lg 1 p1, 2 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.
lg 2 p 1 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
lg 4 alusel kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteomaterjalidest võib näha, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 03.07.2007.a. 04.07.2007.a üldmenetluse otsused on jõustunud. Kaebus on esitatud kohtusse alles 07.08.2007.a, seega kaebuse esitaja on rikkunud kaebuse esitamise tähtaega. Samuti sai Dmitri Mohhov väärteoprotokollid kätte 19.05.2007.a, nendest järjeb, et Dmitri Mohhovile on selgunud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 18.06.2007.a. Oma kaebuses kaebuse esitaja kaitsja palus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ta seletas, et kaebuse esitamise tähtaeg on rikutud kaebuse esitaja kaitsja haigestumise tõttu. Samuti esitatakse töövõimetuseleht, millist nähtub, et kaebuse esitaja kaitsja Vladimir Odinokov oli haiguslehel alates 23.07.2007.a kuni 06.08.2007.a, ta asus tööle alates 07.08.2007.a.
lg 1 kohaselt kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMS § 172. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimalik vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. KrMS § 172 lg 2 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: - äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; - muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium omab seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire 2 jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 - RT 3 2004, 2,20, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 - RT 3 1998, 21, 211). Kohus, vaadates läbi toimiku materjalid, leiab, et kaebuse esitaja kaitsja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja kaitsja Vladimir Odinokov viibis haiguslehel pärast seda, kui vaidlustatud politsei otsused on jõustunud. Kaebuse esitaja kaitsja ei toonud teiste kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Seega, kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebuse pärast
lg 4 sätestatud tähtaja möödumist, samuti ei ole kaebuse esitaja poolt äratoodud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused kohtu arvates mõjuvad, siis tuleb jätta kaebuse esitaja kaitsja Vladimir Odinokovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebus läbi vaatamata. Määruse tegemisel kohus juhindub
Rafkat Minzatov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.