tunnistaja V. O.on samal ajal üle kuulatud ja samuti on tema tunnistanud, et autot juhtis menetlusalune isik, kes tahtis autot ümber keerata, kuid sõitis kraavi. Kohtuistungil neid ütlusi tunnistaja V. O. ei lükanud ümber. Kohtul puudub kahtlus, et vahetult peale sündmuse kohale saabunud politseiametnikud oleksid eksinud juhi kindlaks määramisel ning selles, et kindlaks tehtud isikud ei rääkinud tõtt. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik peale kainemist asja tõsidust arvestades asunud ennast õigustama ja teist süüdlast otsima. Rahuldades menetlusaluse isiku tahte ja asja selguse huvides kutsus kohus temaga kaasasolnud isikud tunnistajateks. Kohus püüdis neilt saada toetust sellele, et menetlusalune isik ei ole olnud autojuht. Tunnistajad ei olnud selles üldsegi kindlad ega nõustunud üheselt vastutust kandma. Kohtu hinnangul on protokolli juurde võetud menetlusaluse isiku ja tunnistaja V O. ütlused tõesed. Pole võimalik, et sündmusest kohtuistungini möödunud aeg ei pannud neid mõtlema juhtunu üle ning meenutama üksikasju. Tunnistajad ei pidanud süüdlase tuvastamist valeks. Asudes kohtumenetluses aktiivselt teostama kaitset tuleb menetlusalusel isikul teha kõik selleks, et kohus saaks tema ütlusi üle kontrollida. Aega oli protokolli koostamisejärgselt kuni kohtuistungini 23 päeva ja kuna kohus nõustus välja kutsuma tunnistajad lisandus talle veel täiendavat aega 1 kuu. Kuid kohtuistungil ei olnud tal enam täiendavalt kindlaid tõendeid esitada. Oletustele ei ole võimalik rajada ega pole võimalik aega võita vastutuse edasilükkamiseks. Karistuse määramisel leiab kohus, et rahalised karistused ei ole pannud süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Varem määratud juhtimisõiguse äravõtmine ei ole takistanud sõiduki edasist juhtimist. Kohtuistungil on selgunud, et teda on karistatud rahatrahvidega, mida ei tasuta. Määratud rahatrahvid ei ole avaldanud mõju õiguskuulekaks käitumiseks. Juhtimisõiguseta autojuhtimine on jätkunud. Karistuste eiramine on põhjuseks, miks kohus karistab arestiga rahatrahvi asemel. Aresti kandmist takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuid arvestades, et isik on asunud tööle, siis määrab kohus aresti kandmise nädalavahetustele. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Mõlema rikkumise tõendatuse korral määratakse üks karistus. Käesoleval juhul on selleks LS §
7. Kohus juhindus LS §-st 741 lg 2 ja LS § 7419 lg 1; VTMS §-dest 107 lg 1 p 1, 108-
8. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3