1-07-14897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-14897 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla taotlus Aleksei Spaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Aleksei Spavik (isikukood: 37811240264; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Aleksei Spavik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.07.2009.a, millest esimeseks seitsmeks
(7)kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli I talituse kriminaalhooldusametniku Merily Friedemanni (asukoht: Tartu mnt. 85, 10115, Tallinn) järelevalve alla ning kohustada Aleksei Spavikut järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Kohaldada Aleksei Spaviku suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle või võtta enda Tööhõiveametis arvele kahe
(2)nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 4) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga seitse
(7)kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Aleksei Spavik vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Aleksei Spavikule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Spaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Aleksei Spavik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21.09.2006.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 28.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuulub 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.03.2006.a ja lõpp on 19.07.2009.a. Kinnipidamiskohas Aleksei Spaviku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles Aleksei Spavik töötab ja alustas õpinguid keevitaja erialal. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel kavatseb elama XXXXXX ning tööle endisesse töökohta OÜ-sse Garanas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Aleksei Spaviku vabastamist, kuna elukoht vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Aleksei Spavik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on A. Spaviku ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Spavik kannab karistust § 215 järgi, eelnevalt on teda 7-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistus on liiga pikk. 3 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Spaviku ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Spaviku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Spaviku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Spaviku karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse A. Spavikut positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on A. Spavik aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et A. Spaviku tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Spavikul olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A. Spaviku edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A. Spaviku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik