) § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja hinnangul Mikk Kiilaspää karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Otsuses toodud põhjenduste kohaselt peab riik olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Mikk Kiilaspääle määrati
lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 6 000,00 krooni ja
Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja taotleb otsuse alusel kohaldatud lisakaristuse tühistamist. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt ületab lisakaristuse tähtaeg kaebaja esmaste lubade kehtivusaega, mistõttu ei ole kaebajal võimalik läbida B-kategooria lõppastme koolitust. Kaebaja vanaema on parema labajala operatsiooni tõttu piiratud liikumisvõimega ning kaebaja on talle ainukeseks autojuhiks. Kaebaja väitel ületas ta kiirust möödasõitu tehes, möödasõidu sooritamise tõttu ei märganud ta asulamärki. Kaebaja osundab, et ta oli kaine, allus politsei märguandele ning tunnistab oma rikkumist. Kaebaja lubab edaspidi olla tähelepanelikum ja järgida kõiki liikluseeskirju. Kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteoasja nr 2315,07,006450 materjalid ja kirjaliku seisukoha kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani kiirust ületades toime enamohtliku õigusrikkumise; tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi karistuse määramine põhjendatud. Kohtuväline menetleja arvates pidi kaebaja tahtlikult sõidukiirust ületades olema teadlik, et teda võidakse vastavalt rikkumise ulatusele ka karistada. Kohtuväline menetleja osundab, et otsuse tegemisel võeti arvesse asjaolu, mille kohaselt on kaebajal üks kehtiv karistus
Seega on 17.08.2007 otsuse alusel mõistetud karistus kohtuvälise menetleja arvates toimepandut arvesse võttes mõõdukas ja proportsionaalne – kaebajale määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses on sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristus on kohaldatud alla sanktsiooni keskmise määra. 3 Kohtuvälise menetleja väitel lähtuti lisakaristuse määramisel sellest, et kaebaja pani toime enamohtliku väärteo, millega seadis ohtu teiste liiklejate elu ja tervise, kaebaja käitumine oli vastutustundetu. Kohtuväline menetleja leiab, et juhul kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, ei taju oma poolt juhitava mootorsõiduki kiirust ja on liikluses ohtlik ning varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut rikkumistest hoiduma, siis on isikult juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 lg 1 järgi võib kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuistungist osa võtta ning kohus selgitanud teise poole seisukoha kaebuse suhtes. Pooled kohtuistungist osa võtta ei soovinud, kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Kirjalikku menetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei ole. Seega tuleb asi lahendada kirjalikus menetluses. VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS 87 järgi arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, so kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega. 26.07.2007 koostatud väärteoprotokolli AB 943990 kohaselt juhtis Mikk Kiilaspää 26.07.2007 kell 21:15 mootorsõidukit XXXr/n XXXkiirusega 102 km/h +/- 3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Mikk Kiilaspää rikkus LE § 124 lg 1 ja pani toime
Kohus uuris järgmisi tõendeid: - - - 26.07.2007 väärteoprotokollis nr AB 943990 on fikseeritud Mikk Kiilaspää ütlused, mille kohaselt oli ta tuttaval koduteel, tal oli kiire ning ta ei märganud, et asulamärk oli lähemale liigutatud; 26.07.2007 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt teostati 26.07.2007 kell 21:15 Viimsi vallas Aiandi teel riikliku järelevalve korras Mikk Kiilaspää poolt juhitud mootorsõiduki XXXr/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmega Stalker II nr AS003994, taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00064, seade töökorras, testitud 26.07.2007 kell 20:
Mikk Kiilaspää ei ole väärteo asjaolusid vaidlustanud. Kohtu hinnangul on kaebaja enda ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga selle kohta, et kaebaja ületas 26.07.2007 kell 21:15 4 lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade töökorras ja nõuetekohaselt taadeldud. Tunnistaja Irina Aleksandrova ütlused selle kohta, et 27.06.2007 kell 21:15 mõõdeti Aiandi teel Mikk Kiilaspää poolt juhitud mootorsõiduki XXXr/n XXXliikumiskiiruseks 102 km/h riimuvad kaebaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis tooduga. Kaebaja ning tunnistaja ütlustega on tõendatud, et mõõdetaval teelõigul ei olnud selline sõidukiirus lubatud põhjusel, et tegemist oli asulasisese teega. LE § 124 p 1 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.
lg 3 järgi on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 40 kilomeetri tunnis käsitletav väärteona ja karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga;
lg 5 järgi võib
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristust ning võtta väärteo toimepanijalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, kontrollinud kohtuvälise menetleja 17.08.2007 otsuse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid leiab, et Mikk Kiilaspää väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 2 järgi on
–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et Mikk Kiilaspää kaebus kohtuvälise menetleja 17.08.2007 otsuse alusel määratud lisakaristuse tühistamises tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses toodud väidete kohaselt ületas kaebaja kiirust põhjusel, et sooritas möödasõitu ja ei märganud asulamärki; väärteoprotokollis fikseeritud ütluste kohaselt ei märganud kaebaja tuttaval koduteel kiirustades asjaolu, et asulamärk on lähemale liigutatud; kaebuses toodud selgituste kohaselt ei märganud ta asulamärki põhjusel, et tegi möödasõitu. Kohtu hinnangul viitab kaebaja käitumine asjaolule, et ta ei olnud liigeldes tähelepanelik ning ületas kiirust tahtlikult. Liikluses osaleja peab olema nii teiste liiklejate kui liikluseeskirjade järgimisel eriti hoolikas, ainult selliselt on võimalik tagada üldine liiklusohutus. Kaebaja ületas kiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kohtu hinnangul on sellises määras kiiruse ületamine eriti taunitav, seda enam et on üldteada asjaolu, mille kohaselt on suurema kiiruse korral pikem ka sõiduki pidurdusteekond. Õiendist Mikk Kiilaspää poolt toime pandud väärtegude kohta nähtub, et Mikk Kiilaspääd on 12.10.2006 karistatud
lg 2 järgi (so mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) rahatrahviga 2 400,00 krooni (otsuse täideviimine 07.11.2007). Karistusregistri seaduse (KaRS) § 25 lg 1 p 1 järgi kustub karistus väärteo eest kui rahatrahvi täitmisest on möödunud 1 aasta. Seega oli Mikk Kiilaspääl otsuse tegemise ajal kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Kohus võtab selle arvesse Mikk Kiilaspääd iseloomustava asjaoluna. Mikk Kiilaspääle on rahatrahv määratud sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristus on kohaldatud alla keskmise määra. Kohtu hinnangul vastab karistus toimepandule ning puudub alus karistuse ja lisakaristuse kergendamiseks. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.