lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Eerik Villemsoo suhtes vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle või võtta enda Tööhõiveametis arvele kahe
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõisteti rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 4500,- krooni.
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, suurendati raskeimat karistust, loeti 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 4500.- krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning tasumisele rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3000.-krooni. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Karistuse kandmise algus oli 21.02.2007.a ja lõpp on 21.06.2008.a. Kinnipidamiskohas Eerik Villemsoo kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles Eerik Villemsoo ei tööta. Ametnikesse suhtub neutraalselt. Vabanemisel läheb elama XXXXXXX ning töökoha loodab vabaduses leida. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Eerik Villemsoo vabastamist. Arvestades kinnipeetavale mõistetud karistust ning vanglas viibitud aega, samuti olukorda ja tingimusi, kuhu isik satub vanglast vabanedes, peab kriminaalhooldusametnik võimalikuks E. Villemsoo tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eerik Villemsoo taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on E. Villemsoo ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et E. Villemsoo kannab karistust
, § 209, § 345, § 3 349 järgi, eelnevalt on teda 12-korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistus on liiga pikk. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Villemsoo isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on E. Villemsoo karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – E. Villemsoo on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse E. Villemsood positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on E. Villemsoo aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et E. Villemsoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on E. Villemsool olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa E. Villemsoo edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata E. Villemsoo püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.