TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine arestiga Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-07-5268 (kohtueelses menetluses 2239,06,001

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Asendada KarS § 72 lg 2 alusel Viktor Balabinile kohtuvälise menetleja
2. augusti 2006 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 228 trahviühikut arestiga 22 (kakskümmend kaks) päeva. Muud otsustused
3. Seoses rahatrahvi asendamisega arestiga: 2.1 Viktor Balabinile asenduskaristusena mõistetud arest pöörata viivitamatult täitmisele ja aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise kuupäev
4. detsember 2007; 2.2 edastada määruse koopia süüdlasele Viktor Balabinile ja määruse täitmiseks Viljandi politseiosakonna arestimajale (Pargi tn 1 Viljandi linnas); 2.3 saata määruse koopia kohtutäiturile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
5. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavakssaamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud
6. septembril 2007 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Viktor Balabinile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 228 trahviühikut, s. o 13 680 krooni.

§ 211

lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Viktor Balabin on politseiametnike poolt kinni peetud 06. detsember 2007 seoses uute samalaadsete õigusrikkumistega. Süüdlane avaldas, et ei vaidle karistuse asendamisele vastu. Kohtu põhjendused TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ning kohtutäitur annab süüdlasele (võlgnikule) rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 201 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Vastavalt KarS § 72 lg 1 kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. KarS § 72 lg 2 ja 3 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ja rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Vastavalt TMS § 200 lg-le 3 kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale TMS-s sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Selle kohta on kohtutäitur kohtule avaldanud, et võlgnikul puudub vara mille väärtus oleks küllaldane katmaks realiseerimisega tekkivaid kulusid.

§ 211

lg 1 ja 4 kohaselt teeb kohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei ole järgitud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri esitatud materjalidest nähtuvalt süüdlane võlgnikuna ei ole täitemenetluses tasunud talle karisuseks määratud rahatrahvi tähtaegselt tasunud ning võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda kohtutäituri esitatud andmete usaldusväärsuses tasumata rahatrahvi suuruse, tasumata jätmise asjaoludes ja süüdlasel vara puudumises rahatrahvi tasumiseks. Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega (

§ 211lg 2).

Süüdlasel on tasumata rahatrahv 228 trahviühikut, mis vastab 22 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

§ 205

lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. Vastavalt

§ 205lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (

§ 205lg 4).

Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4). Toomas Lillsaar Kohtunik