4-07-852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Leili Raedla ,sekretär Tatjana Petuhhova Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mail 2007. a Tallinn Kohtuistung

§ 13lg 1 tähenduses.

EP kohtles otsepostituse suurkliente neile soodustusi andes ebavõrdselt, jaotades suurkliendid reklaamiklientideks ja postimüügiklientideks ning kehtestades neile käskkirjaga piiritletud sarnaste aasta postitusmahtude juures erineva tasemega soodustused. Samuti sõlmis EP klientidega reklaammaterjalide otsepostituse lepingud klientidele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustustega (nn ustavusallahindlus), soodustus kehtis eeldusel, et 100% tellija poolt adressaatideni toimetatavast otsepostist teostatakse EP kaudu. Kehtestades 26.11.2003. a suures mahus otsepostitusteenust ostvatele ettevõtjatele mahuallahindluste astmestiku, mis ei olnud teenust ostvatele ettevõtjatele avalikult kättesaadav, kasutades tüüplepinguid ja kehtestades erinevatele äripartneritele samaväärse teenuse osutamisel ühesuguste mahtude juures erinevad allahindlusmäärad ning „ustavusallahindlusi“ rikkus EP

§ 16

p 3 ja p 4 ning pani toime

§-s 735 sätestatud väärteo. Väärteomenetluse tõendid kogus Amet 04.08.

1. a kuni 17.01.
2. a haldusmenetluse ja väärteomenetluse käigus. EP poolt ettevõtjale antud soodustuse suurus ei ühtinud 26.11.
3. a käskkirja lisas 4 toodud hinnatingimustes fikseeritud kandemahtude ja sellele vastavate hinnasoodustuste vahemikega, kuna samaväärset ja samas mahus teenust müüdi erineva soodushinnaga kahte kliendigruppi jaotatuna reklaamiklientidele ja postimüügifirmadele, soodustused erinesid ka grupisiseselt.
4. -
5. a sõlmitud reklaammaterjali otsepostituse lepingutes ustavusallahindluse sätestamisel võis tulenevalt EP tegevuse eesmärkidel olla küll majanduslik põhjendus, kuid see oli konkurentsi kahjustav. EP konkurendid AS Express Post, AS Varrak ja OÜ Kirilind esindajad kinnitasid oma ütlustega, et ustavusallahindluse nõudel oli mõju. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja peab oma äripartnereid kohtlema võrdsetel alustel, mis tähendab seda, et samaväärsetele kriteeriumidele vastavatel klientidel on õigus saada teenust võrdsetel tingimustel. Samaväärse teenuse osutamise juures, milleks on otsepostituse teenus, puudub objektiivne alus suurklientide erinevaks kohtlemiseks, jagades neid kahte gruppi. Kuna EP tema tegevus vastas

§ 16

punktides 3 ja 4 sätestatud rikkumisele ning

§ 735

lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisule, tuleb järeldada, et EP tegevus oli õigusvastane. EP juhatus oli otsepostituse lepingutes suurte kandemahtude korral soodustuste saamiseks 100% otsepostist EP kaudu postitamise nõudest teadlik. Samuti oli juhatus teadlik suures mahus otsepostitusteenust ostvate klientide jaotamisest reklaamiklientideks ja postimüügiklientideks ning neile gruppidele võrdsete kandemahtude korral ja samaväärse 2 teenuse eest erinevate hinnasoodustuste rakendamisest. EP juhatuse liikmed pidid teadma EP turgu valitsevast seisundist otsepostituse teenuse osutamise kaubaturul, turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja suhtes kehtivast regulatsioonist ning piirangutest sellise ettevõtja tegevusele ning sellest, et klientide ebavõrdne kohtlemine ja siduva iseloomuga lepingupunkti kehtestamine kitsendab konkurentide tegutsemisvõimalusi, millega kaasneb konkurentsiseaduse kohaselt keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. EP-le süükspandava tegevuse ajal esindas EP juhatuse liige Kalle Tarien, kes juhtorgani liikmena tegutses antud juhul EP huvides ja heaks. Kalle Tarien´i tegu on õigusvastane, kuivõrd vastab konkurentsiseaduses sätestatud süüteokoosseisule ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. EP on väärteo toimepanemises süüdi, kuna tema juhatuse liige, kelle kaudu realiseerus väärteo koosseis, on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on EP tegevus, kes asus ise haldusmenetluse käigus kindlaks tehtud konkurentsiseaduse rikkumisi likvideerima ja teatas 09.12.2005. a Ametile, et muudab allahindluse süsteemi läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks ning esitas uue lepingu projekti, millest kohustusega punkt 5.1 on välja jäetud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusaluse isiku esindaja, EP juhatuse esimees Hans Teiv andis 17.01.2007. a kirjalikult nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks väärteo asjas nr 05/05. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 märgitud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 735

lg 2 ning VTMS § 73 lg 1 p 1 alusel otsustas Amet karistada EP-i rahatrahviga suuruses 15 000 krooni. Kaebus EP sai otsuse kätte 12.02.

1. a ning esitas 25.02.
2. a kaebuse Harju Maakohtule, milles vaidlustas otsuse täies ulatuses. EP on seisukohal, et otsus on ebaõige sisaldades endas olulisi vormilisi ja sisulisi puudusi, samuti on väärteoasja menetlemisel tehtud mitmeid olulisi menetlusõiguslikke rikkumisi, mida ei ole kohtumenetluses võimalik enam kõrvaldada. EP leiab, et otsus tuleb tühistada ning väärteoasja menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 (väärteo tunnuste puudumine) ja p. 5 (aegumistähtaja möödumine) alusel lõpetada. EP tegevuses puudub väärteokoosseis kuna otsuses kirjeldatud EP tegevustes puuduvad väärteo tunnused ning isegi kui nendes tegudes oleks väärteo tunnused, ei saaks neid tegusid ega kaasnevat vastutust omistada EP-le kui juriidilisele isikule, kuivõrd tegude toimepanija on jäänud välja selgitamata. Amet ei ole analüüsinud, põhjendanud ega tõendanud väiteid, et reklaamikliendid ja postimüügikliendid on samaväärsed kliendid, neile osutatavad teenused on samaväärsed ning nende mahud on samaväärsed ning et neile on objektiivsete põhjusteta rakendatud erinevaid tingimusi ja mõni neist on pandud sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Amet on lähtunud paljasõnalistest oletustest ning on kõik kahtlused tõlgendanud menetlusaluse isiku 3 kahjuks. Uurimiskohusest tulenevalt on Ametil kohustus tõendite või isikute väidete alusel tekkivad kahtlused kõrvaldada, mitte aga tõlgendada neid menetlusaluse isiku kahjuks. Hinnad reklaamiklientidele ja postimüügiklientidele on erinevad, kuna tegemist on oluliselt erinevate teenustega. Reklaamikliendid ostavad EP-lt vaid otsepostiteenust, postimüügifirmad aga ostavad lisaks ka otsepostiteenusega lahutamatus kogumis ka postipakkide edastamise teenust. Postimüügiklientide puhul ei oma otsepostituse teenus iseseisvalt mingit tähendust, vaid oluline on teenuste kogum. Reklaamikliendid ja postimüügikliendid ei ole omavahel konkurendid ning selgusetu on, kuidas on erinevatele kliendigruppidele erinevate hindade kehtestamine pannud mõne ettevõtja ebasoodsasse konkurentsiolukorda. EP ei diskrimineeri postimüügifirmasid kliendigrupisiseselt. Mitmekordne erinevus mahtudes on objektiivseks ja mõistlikuks põhjuseks ühele ettevõtjale suurema soodustuse tegemisel. AS Varrak ja Express Post AS ei ole samaväärsed kliendid, kuna Express Post AS ostab EP-lt teenuseid üksnes maapiirkondade osas, teised kliendid aga, sh AS Varrak, ostavad EP teenuseid kogu riigi piires. Kuna tiheasustusega piirkondades on otsepostituse teenuse osutamise kulud ühiku kohta madalamad kui maapiirkondades, ei saa kohaldada Express Post AS-le teistega sama hinda. Otsuses on jäetud kajastamata mitmed vastuolud, mis nähtuvad tõenditest kokkuleppe objektiga mitteseotud tingimuste ehk väidetava lojaalsusallahindluse kehtestamise kohta. Tunnistajate Sven Suurraid´i, Mai Järv´e ja Marko Pokk´i ütlused ei ole omavahel kooskõlas, seega ei ole asja asjaolud selged ning vajanuksid täiendavat uurimist. Samuti on ebaselge, miks loeb Amet reklaammaterjali otsepostituse lepingu punktis 5.1 sätestatud kohustust kokkuleppe objektiga mitteseotud kohustuseks. Arvestades klientidele antavat mahulist allahindlust on tegemist kokkuleppe objektiga olemuslikult seotud tingimusega, tingimuse eesmärk on tagada kliendi poolt EP-le sellise mahuprognoosi esitamine, mis oleks tõenäoliselt reaalselt täidetav ning seeläbi õigustaks allahindluse määra. Väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada kuna kiirmenetluse otsusest ei nähtu andmed konkreetse füüsilise isiku tegevuses väärteo tunnuste esinemise kohta, otsus ei sisalda tõendite nimekirja ning kuna väärteo lühikirjeldus ei vasta väärteomenetluse seadustiku nõuetele ning lühikirjelduses toodud teod ei ole karistatavad ning neid rikkumisi ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Väärteomenetlus tuleb EP kui juriidilise isiku tegevuse osas lõpetada kuna kiirmenetluse otsuse lühikirjeldus ei sisalda viidet ühelegi konkreetsele füüsilisele isikule ega tema tegevusele. Seoses igasuguste viidete puudumisega mistahes füüsilise isiku tegevusele, on juriidilise isiku karistamine igal juhul välistatud ning sõltumata sellest, kas ja millised teo lühikirjelduse väited suudab menetleja ära põhjendada ja tõendada. Otsuses väärteomenetluse toimepanemise aeg on selgelt määratlemata ning ei võimalda hinnata kas see on määratud õigesti, kas mõni EP-le etteheidetud tegudest on käesolevaks hetkeks aegunud jms. Arusaamatu on, millisest sündmusest alates loeb Amet väärteo toimepanemise algust ning millise sündmusega seoses see lõppes. Kuna lepingu sõlmimine kui tegu on lõpule viidud sõlmimise hetkel, oleks
3. a sõlmitud lepingute osas pidanud menetluse lõpetama, kuna need teod olid
4. a veebruarikuuks aegunud. Väärteoasja menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses aegumisega lõpetada. Kiirmenetluse kohaldamine polnud õigustatud kuna Ametile ei ole selged väärteo toimepanemise asjaolud ehk kes füüsilistest isikutest on pannud toime EP-le etteheidetava teo ning millal on tegu toime pandud, samuti esineb tõendite vahel vastuolusid, mida Amet ei ole 4 isegi püüdnud kõrvaldada. Tegemist on ebaselgustega, mis vajanuks põhjalikumat analüüsi ning pidanuks välistama kiirmenetluse kohaldamise. EP palub tühistada Konkurentsiameti
5. veebruari 2007.a. otsus väärteoasjas nr 05/05 ning lõpetada väärteoasja nr 05/05 menetlus. Konkurentsiameti arvamus kaebuse kohta Amet leiab, et otsus on seaduslik ja vastab kehtivatele vorminõuetele ning ei kuulu seega tühistamisele. Väärteo kiirmenetluse otsuse lühikirjeldus sisaldab täielikult teo kirjelduse, teokirjeldused sisaldavad keelatud tegude tunnuseid. Amet on piisava põhjalikkusega õigesti kirjeldanud EP turgu valitsevat seisundit otsepostituse teenuse kaubaturul ning selgelt ja lühidalt esitatud EP kui turgu valitseva ettevõtja poolt toime pandud väärtegu ja näidatud missuguste konkurentsiseaduse sätetega on EP tegevus vastuolus. Kuna teos on olemas väärteotunnused, puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna otsepostitusteenuse ja postipakkide edastamise teenuse osutamist kogumis tegelikkuses ei toimu, on nii reklaamklientidele kui postimüügifirmadele osutatav otsepostitusteenus samasugune teenus ja kokkulepped otsepostitusteenuse osutamiseks olid

§ 16punkti 3 tähenduses samaväärsed.

EP rakendas postimüügiga tegelevatele ettevõtjatele võrreldes reklaamiklientidega samaväärse ja sama suures mahus otsepostituse teenuse osutamisel kõrgemat hinda ehk väiksemat hinnasoodustust selleks, et saadava tulu arvelt katta postimüügipakkide teenuse kahjumit. Klientide jaotamine kahte kliendigruppi majanduslikul põhjendusel ei ole õigustatud ning kuna otsepostituse teenus andis 2004. aastal tervikuna 4,844 mln krooni kasumit, ei olnud postimüügiklientidele kehtestatud hinnatõus ka majanduslikult põhjendatud. EP poolt kehtestatud 100% kandenõue oli seega lepingu eelduseks seatud tingimus, mida turgu valitseval ettevõtjal on keelatud

§ 16p 4 kohaselt teha.

Mari Peedu, Priit Maide ja OÜ Kirilind esindaja ütluste kohaselt on 100% kandenõue mõjutanud nende valikuid posti kandesse andmisel. Konkurendi AS Express Post pani EP otsepostituse teenuse kaubaturul oluliselt halvemasse konkurentsiolukorda kehtestas konkureerivale ettevõtjale otsepostituse teenuse osutamisel tunduvalt kõrgema hinna võrreldes teiste seda teenust ostvate ettevõtjatega. Väärteo sisulises analüüsis on käsitletud väärteo lühikirjelduses kirjeldatud tegusid ning esitatud põhjalik analüüs selle kohta, miks EP poolt toimepandud vastavad teod vastavad

§-s 735 kirjeldatud väärteo tunnustele. Kuna nii suure ettevõtja puhul nagu EP ei kinnita kõiki dokumente ja ei anna igapäevasid töökorraldusi juhatus, veel vähem juhatuse üksikliige, ei andnud otsest korraldust tegudeks, mis on kvalifitseeritavad konkurentsiseaduse rikkumisena, ükski konkreetne EP juhatuse liige. Seega puudub võimalus omistada teo toimepanekut ettevõtja juhtivtöötajale.

§-s 735 sätestatud väärteokoosseis ei näe ka teo toimepanijana ette erisubjekti, isikute ring, kelle tegevus võib tuua kaasa juriidilise isiku vastutuse, on KarS § 14 lg 1-s sätestatud laiemalt kui

§ 735

lg 1, mis sätestab üksnes füüsilise isiku vastutuse.

§ 735lg 1 ei kitsenda Kar

S § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku vastutuse alust,

§ 735

lg 2 viitab vaid esimeses lõikes toodud teokirjeldusele, mitte aga esimeses lõikes loetletud isikutele, keda võidakse teo toimepanemise eest karistada. Ainuüksi asjaolu põhjal, et väärteo lühikirjelduses ei ole väljatoodud isikuid, kelle tegevuse kaudu on EP pannud toime

§ 735

kirjeldatud väärteo, ei saa järeldada, et juriidilise 5 isiku vastutuse kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik kindlaks teha. EP kui juriidilise isiku vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud on võimalik teha kindlaks otsuse põhjal tervikuna. Menetluse käigus on tuvastatud, et EP juhatuse liikmed teadsid

§ 16

p 3 ja p 4 rikkumisena käsitlevatest tegevustest EP majandustegevuses, kuid ei teinud mitte midagi selleks, et kõnealuseid rikkumisi kõrvaldada, seega on EP oma juhatuse tegevusetuse läbi pannud toime

§ 735lg-s 2 sätestatud teo.

Juhatuse mittetegutsemine toimus EP huvides, mitte ei olnud tingitud juhatuse liikmete isiklikest huvidest. Ka juhul kui leida, et EP juhatuse kui organi tegevusetust ei saa antud juhul omistada EP-le tema karistamiseks

§ 735

lg 2 alusel, on Amet seisukohal, et EP vastutus

§ 735

lg-s 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest on siiski võimalik tulenevalt EP juhatuse liikme Kalle Tarieni tegevusetusest EP huvides. Konkurentsiseaduse rikkumist tõendab muuhulgas asjaolu, et EP alustas ise rikkumiste kõrvaldamist teavitades Ametit uutest otsepostituse teenuse osutamise üldtingimustest ja tüüplepingutest ning teenuse hinnapoliitika ja allahindlussüsteemi muutmisest ning viies EP majandustegevuses seisuga 01.01.2007. a sisse muudatused, mis vastavad

§ 16p-s 3 ja p-s 4 sätestatud nõuetele.

Esitades Ametile taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel möönis ka EP ise, et tema tegevus mõjutas negatiivselt konkurentsiolukorda kaubaturgudel. Ka nõusolekus kiirmenetluse kohaldamiseks on EP juhatuse esimees Hans Teiv tunnistanud ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist soodustuste andmisel otsepostituse teenuse osutamisel ja 2004.aastal sõlmitud reklaammaterjali otsepostituse lepingute punktis 5.1 ustavusallahindluste sätestamisel. Kiirmenetluse otsuses on viidatud kõigile olulistele tõenditele, mis tõendavad AS Eesti Post poolt

§ 16

punktide 3 ja 4 rikkumist ja on põhilisteks tõenditeks väärteomenetluses

§ 735alusel, kiirmenetluse otsus ei pea sisaldama tõendite nimekirja.

Väärteo toimepanemise tähtaeg ei ole tähistatud ebamääraselt, märgitud ajavahemikul toimus EP kui turgu valitseva ettevõtja poolt

§ 16punkti 3 ja 4 rikkumine üheaegselt.

Tulenevalt Sideameti 26.11.2004 kirjast EP-le oli kinnitatud EP otsepostituse teenuse kuluarvestus koos muude postiteenustega ning oli võimalik hinnata teenuste hinna, sealhulgas ka otsepostituseteenuse, kulupõhisust. Kuna EP teatas 15.03.2006. a Ametile, et uus soodushinnakiri kehtestatakse alates 01.01.2007. a, on väärteo toimepanemise lõpetamise aeg arvestatav

§ 16

p 4 rikkumise puhul otsepostituse osas uute otsepostituslepingute sõlmimisega, mis ei sisaldanud 100% otseposti EP kandesse andmise nõuet ning

§ 16

p 3 rikkumise puhul nende lepingute lisas sisalduvate peamiselt kandemahult saadavate uute soodustusmäärade kehtestamisega alates 01.

2. a. Väärteod ei ole aegunud, kuna neid ei pandud toime konkreetse tehingu tegemisega, vaid tingimuse rakendamine toimus kogu selle ajavahemiku jooksul, mil tingimusi sisaldanud lepingud kehtib. Seega tegude ehk tegevusetuse kestvus toimus järjepidevalt 2004-2006 aastal. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirmenetluse kohaldamine oli asjakohane. Väärteo toimepanemise asjaolud on selged, kogutud tõendid kinnitavad otsuses kirjeldatud väärtegude toimepanemist EP poolt, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused ning selgitatud asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Amet palub jätta EP kaebus täielikult rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, EP menetluskulud jätta tema enda kanda. 6 Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära AS Eesti Post kaitsjad, Konkurentsiameti esindajate kohtuistungil esitatud seisukohad, EP endise juhatuse liikme Kalle Tarien tunnistajana antud ütlused, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, hinnates kõiki tõendeid kogumis,leiab, et AS Eesti Post kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 31 kohaselt järgib kohtuväline menetleja tõendeid kogudes kriminaalmenetluse sätteid , arvestades teatud väärteomenetluse erisusi.Põhiliseks tõendiks on väärteomenetluses menetlusaluse isiku ütlused (juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused ) väärteo toimepanemise kohta, mis protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil. Kaevatavas kiirmenetluse otsuses äratoodud väärteo lühikirjeldusest nähtub, et AS EP on pannud oma juhatuse ja selle liikme Kalle Tarieni kaudu toime kaudse tahtlusega õiguserikkumise s.t. on rikkunud Konkurentsiseaduse sätteid , kuritarvitades turgu valitseva ettevõtja seisundit sellega, et 2004.a. sõlmitud ja veel 2005.a. kehtinud reklaammaterjali otsepostituse lepingutes on AS Eesti Post sätestanud tingimuse, et tellija saab kandemahult hinnasoodustust, mis kehtib aga ainult siis, kui 100 % tellija poolt Eestis adressaatideni toimetatavast otsepostist teostatakse AS Eesti Post kaudu. Sellise „ustavusallahindluse „kehtestamisega on EP sisuliselt kohustanud lepingu teist poolt võtma endale lisakohustuse. Konkurentsiameti seisukohalt on AS EP sellise tegevusega rikkunud

§ 16

p.4 sätet.Ka leiab Konkurentsiamet ,et tulenevalt AS EP sisemisest töökorralduset oli antud juhul tegemist erandliku olukorraga, kus ei olnud objektiivselt võimalik kindlaks teha konkreetset AS Eesti Post juhatuse või nõukogu liiget, kes ebavõrdseid soodushindasid rakendas ja suurklientidele

§ 16p.4-ga vastuolus olevat lepingupunkti 5.1.

kohaldas, sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja enda arvates õigesti tuvastanud juriidilise isiku organi (antud juhul EP juhatuse ja selle liikme K.Tarien ) kes teades erinevate allahindlusmäärade kehtestamisest erinevatele klientidele, lasi sellisel olukorral toimida ning rikkumine on toime pandud tegevusetuse vormis. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja need seisukohad on üldsõnalised, menetleja ei ole kaevatavas kiirmenetluse otsuses oma seisukohti analüüsinud, põhjendanud ega tõendanud konkurentsiseaduse rikkumise fakti , samuti ei ole tuvastanud rikkumise toimepannud isikut. Nii ei ole kohtuväline menetleja analüüsinud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et reklaamikliendid ja postimüügikliendid on samaväärsed ning neile osutavad teenused ja teenuste mahud on samaväärsed. Menetleja ei ole tegelikkuses välja selgitanud, kas ei ole erinevust teenustes, kui reklaamikliendid ostavad EP-lt otsepostiteenust, postimüügifirmad aga lisaks veel postipakkide edastamise teenust.

§ 16

lg.4 kohaselt on keelatud ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, kui kokkuleppe sõlmimise eelduseks on tingimuste seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi. Kohus leiab, et menetleja ei ole vaatamata pikale menetlusele antud asjas, suutnud tõendada EP poolset

§ 16

lg.4 sätte rikkumist, kuna menetluse käigus üle kuulatud tunnistajate S.Suurraid, M.Järv ja M. Pokk ütlustes on olulisi erinevusi, samuti ei ole tõendatud menetleja see väide, et otsepostituse lepingu p.5.1 sätestatud kohustus on kokkuleppe objektiga mitteseotud kohustus, mis on õigusrikkumise koosseisuliseks tunnuseks 7 Menetleja ei ole välja selgitanud seda, kuidas ja kas üldse nn. ustavusallahindluse kehtestamine on pannud mõne ettevõtja ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Kohus leiab, et suurkliendid ise on sõlminud AS Eesti Postiga vastavad lepingud ning iga lepingu sõlmimisele eelneb lepingupartnerite vahel lepingutingimuste kooskõlastamine. Kuna kliendid ei leidnud lepingute sõlmimisel, et lepingu mingi punkt nende õigusi rikub , on vastavad kahepoolsed lepingud allkirjastatud . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub väärteoasjades tõendamiskohustus ,ei ole seega kogunud küllaldaselt tõendeid AS Eesti Post poolt väärteo toimepanemise kohta. Kohus leiab ka, et kiirmenetluse otsuses äratoodud rikkumise aeg s.o. ajavahemik 26.11.2004.a. kuni 31.12.2006.a., on väga ebamäärane. Menetleja on tuvastanud, et Eesti Post kehtestas 26.11.2003.a. käskkirjaga nr. 497 lisaga nr. 4 suures mahus otsepostitusteenust ostvatele ettevõtjatele mahuallahindluse astmestikus ning soodushindade rakendamise õigus delegeeriti juhatuse poolt müügidirektorile ja otsepostituse turujuhile. Samuti on menetleja kaevata otsuse lühikirjelduses märkinud, et 2004.a. sõlmitud ja 2005.aastal veel kehtinud otsepostituse lepingutes on EP sätestanud tingimuse, kus tellija saab kandemahult hinnasoodustust juhul, kui 100% tellija poolt Eesti adressaatideni toimetatavast otsepostist teostatakse Eesti Post kaudu. Kohtuvälise menetleja poolt äratoodud rikkumise lühikirjeldusest nähtub, nagu oleks AS Eesti Post 2004.a. sõlmitud lepingutesse ühe punkti lisamisega ehk tegevusega toime pannud õiguserikkumise ning see rikkumine leidis aset lepingute sõlmimisel 2004.a. lõpus.Seega jääb arusaamatuks , kuidas sai väidetav Konkurentsiseaduse rikkumine Eesti Posti poolt aset leida kahe aasta jooksul. Isegi juhul, kui Konkurentsiamet suutnuks tõendada väärteo toimepanemist, sai rikkumine aset leida lepingute sõlmimisel 2004.a. Eelnevast tulenevalt tuleb ka sellel põhjusel kaevatav kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.5 alusel seoses aegumisega. Vastuolulised ja tegelikele asjaoludele mittevastavad on kohtuvälise menetleja väited selle kohta, et EP pani rikkumise toime ühelt poolt tegevusega s.t. tingimuste rakendamisega, teiselt poolt on menetleja leidnud, et väärteo pani toime EP juhatuse liige Kalle Tarien tegevusetusega. KarS § 14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus leiab, et ülipika menetluse aja jooksul ei ole kohtuväline menetleja suutnud konkreetselt selgeks teha,milline AS Eesti Post organ või kes juhtivtöötajatest rikkumise toime pani. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja s.o. juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süükspandava teo toime pannud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.04.2005.a. otsus asjas nr. 3-1-1-22-05.) Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetleja arvates pani õiguserikkumise tegevusetuse vormis toime AS EP juhatuse liige Kalle Tarien. Konkurentsiamet on K.Tarieni 12.juulil 2006.a. menetlusaluse isiku esindajana üle kuulanud . K.Tarien on selgitanud, et tema vastutusalasse ei kuulunud otsepostitusteenuse osutamisega seonduv. Sellele vaatamata on Konkurentsiamet leidnud, et iga juhatuse liige peab reageerima äriühingu tegevuses toimepandavatele õiguserikkumistele , vaatamata sellele, et õiguserikkumine ei toimu tema vastutusalas ning tuvastanud, et K.Tarien pani tegevusetusega toime väärteo, kuid Konkurentsiamet ei ole kiirmenetluse otsuses ära näidanud, millest tulenevalt menetleja leidis, et 8 tegutsemiskohustus on just nimelt Kalle Tarienil ja milline oli see tegu, mille ta tegemata jättis. / Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.04.2006.a. otsus asjas nr.3-1-1-7-06 /. Kohus leiab, et selline juriidilise isiku vastutuselevõtmine ja tema karistamine on välistatud olukorras, kus on umbmääraselt tuvastatud juriidilise isiku suvaline juhtivtöötaja ja pandud talle süüks väärteo toimepanemine tegevusetuse vormis, Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole suutnud üle kahe aasta kestnud menetluse vältel tuvastada ei EP organit ega juhtivtöötajat ,kes konkreetse rikkumise toime pani, sellele vaatamata tehti 08. veebruaril 2007.a. kiirmenetluse otsus, seega leides, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning kiirmenetluse kohaldamine lähtub menetlemise kiiremaks muutmisest. Antud juhul ei ole mingil juhul tegemist väärteo kiire menetluse ega ka väärteo asjaolude selgusega. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, antud väärteo asja õigeks ja igakülgseks menetlemiseks oli vajalik põhjalik analüüs ja tõendite igakülgne hindamine, seega tulnuks igal juhul kohaldada antud asjas üldmenetlust. Kaevatava otsuse teo lühikirjeldus ei sisalda viidet ühelegi teisele füüsilisele isikule, kelle kaudu AS Eesti Post rikkumise toime pani. Menetleja ei ole EP vastavat juhatuse liiget ega nõukogu liiget tuvastanud ega tema tegevuses õiguserikkumise esinemist analüüsinud. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel peab otsuse teinud kohtuväline menetleja välja selgitama kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja- Konkurentsiamet ei ole seda teinud, kiirmenetluse otsuses rikkumise lühikirjelduses toodud teod ei vasta karistatavale teole ja väärteo eest ei saa vastutada AS Eesti Post juriidilise isikuna, samuti on väidetava väärteoasja menetlemisel rikutud väärteomenetlusnorme selliselt, et need toovad kaasa karistusotsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise. Kohus suhtub kriitiliselt Konkurentsiameti poolsesse väitesse, et AS Eesti Post on endapoolset rikkumist sisuliselt tunnistanud , kuna alustas ise rikkumiste kõrvaldamist teavitades menetlejat uutest üldtingimustest ja tüüplepingutest ning taotledes menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel .Väärteo toimikus ei ole ühtegi kirjalikku tõendit ,et AS Eesti Post tunnistas õigus rikkumise fakti . Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus rahuldada, Konkurentsiameti 08.02.2007.a. kiirmenetluse otsus nr. 05/05 tühistada ja AS Eesti Post osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 ja p.5 alusel s.o. puudub väärteokoosseis ning seoses aegumisega. Kaebuse rahuldamise korral VTMS § 29 lg.1 p.1 ja 5 alusel, tuleb menetlusalusele isikule hüvitada tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. AS Eesti Post esitas taotluse hüvitada talle kaitsjale makstud tasu summas 71948.15 krooni.(lisatud taotlus koos arvega nr. 000163). VTMS § 23 alusel leiab kohus, et hoolimata väärteoasja keerukusest ja mahukusest, ei saa lugeda sellises summas õigusabikulusid põhjendatuks. Kaevatava otsusega määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 15 000 krooni. Õigusabikulud ületavad trahvisummat üle nelja korra. Arvestades eeltooduga leiab kohus ,et hüvitamisele kuulub VTMS § 23 alusel õigusabikulu summas s.o. 45000.-krooni, mis on kohtu arvates põhjendatud ja mõistlik summa. Kohtunik 9